Õpetajate Leht 3. juunil
Mida kirjutasid õpetajaks õppijad oma lõputöös?
Kokku üle poole tuhande õpetajaks õppija kaitseb tänavu Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis ja Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudis bakalaureuse- või magistritööd. Lõpusirgele jõudnud tudengite üks meelisteemasid oli kaks- ja muukeelsete laste õpetamine, aga oli neidki, kes uurimistöö käigus midagi oma kätega valmis tegid.
Eesti pole mingi bränd
„Juba aastaid on meie kaubamärgi lahutamatu element näiteks maagilised 2% SKT-st riigikaitseks,” kirjutab Kaarel Tarand. „Anname sõjamehi ehk elavjõudu armeele ja elektrit digimajandusele.”
Kuidas koolis kiusamisest lahti saada?
26. mail said Tallinnas kokku suuremate haridusalgatuste esindajad, et arutada koostöövõimalusi. Kokkusaamise korraldas Huvitav Kool, kutsudes kohale eelkõige neid haridusalgatusi, mis pakuvad arendavaid tegevusprogramme kogu koolile, mitte ainult üksikutele õpilastele.
Õpipoisiõpe Narvas, Tallinnas ja Järvamaal
Elukestva õppe strateegiast ilmneb, et jätkuvalt on Eestis suur nõudlus oskustöötajate järele. Olukorras, kus ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta, peaksid koolid ja tööandjad tegema senisest enam koostööd. Seejuures on vaja pöörata erilist tähelepanu madala kvalifikatsiooniga inimeste õppele, arvestades tööturu vajadusi.
Rohkem tõenduspõhist otsustamist meie koolidesse
Kuidas õpetaja end oma töös tunneb, tema arusaam õppimisest ja lapse arengust, kaasatus kooliarendusse – need on juurprobleemid, millest paljud muud alguse saavad, kirjutab haridusteadlane Eve Eisenschmidt.
Valmis said uued vahendid lasteaialaste arengu hindamiseks
Hiljuti lõppes Tartu ülikooli projekt „Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks”. Projekti juht, eripedagoogika lektor Pille Häidkind selgitas, et põhieesmärk oli luua kõne, sotsiaalsete oskuste ja kognitiivse arengu hindamise vahendid, mis võimaldaksid õpetajatel, lastepsühholoogidel, logopeedidel ja eripedagoogidel varakult kindlaks teha arenguprobleemide ja hariduslike erivajadustega lapsed ning planeerida nende õpetamist, et ennetada probleemide süvenemist või laienemist.
Lasteaedades järjekorrad vähenenud, sõimekohti endiselt napib
Alates kolmandast eluaastast lasteaiakohtade puudust valdavalt ei ole. Jätkuvalt on mure sõimekohtadega, Tallinnas on järjekorras 4556 last.
Loodusainete õppimisel on kõige tähtsam vahetu kontakt loodusega
Legendaarne looduspedagoog Linda Metsaorg on loodusharidust edendanud kauem kui pool sajandit. Ta on olnud Tallinna noorte loodusmaja direktor, tema käe all on õppinud 20 lendu bioloogia süvaõppega klasse, ta on viinud läbi arvukalt loodusretki ja -laagreid, looduse tundmise võistlusi.
Minu lapsepõlv oli täis armastust ja muusikat
Lauluõpetaja Ave Kumpas räägib oma lapsepõlvekodust Harglas ning sellest, kuidas ta jõudis muusika juurde.
Kes ja mis on mind õpetanud
Ago Gaškov meenutab, kuidas ta üle kivide ja kändude masinakirja selgeks sai ehk oma esimesed IT-teadmised omandas.
Tänase Õpetajate Lehe vahel on Koolibri Uudised.