Magistritöö kinnitab: lapsehoid ja alusharidus vajavad ühtset süsteemi

15. juuni 2016 - 4 kommentaari

Juunis kaitses  Palmi Rätte magistritöö “Lapsehoidjate arusaamad ja kogemused väikelaste õppe- ja kasvatustegevustest”. Töö juhendaja oli prof Aino Ugaste.

Lapsehoidmist pakutakse nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka lapsehoiuteenusena, alusharidust võimaldatakse vaid koolieelsetes lasteasutustes. Lapsehoiuteenus töötati sotsiaalhoolekande seaduse mõistes välja eelkõige raske ja sügava puudega laste jaoks, kuid sõime- ja lasteaiakohtade nappuse tõttu on lapsehoid saanud lapsevanemate jaoks alternatiivseks lapsehoiuvõimaluseks. Lapsehoiuteenuse osutaja kohustub last hooldama, arendama ja tagama turvalisuse. Lapse arendamise kohta õigusaktides täpsed nõuded puuduvad ning arendustegevuse tase sõltub teenuse pakkujast.

Lapsehoiudki vajavad raamõppekava

Haridusministeeriumi haldusalasse kuuluvad lastesõim ja lasteaed toetavad lapse üldoskuste (enesekohaste, sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste) kujunemist ja lapse arengut seitsmes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas: mina ja keskkond; keel ja kõne; eesti keel kui teine keel; matemaatika; kunst; muusika ja liikumine. Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse alus on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava soodustab lapsest lähtuvate aktiivõppe meetodite: Step by Step („Hea algus”), Montessori, Waldorfi pedagoogika, Reggio Emilia, keelekümblus-, uurimis-, ettevõtlus- ja õuesõppe rakendamist.

Uuringud kinnitavad, et kvaliteetsed lapsehoiuteenused on laste arenguks ja õppimiseks esmatähtsad ning suurendavad pikemas perspektiivis nende haridusvõimalusi. Taanis, Saksamaal, Iirimaal, Ungaris, Soomes, Inglismaal ja Norras on raamõppekava sätestatud ka lapsehoidudele ning õppe- ja kasvatusprotsessi alates varasest east peetakse väga oluliseks. Enamik Euroopa Liidu riike on suurendanud viimastel aastatel riigi investeeringuid alusharidusse, kuna uuringute tulemused näitavad, et alushariduses osalevatel lastel on parem õppeedukus põhikoolis ja kõrgem elatustase edaspidises elus. Nii OECD kui ka Euroopa Liit pööravad alushariduse temaatikat käsitledes põhitähelepanu riikliku õppekava arendamisele ja rakendamisele, varasele keeleõppele, laste sotsiaalse võrdsuse soodustamisele, pedagoogilisele eestvedamisele ja turvalise kasvukeskkonna tagamisele lasteasutuses.

Pedagoog vs. lapsehoidja

Uuringus selgus, et erineva haridustasemega lapsehoidjad pakuvad ja tõlgendavad lapsehoiuteenust erinevalt ning tegevuste läbiviimise eeldus lapsehoius on haritud ja otsustusvõimeline lapsehoidja. Kui lapsehoidjal ei ole vajalikku pedagoogilist pädevust, ei ole ta suuteline jälgima kõiki lapsekeskseid printsiipe. Kõige paremat teenust suudavad pakkuda alushariduse pedagoogid, kes töötavad lapsehoius lapsehoidjatena ning kasutavad oma töös palju lasteaias kogetud ja toimivaid mudeleid. Madalama kvalifikatsiooniga ja vähesema pedagoogilise haridusega lapsehoidja järgib täiskasvanust lähtuvat või lapse juhitud kasvatust, kus lapsehoidja täidab vaid teenindaja rolli.

Kuna lapsehoidjatel puuduvad samad teadmised mis pedagoogidel, alandab lapsehoidja madalam kvalifikatsioon kogu süsteemi hariduslikku progressi ning selle võimalikku positiivset mõju lapse arengule. Käesolevast uuringust selgus, et pelgalt kutsetunnistusega lapsehoidja ei tea sageli, kuidas lastega peaks käituma ning ühiseid tegevusi läbi viima. Samuti ei olnud enamikul lapsehoidjatel kunagi võimalust osaleda täiendkoolitustel, ühises arendavate tegevuste planeerimises ega asutuse pedagoogilises arendusprotsessis. Kõigil lapsehoiu töötajatel on vaja võimalust oma oskusi ja teadmisi täiendkoolituste kaudu arendada. Paremini haritud töötajad tagavad kvaliteetsema pedagoogilise töö ja innustavama õpikeskkonna. Lapse arengut peab toetama mitmekülgselt (kõikide valdkondade arengu toetamise kaudu) sünnist alates. Varases eas on oluline toetada lapse kõne arengut, oluliselt väiksemate haridusnõuetega lapsehoidjad ei ole pädevad toetama kõne mahajäämusega lapsi. Kuid sageli võib kolmeaastaselt olla juba hilja märgata, et lapse kõnega pole kõik korras. Samamoodi ei oska kõik lapsehoidjad kujundada laste mänguoskusi ehk õpetada lapsi mängima. Uurimuses selgus, et lapsehoiud, kus ei tööta kvalifitseeritud alushariduse pedagooge, jääb laste areng vajalikul määral toetamata.

Lapsehoid peab järgima alushariduse nõudeid

Oluline on hoiu ja alushariduse integratsioon, sellest lähtuvalt tuleb arendada alushariduse õppekava ja personali ettevalmistust. Personali kompetentsus on kvaliteetse lapsehoiu võti. Kuigi laste päevahoiu pakkujate üldine kvaliteedi tase on tõusuteel, on jätkuvalt kalduvus jaotada haridustöö tegemine kvalifitseeritud personalile ja hoid vähem kvalifitseeritud personalile, mis pole jätkusuutlik. Lasteaedade sõimerühmades töötavad kõrgharidusega õpetajad, kes toetavad lapse arengut õppekava alusel. Lapsehoidja pole sama kompetentne kui õpetaja, mistõttu ei saa lapse arengu toetamise kvaliteet olla sama. Esimesel juhul on läbitud 240-tunnine lapsehoidjakoolitus, teisel juhul kolme aasta pikkune bakalaureusetaseme õpe ülikoolis.

Antud uurimuse põhjal soovitame, et igale lapsele oleks tagatud õigus alusharidusele ning võimaldatud haridus teistega võrdsetel tingimustel. Lapsehoid peab tulema alushariduse nõuetele järele ning lapsehoiu õppetööd koordineerima vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja. Eestis on tugevate juurtega alusharidussüsteem, mis on aastate jooksul pidevalt täiustunud ja paremaks muutunud, alates Nõukogude pedagoogikast kuni tänapäevase lapsekeskse lähenemise ja kasvatuseni. Kaks valdkonda tuleks liita. Ühtse alushariduse võimaluse peaksid saama kõik alla kolmeaastased lapsed ning alusharidust peab hakkama pakkuma kõikides hoiuvormides.


4 kommentaari teemale “Magistritöö kinnitab: lapsehoid ja alusharidus vajavad ühtset süsteemi”

  1. Krista Pormeister ütleb:

    Lapsehoidja ei ole sama kompetentne kui õpetaja- võimalik ka, et kõrgharidusega õppimisele orienteeritud ja tubli paberitöö tegija ei ole alati see, keda 2-3 aastane vajab. Olen nõus, et 240-tunnine koolitus ei ole sama, mis 3 aastat aga, kas 360-tunnise koolituse läbinu teise eriala kõrghariduse saanu on siis pädevam lasteaias töötama kui 30 aastase staažiga keskerihariduse saanu? Väiksem laps vajab rohkem rahulikku keskkonda, armastust, hoolimist ja kindlasti väiksemat laste arvu rühmas. Tema jaoks on tähtsam individuaalsus ja aeg õppimiseks eneseteenindust ja tunnetega toimetulemist. Kõrghariduse tunnistus ei ole kahjuks alati parema arengu karantii.

  2. Peep Leppik ütleb:

    Olen NÕUS Krista Pormeistriga, kuid lisan karmimalt – meil on suure jutuga tehtud tähtsaks igasugused PABERID, mitte inimese TEADMISED-OSKUSED… Ühine on lapsehoidjal ja alusharidusel eelkõige koolieelse lapse ARENGUPSÜHHOLOOGIA hea tundmine (just J.Piaget´kapitaalsed uuringud!). Olen kogenud, et tohutus moodsuse ihaluses Piaget´d (teadus!)ei tuntagi…

    Artikli algusosa lause – “Lapse ARENDAMISE KOHTA ÕIGUSAKTIDES (minu rõhutus – P.L.) täpsed nõuded puuduvad…” – näitab taas psühholoogia-pedagoogika kõrvale heitmist juriidika (mis pole ju kasvatusteadus!) “kasuks”.

  3. Kaire Nurk ütleb:

    Lugu on tegelikult ühekülgne. Oleks nagu paberite põhjal kokku pandud. Ma olen töötanud nii hoius, kui aias ja võin öelda, et eetikaõpe on hoidjatel parem ja lugupidamine lapsevanemate vastu suurem. Tunnustada võib Perekasvatuse Instituuti.

  4. Tiina ütleb:

    Hiljuti töötasin muu kõrgharidusega 160t läbitud koolitusega õpetajaga. No täitsa üle mõistuse, mitte mingeid tööoskusi ega teadmisi pole! Tegin ära tema töö ja too võttis lihtsalt palka välja ja kuna tal on nn. paberiga muu kõrgharidus ,siis selle tegemata töö eest sai ta veel minust rohkem palka ka ( mina olen 27 aastase lasteaiaõpetaja tööstaažiga). Seadus lubab ju meile 20 % vähem palka maksta, kus on õiglus ??? Lahkusin lasteaiaõpetaja ametilt, kuna sai sellest kõigest kõrini. See seadus, et lasteaiaõpetajana võib töötada ka muu kõrgaharidusega inimene tuleks tühistada. Mina ei lähe ka niisama lambist tööle nt. trammijuhiks, kuna mul ametioskused puuduvad, enne tuleb ikka omandada erialaseid oskusi, teadmisi .Meie riik on oma totrate seadustega alushariduse põhja viinud.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!