Päevik paljastab: õppereisil Hispaanias ehitati putukate hotell ja lendav taldrik
Viienda (sügisel kuuenda) klassi õpilane Maarja Katariina Kerge käis Erasmus+ projekti „Tagasi tulevikku” raames nädalakese Hispaanias. „Tagasi tulevikku” eesmärk on meenutada lastele esivanemate käsitööoskusi ning õpetada taaskasutust, keskkonna- ja loodushoidu: Austriast, Poolast, Rumeeniast, Saksamaalt, Kreekast, Itaaliast, Türgist, Hispaaniast ning Šotimaalt pärit koolilapsed tutvustavad vastastikku oma maa teadmisi ja traditsioone. Seekordsed õpitoad toimusid Madridis Torrente Ballesteri koolis. Siin on Johannes Voldemar Veski nimelise Maarja põhikooli õpilase Maarja Katariina päevik, kuidas tal koos kolme klassivenna ja kahe õpetajaga Hispaanias läks.
Foto: Kirsti Kadaja-Prodanets
Esmaspäev – taksojuht ei räägi võõrkeeli!
Mulle meeldis väga lennukist päikeseloojangut vaadata. Seal oli palju värve: punast, roosat, oranži ja kollast. Kui olime juba Berliini kohal, nägime suuri valgustatud jalgpalliväljakuid.
Edasilendu Madridi tuli päris kaua oodata. Lõpuks tuli ka meie lennuk, aga järjekord oli väga pikk. Kui olime järjekorra lõppu astunud, tuli meie poole üks naisterahvas, kes lasi meid ettepoole, kuna olime lapsed.
Kui lennuk Hispaanias maandus, värises ta veidi. Lennujaamas oli väga palav. Ööbimiskohta sõitsime taksodega. Meie taksojuhiga oli raske rääkida, sest ta ei osanud inglise ega saksa keelt.
Romeo-Rasmus ehitab töötoas koos Rumeenia poistega putukate hotelli. Foto: Kirsti Kadaja-Prodanets
Putukate hotell. Foto: Kirsti Kadaja-Prodanets
Teisipäev – Hispaanias käivad koolis juba kolmeaastased.
Koolis tegime endale kõigepealt nimesildid. Seejärel hakkasid töötoad. Esimene oli Saksa oma. Tegime putukate hotelli. Mahlapakki lõigatakse auk, siis pannakse sinna sisse puulaaste, bambust, käbisid. Kui putukate hotell nüüd aeda viia, saavad putukad seal elada.
Pärast läksime kooliekskursioonile. Koolis polnud mitte keegi nutitelefonis, see oli päris üllatav. Hispaanias õpivad koolis juba kolmeaastased.
Hispaanlased olid väga jutukad. Küsisid igasuguseid küsimusi ja rääkisid ka oma koolist palju. Pärast lõunasööki oli meil loeng rohelisest majandusest. See on asju taaskasutav äri. Ja siis oli Türgi töötuba, kus me tegime marmormaale.
Kolmapäev – õpetasime tegema võtmehoidjaid ja kaltsuvaipasid.
Esimene töötuba oli Rumeenia oma. Kuulasime väikest loengut mänguasjade kohta ning meisterdasime lendava taldriku ja vurri. Pärast tegid poisid tuulelohe ja tüdrukud nuku.
Vahepeal oli söömine ja seejärel Türgi töötuba, kus me tegime marmormaalipiltidest järjehoidjaid.
Siis oli meie kord õpetada ning me õpetasime tegema võtmehoidjaid ja kaltsuvaipasid. Pärast kooli läksime oma rühmaga Madridi ekskursioonile. Õhtuks olid jalad väga valusad.
Neljapäev – istutasime minimetsa puid juurde.
Pärast hommikusööki läksime jälle kooli, kust kõndisime metsa. Me eeldasime, et see on ikka korraliku Eesti metsa moodi, tuli aga välja, et seal kasvasid vaid mõned 20-sentimeetrised puud. Istutasime siis minimetsa puid juurde.
Hiljem jalutasime kooli tagasi. Seal õppisime selgeks laulu nimega „Garden Song” ja ühe toreda tantsu.
Ekskursioon Madridis. Purskkaev, mida olevat aidanud konstrueerida Galileo Galilei ise. Saksa lapsed teevad pilti, nende kõrval istuvad Maarja-Magdaleena põhikooli õpilased Maarja Katariina Kerge, Henri Poolak, Romeo-Rasmus Kangur ja Joosep Treier. Foto: Kirsti Kadaja-Prodanets
Reede – Galileo Galilei ehitatud purskkaev.
Nüüd oli kõigile Madridi ekskursioon. Kõigepealt läksime ühe laterna juurde, millele olid peale märgitud Madridi kõige tähtsamad sündmused: härjavõitlused, maskiballid, suur tulekahju, hukkamised, kus põletati inimesi, kes olid teist usku või vana aja inimeste meelest nõiad.
Siis käisime maailma kõige kauem lahti olnud restorani juures ja vaatasime maja, kus Hispaania kuningas oli Prantsusmaa kuningat kinni hoidnud. Seejärel läksime kuningakoja juurde, seal pidi olema 304 tuba. Täpselt kuningalossi vastas oli kirik, mille kohta räägiti, et kuninganna kogu aeg palus kuninga käest, et too ehitaks kiriku, kuningas muudkui lubas ehitada, aga lükkas lubaduse täitmist edasi. Lõpuks suri kuninganna ära ja paar päeva pärast ta surma lasi kuningas lõpuks kiriku valmis teha.
Edasi liikusime ühe inglikuju juurde. See püstitati pärast õnnetust, mis toimus kuninga pulmade ajal, kui terroristid lasid aknast alla pommi ning süütud inimesed said surma. Aga abielupaar jäi ellu. Siis vaatasime purskkaevu, mille ehitamises löönud kaasa ka Galileo Galilei. Viimasena peatusime ühe kuninganna kuju juures. See kuninganna sai kuningannaks juba 13-aastaselt, kuna tema ema põgenes teenriga (ehk oma armastatuga).
Laupäev – uks, kust sisenetakse hobusega.
Hommikul sõitsime Toledosse. Seal oli kodusõja ajal palju kuule majade seintesse läinud. Me käisime ka ühe huvitava ukse juures, mis oli väga suur, ka koputid olid väga kõrgel, kuna sellest uksest siseneti hobusega.
Siis näidati meile kirikut, millel oli kolm ust. Üks oli patuga inimestele. Teine avati ainult kuninga loal või siis, kui tuli piiskop. Kolmandast uksest ei saanud päris hästi aru – see oli kas headele inimestele või surnutele.
Pühapäev – tükk aega lendasime üle riikide.
Hommikul tõusime kell viis, et jõuda kella üheksase lennuki peale. Ma lootsin väga, et lendame üle Pariisi. Hispaaniasse sõites istusime valel pool ja ei näinud Eiffeli torni. Tagasi lendasime aga hoopis üle Austria, kuna Prantsusmaal lennujaama inimesed streikisid.
Saksamaal ootasime jälle päris kaua, enne kui meid lennukisse lasti. Tükk aega lendasime üle riikide. Koju Maarja-Magdaleenasse jõudsime keskööks.