Lugemisnõustaja: lapse liigne lugema treenimine võib teha kahju

17. juuni 2016 Kristi Helme Delfi ajakirjanik - 1 Kommentaar
Lugemisnõustaja Maili Liinev leiab, et iga laps jõuab lugemise juurde omal ajal ja viisil, nii ka tema lapsed. „Oluline on aktsepteerida, et lapsed on erinevad, ja saada üle hirmust. Laps loeb nii hästi, kui ta parajasti suudab.” Foto: Hele-Mai Alamaa / Pere ja Kodu

Lugemisnõustaja Maili Liinev leiab, et iga laps jõuab lugemise juurde omal ajal ja viisil, nii ka tema lapsed. „Oluline on aktsepteerida, et lapsed on erinevad, ja saada üle hirmust. Laps loeb nii hästi, kui ta parajasti suudab.” Foto: Hele-Mai Alamaa / Pere ja Kodu

 

Lapsed jõuavad lugemise juurde omal ajal ja viisil. Nende huvi võib aga kaduda, kui vanem hakkab last sunniviisiliselt lugema õpetama. Sundima hakatakse eelkõige hirmust, et laps ei hakkagi lugema, usub MTÜ Hooling lugemisnõustaja-eripedagoog ja Eesti lugemisühingu juhatuse liige Maili Liinev.

Kuidas ärgitada lastes huvi lugemise ja raamatute vastu? Mis vanuses võiks alustada?

Lugemine kujuneb lapsel kõige paremini välja loomuliku huvi ja mängu kaudu. Laps ei pea enne kooli teadlikult mõtlema, et nüüd ma õpin lugema, kõige tõhusam on talle jutustada lugusid, lugeda igal õhtul ette, kirjutada koos tähti, märgata kirjutatud sõnu kõikjal enda ümber. TLÜ õppejõud Mare Müürsepp on öelnud, et lapse lugemisoskus hakkab kujunema sünnihetkest. Ta vaatab, kuulab, tajub, loob seoseid. Täiskasvanu peab märkama lapse huvi, eripära ja eelistusi lugejana. Näiteks kui laps hakkab küsima, mis täht see on, on mõistlik võtta täheklotsid või arvutiklaviatuur ja sealt tähti tutvustada. Jagada tuleks lapsele just seda infot, mis teda huvitab, siis küsib ta ka järgmine kord. Lugemishuvi kadumise taga võib olla lapsevanema suur hirm, et laps ei hakka lugema, liigne sundimine ja üleõpetamine.

Ilmselt on tänapäeval, kui raamatule pakuvad konkurentsi iPadid ja muud vilkuvate ekraanidega vidinad, päris raske lapsi „vanamoodsa” raamatu juurde meelitada?

Tihti vastandatakse raamatuid ja kaasaegseid meediavahendeid. Olukord, kus laps saab riielda selle eest, et ta mängib arvutis ega loe raamatut, ei toeta teda kuidagi. Pigem võiks mõelda nii, et arvutid on tänapäeva lapsele loomulik vahend ning ei loeta ainult raamatust. Küll aga peab lapsevanem panema paika kindlad reeglid, mis arvuti­kasutamisega kaasnevad, et arvuti oleks peres normaalne nähtus, mitte koht, kuhu keegi tundideks kaob. Internetis on programme, kus saab õppida tähti ja lugemist (nt Virbits). Arvutist saab vaadata eelnevalt multikat või filmi ja siis lugeda raamatut. Näiteks Leiutajateküla Lotte meelitab just oma multikaga lapsi ka raamatut lugema.

Millised on levinuimad mured laste lugemaõppimisel?

Kooli minnes loevad lapsed väga erineval tasemel. Lapsi ei tohiks lugemaõppimisel kiirustada, sest laps, keda on treenitud lugema, võib kaotada selle vastu huvi.

Poisid on eriti tundlikud ja loobuvad rutem kui tüdrukud. Laps õpib kõige paremini siis, kui ta huvitub ja tunneb, et täiskasvanu on täielikult tema päralt. Täiskasvanu peab pidevalt olema kursis lapse arenguga.

Kui laps ei taha lugeda ega suuda keskenduda ning tal puudub motivatsioon ja täiskasvanu suunamine, siis peab nägema laiemat pilti, mis lapsega toimub. Kas tema ümber on toetavad täiskasvanud, kas lasteaias on loodud hea lugemiskeskkond? Millised on lapse huvid ja võimed? Kas laps ise on valmis tekste lugema? Laps, kelle tee lugemise juurde on pikem, vajab abi, tuge ja tunnustust. Kui ta ei huvitu tähtedest, ei suuda keskenduda, tähed ei jää kuidagi meelde, tasub täiskasvanul pöörduda spetsialisti (õpetaja, logopeedi, lugemisnõustaja jne) poole.

Lapsed õpivad edukalt ka üksteiselt, sellepärast on eriti tõhusad mängud, kus nad saavad koos mängida ja peavad mängu käigus, näiteks poodi mängides lugema ja kirjutama.

Kas sinu lapsed hakkasid enam-vähem samas vanuses tundma huvi raamatute ja lugemise vastu?

Mul on kaks last ja näen selgelt, et mõlemal on oma ja väga erinev tee lugemise juurde. Lapsevanem peab leppima, et lapsed ongi erinevad. Laps saab lugeda nii hästi, kui ta parajasti just suudab. Täiskasvanul tuleb mõista, et kõik lapsed ei hakka raamatuid armastama ega vali lugemist endale hobiks. Näiteks võib lapsele olla väga vastumeelne, kui vanem sunnib teda raamatut lugema või kordab, mida halba juhtub, kui ta piisavalt ei loe. Ka lapse enda huvide kritiseerimine ei toeta huvi lugemise vastu.

Kuidas toimib nüüdseks Eesti lugemisühingus loodud lugemispesa idee?

Lugemispesa on muust ruumist veidi eraldatud koht, kus on lapse jaoks palju raamatuid. Aga näiteks, kui laps ei huvitu raamatutest, kuid talle meeldivad autod, on lugemispesas auto, mille õpetaja on teadlikult sinna pannud. Laps vaatab autot ja näeb, et seal on ka autodest raamat. Keegi ei sunni teda lugema ja võib-olla saab seda uurida koos sõbraga, kes ehk loeb ka ühe automargi nime kokku. Nii tekib positiivne kogemus. Projekti käigus läbis koolituse üle 2000 õpetaja lasteaedadest, koolidest ja raamatukogudest.

Mida soovitad vanemale, kelle lapsel peatselt kooliminek ees, aga huvi lugemise vastu endiselt puudub?

Tavaliselt ootavad lapsed kooli suure õhinaga ja soovivad ka lasteaias ja kodus kooli mängida. Kui laps enne kooli lugemise vastu huvi ei tunne, aga tunneb tähti ja loeb kokku sõnu, tasub mängida temaga lugemismänge ja anda võimalikult palju aega mängudeks ja puhkuseks. Kindlasti ei tohi last kooliks n-ö treenida. Rõõmsalt veedetud suvi võib lugemisoskust iseenesest arendada.

Laps peab suutma kuulda sõnas häälikuid. Kui ta neid juba kuuleb, siis saab mängida mängu, kus kordamööda öeldakse sõnu: mis tähega lõpeb üks sõna, sellega algab teine. See on vahva lugemismäng ja meeldib lastele väga. Seda ei saa aga mängida lapsega, kes veel häälikuid ei kuule, sest tema jaoks see tore ei ole. Kõige raskem on lapsel kuulda sõna alguses häälikuid k, p ja t. Paremini kuuleb laps sõna alguses täishäälikuid. Laps võiks kohe alguses teada, et tähti hääldatakse „m” mitte „em” ja „s” mitte „es”. Lugemisele aitavad kaasa riimide ja salmide kuulamine, muusika, laulmine ja peenmotoorika tegevused. Kõik mängud, kus laps saab midagi oma väikeste näppudega teha, arendavad ka tema kõne- ja lugemisoskust. Võib panna kokku puslesid, legosid, herneid ühest purgist teise jne.

 


KOMMENTAARID

Lapsevanem: raamatute ettelugemine on rahustav ajaviide tervele perele

Mari, kahe lapse ema:

Mul on kaks poega, noorem on 2- ja vanem 5-aastane. Mõlemale meeldib raamatute vaatamine ja ette­ lugemine väga. Meil on kodus palju raamatuid ja välja on kujunenud omad lemmikud – väiksemale meeldivad pigem suurte illustreerivate piltidega seikluslood, jutustused loomadest või poiste vallatustest. Vanemale meeldis juba beebina kuulata raamatust loetud laste luuletusi või laule, tähed huvitasid teda niivõrd, et 2-aastaselt tundis ta tähti ja oskas oma nime kirjutada. 4-aastasena suutis ta lühemaid sõnu veerides kokku lugeda ning endiselt naudib ta näiteks sünnipäevakaar­tidele kirjutamist või poenimekirja koostamist. Nooremal lapsel jällegi puudub tähtede õppimise vastu huvi ja sihipäraselt ma teda selles osas ei suuna.

Raamatute ettelugemine mõjub lastele hästi. See on tervele perele rahustav ja mõnus ajaviide, teiseks saab lugude abil õpetada oskusi ja laiendada silmaringi. Mõned lasteraamatud räägivad just nendest muredest, millega lapsed kokku puutuvad – näiteks lasteaiaga kohanemisest, sõprusest, julgusest. Lugude kaudu saab laps end justkui kõrvalt vaadata ja uusi käitumismudeleid jälgida.

 

Õpetaja: liiga palju valikuvariante teeb keskendumise raskeks

Maris Laanela, Tallinna Kihnu lasteaia õppealajuhataja:

Kui lapsel on eeskujud, kes peavad lugemist tähtsaks ning ka ise loevad, on lugemine lapse jaoks elu loomulik osa. Lastele meeldib lugeda ning avastada uusi maailmu, peame neid lihtsalt õpetama ja suunama loetust aru saama, et laps looks seoseid. Lugema õppimist võivad takistada mitmed asjaolud. Peale eeskujude puudumise näiteks valikuvõimaluste paljusus, mis raskendab keskendumist. Ka see, et ollakse harjunud televiisorist või internetist ruttu valmisvastuseid saama, lugemisel on aga vaja pingutada, et loo lõpuni jõuda.

Tähti tuntakse enamasti juba enne kooli ning tähtedest sõnade moodustamist ka. Lugema õppimist on aga vaja koolieas tõsiselt harjutada. Loo sisust aru saamine on samuti tähtis.

Huvi lugemise vastu tekib enne kooli, sest juturaamatut kuulata meeldib igale lapsele. Minu pojad õppisid lugema erinevas vanuses, kuid huvi lugemise vastu on mõlemal. Vanem poeg hakkas raamatut lugema viieselt ning noorem seitsmeselt.