Tallinna koolivõrgureform: kesklinna 300 uut koolikohta, Lasnamäele uus gümnaasium
Pressikonverentsil anti teada, et Tallinnasse tuleb uus riigigümnaasium ja GAG saab uue algklassihoone.
Tallinna linn korraldab järgneva aasta jooksul olulisel määral ringi koolivõrku, mille eesmärk on luua kesklinna piirkonda täiendavalt 300 vanemate ootustele vastavat põhikoolikohta, et kesklinnas ja Põhja-Tallinnas saaks võimalikult palju lapsi minna kodulähedasse kooli. Lasnamäe saab uue munitsipaalgümnaasiumi ‒ Tallinna Linnamäe vene lütseumi. Ümberkorralduste kogumaksumus on üle 10 miljoni euro.
„Lapsed peavad saama käia kodu lähedal koolis, mida ka nende vanemad heaks kooliks peavad,” ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Kõige suurem on probleem kesklinnas, kus õpib väga palju lapsi, kes elavad mitte ainult Tallinna teistes piirkondades, vaid ka Tallinnast väljaspool. Probleemi üks lahendustee on uute koolikohtade loomine, eriti põhikooli jaoks. Lisaks kesklinnale loome Lasnamäele uue munitsipaalgümnaasiumi, Tallinna Linnamäe vene lütseumi.”
„Kogu Tallinna koolivõrk vajab ulatuslikku reformi, millele anname oluliselt hoogu juurde,” märkis Mihhail Kõlvart. „Muutusi tuleb päris palju, kuid nende eesmärk on üks: viia ellu Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava aastateks 2013‒2021. Muudatused aitavad kaasa Tallinna koolivõrgu tasakaalustamisele linna eri piirkondade ning laste ja lapsevanemate ootuste vahel. Kõige suurem kulu on Gustav Adolfi gümnaasiumi uue algklassimaja ning Tallinna Linnamäe vene lütseumi renoveerimine, mis kokku lähevad eeldatavalt maksma ca 10 miljonit eurot.”
„Täpsemalt liidame Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium Linnamäe vene lütseumiga, mis saab uue hoone,” selgitas Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. „Vana-Kalamaja kooli hoone renoveerime Gustav Adolfi gümnaasiumi algklassihooneks. Loome kesklinna ligi 600 kvaliteetset põhikoolikohta, millega tekib väga hinnatud ja perspektiivsesse Kalamaja piirkonda 300 täiendavat koolikohta. Tallinna Merekalda kooli ühendame Kuristiku gümnaasiumiga, mille tulemusena vabaneb Merekalda kooli hoone. Sellest saab uus munitsipaalgümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum.”
„Tallinna Merekalda koolis on õpilaste arv olnud pidevas languses,” sõnas Andres Pajula. „Riigieelarveline toetus koolile sõltub õpilaste arvust ning väikese õpilaste arvuga ei ole võimalik õpetajaid kindlustada korralike koormuste ja palkadega. Õppekvaliteedi säilitamiseks ühendame Merekalda kooli Tallinna Kuristiku gümnaasiumiga. Sügisel algava õppeaasta teisel veerandil alustavadki Merekalda kooli õpilased õppetööd Kuristiku gümnaasiumis.”
„Eesti hariduses on tekkinud revolutsiooniline olukord – PISA testide põhjal on põhjust kogu maailma ees justkui uhkust tunda, kuid koolide tase on väga erinev: eri koolide põhikooli lõputunnistuste viitel on ebaühtlane kaal ning need ei mõõda õpilaste tegelikke teadmisi ja oskusi,” märkis Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. „Õpilane, kes on mõnes koolis saanud tagasisidet, et ta on viieline, ei ületa sageli gümnaasiumisse vastuvõtuks vajalikku lävendit matemaatikas, füüsikas või isegi eesti keeles. Ka põhikooli 3. ja 6. klassi riiklike tasemetööde tulemused on kooliti liiga erinevad.”
„Tihti puudub vanematel ja õpilastel usaldus kodulähedaste koolide vastu ning nende koolide maine on madal,” ütles Hendrik Agur. “Ometi peaksid kõik koolid olema ühtlaselt head ja tugevad ning inimesed peaksid usaldama kõiki koole sarnaselt. Haridusvõrgu muudatus Tallinnas, kus tugevate ja mainekate koolide head hariduspraktikat saab kanda edasi suuremale hulgale õpilastele, on väga tervitatav. Ülekande teel heade koolide väärtuste edasikandmine koolide ühendamise või õppehoonete lisamise ning integreerimise kaudu tagab kvaliteetse hariduse kättesaadavuse korraga suuremale hulgale õpilastele.”
„GAG on valmis Vana-Kalamaja 9 õppehoone liitma oma kooliga ning sellest saab GAG-i algõpetuse õppehoone,” märkis Hendrik Agur. „Vanalinnas asuv kompleks jääb progümnaasiumile. Logistiliselt suurt muudatust see kaasa ei too, sest oleme harjunud mitut õppehoonet kasutama ka praegu. Loomulikult on uue õppehoone kasutuselevõtt meie jaoks väljakutse – saame renoveerimise ja ümberehituse käigus planeerida kaasaegse õpikeskkonna, võtta kasutusele linnaruumi ning läheneda innovaatiliselt ruumilahendusse maja sees ja väljas.”