Tagasi demokraatia lätetele

10. juuni 2016 Karl Kello toimetaja - 1 Kommentaar
Karl Kello

Karl Kello

Et edasi minna, on teinekord mõttekas astuda üks korralik samm tagasi. Et avaneks uusi teid, uusi võimalusi. Tagasi kuhu – demokraatia alglätetele, matriarhaalse demokraatia juurde. Siis vahest kaoks põhjus loetleda kümneid demokraatiavorme, mis ükski ei taha hästi toimida ja mida on aja- ning asjakohane meenutada meie valimispraktika kontekstis.

Matriarhaalne demokraatia oleks äärepealt jõudnud praegusaega välja, viimane võimalus selleks avanes 18. sajandi lõpus, kui tehti USA põhiseadust. Kuna kaugest kodust polnud eeskuju võtta, toetuti demok­raatlike printsiipide sisseviimisel kohalike põlisrahvaste politoloogilistele arusaamadele. Põlisrahvaliku demok­raatia üheks mõtestajaks Ameerikas oli piksevarda leiutaja ja iseseisvusdeklaratsiooni (1776) koostajaid Benjamin Franklin. Põgenikud Euroopast leidsid irokeeside juurest funktsioneerivad demokraatlikud põhimõtted ja demokraatliku elukorralduse. See tähendas naiste ja meeste partnerlust poliitikas ning ühtlasi otsuste langetamise konsensuslikkust irokeeside konföderatsiooni (moodustatud umbes 1570) nõukogus. Kahjuks jätsid Ameerika Ühendriikide rajajad kohalikelt demokraatlikke valitsemisvorme üle võttes välja naiste juhtiva osa poliitikas. Mehelik iseteadvus ei lubanud mõista matriarhaalse valitsuskorralduse eeliseid. Ajalooline võimalus jäi seega kasutamata.

Irokeesidel valisid pealikuid väidetavalt teadjad vanaemad, kes olid näinud lapsi üles kasvamas ja teadsid, kes hakkab oma rahvast hästi teenima. Vanaemade võimupiiresse kuulus samuti pealikute tagasikutsumine, kui need ei saanud hakkama, nagu pidanuks. Iseloomulik, et kui irokeesi hõimuliidu naised osalesid poliitikas võrdväärselt meestega, siis USA-s said naised valimisõiguse alles 1920 (naiste valimisõigus Soomes võrreldavalt 1905/1906, Eestis-Lätis-Leedus 1917). Võib tõesti öelda, et ega midagi paremat kui põlisrahvaste demokraatia pole poliitikas välja mõeldud. Demokraatlik lähenemine polnud ka Eestile midagi võõrast, seda ei väljenda üksnes Raikküla kärajad.

Naised saaksid ühiskonnaelu korraldamisega kindlasti palju paremini hakkama kui mehed. Kui tõeliselt tähtsaid asju otsustaksid üle ilma vanaemad või kas või ÜRO julgeoleku naisnõukogu, oleks maailm palju parem, palju õiglasem paik. Jäänuks üksjagu halbu valikuid, lähiajaloo suured sõjad ja inimlikud kannatused olemata. Kui vaid naised ei peaks meheks hakkama, et poliitikat teha.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Tagasi demokraatia lätetele”

  1. Laine ütleb:

    Auväärt ÕL toimetaja. Teie arvamusartikli sügavamat sisu saavad mõista vaid demokraatia sisu tegelikult mõistvad isikud. Suurest taluperest võrsununa saan kinnitada, et suure pere ema, vanaema oli kogu pereelu ja kasvatamise osas nagu ehk tänases mõttes väikese riigi näiteks siseminister. Ajaloost on selliseid häid demokraatia näiteid nagu irokeesidel enamgi olnud. Inimkonda ja riike ei peaks juhtima toores võim ja sõjad, vaid elutargad ja pereelust kogenud karismaga isiksused. Õnnetuseks on praegu juhikohtadele pürgijatel silma dollaritele ja eurorahale kiiskavad vaated. Füüsiliselt nõrgemate vastu käe tõstmine on sulaselge barbaarsus, kasvatustöö praak ja ühiskonnas nõrgalt toimivad eetika normid. Hea oli lugeda, tänan.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!