President Ilves: noored väitlejad näitavad täiskasvanutele rahuliku arutelu võimalikkust
Noored väitlejad on eeskujuks täiskasvanutele, kuidas esitada oma argumente rahulikult ja kedagi solvamata, ütles riigipea Toomas Hendrik Ilves täna presidendi roosiaias, õpilaste väitlusturniiri „Anname sõna tulevikule!” lõpetamisel.
„Olen veendunud, et me vajame kõigil Eesti tulevikule olulistel teemadel argumenteeritud arutelu. Mõistlik avalik arvamusvahetus tähendab ju seda, et enda väiteid tuleb tõestada ning demagoogiast ja isiklikest rünnakutest peab hoiduma. Demokraatlikus ühiskonnas ei olegi vaja teineteise seisukohtadega nõustuda, kuid eriarvamustele on võimalik ka teist solvamata jääda,” pöördus president Ilves väitlusturniiril osalenute poole.
Ta meenutas, et paljud noortest väitlejatest lähevad järgmise aasta oktoobris kohalikel valimistel elus esimest korda valima ja nad on uue sajandi valijad: „Me vajame tarku valijaid. Tarkade valikute üheks eeltingimuseks on aga eelnevalt läbi kaalutud otsused. Sellistele otsustele eelnevad rahumeelsed ja sisulised väitlused. Alles siis saab teha teadlikke valikuid.”
Veerand sajandit iseseisvuse taastanud Eestit on toonud meid piisavalt kaugele, et võiksime elada ühiskonnas, kus toimub mõistlik arutelu ja teisiti arvajaid ei solvata, rõhutas riigipea.
Väitlusturniiri üldvõitjaks tuli Kose gümnaasium (Rynaldo Puusep, Asko Tamm, Dorothy Harriet Purre).
Venekeelsete gümnaasiumide arvestuses võitis Tallinna Kesklinna vene gümnaasium (Karina Põdra, German Ivanov, Jekaterina Tsvetkova).
Põhikoolide arvestuses võitsid Tallinna kunstigümnaasium (Helena Lainola, Mariel Mia Haug, Rasmus Heinsaar) ja Narva Pähklimäe gümnaasium (Maria Talashmanova, Anna Pankevitsjute, Kristina Panchenko).
President Ilves tänas Eesti väitlusseltsi, kes võttis turniiri „Anname sõna tulevikule!” korraldustöö enda kanda ning tegi seda noortele omase innukuse ja kirega.
Infot väitlusturniiri kohta leiab www.väitlus.ee.
Foto: Rene Suurkaev
Normaalne väitlus oli ja on üks ohtlik asi kommunistidele ja teistele diktaatoritele.
Meenutame väitluse ja arutluse tavasid NLiidus. Kodanlik kultuur oli oli asendatud oma “õige”, tegelikult näilise väitluskultuuriga” kus oli vooruseks maksimalism, ilusad loosungid ja tühjad sõnad.
Igat vastu vaidlejat tuli võtta kindlasti vaenlasena ja vaenlase vastu võis ju võidelda kõikide võimalike vahenditega. Rusikad, vangi panek kaasa arvatud. Kindlasti tuli näidata emotsionaalset vihkamist ja põlgust oponendi suhtes. Loogika oli “kodanlik igand” mida polnud kombeks arvestada või oli isegi süüd raskendav asjaolu sest näitas kasutaja suuremat intelligentsust. Aga intelligent oli ju sõna mis sundis revolvrit haarama.
Kõik arutluste ja väitluste etendused pidid olema range kontrolli all. Kõik argumendid ja sõnavõtud enne “väitlust” tuli kooskõlastada parteiga, et vältida “isevoolu” ehk liiga suure tõe kogemata välja ütlemist. Loomulikult tehtika kriitikat. Kõigis hädades oli süüdi kojamees ja joodik torumees.
Paljudel vanadel inimestel on selline kombestik sisse kasvanud ja peavadki sellist teeseldud väitlust päris väitluseks. Raske on vanast peast ümber õppida.