Ülikoolid kutsuvad õppureid „eelinkubaatoritesse”

Tartu ülikooli eelinkubatsiooniprogrammi avaüritus „Ideede raju”. Foto: TÜ

Piret Arusaar

Ettevõtlikkuse ja ette­võtlus­õppe arendamise programmi raames käivitati aasta algul üle-eestiline eelinkubatsiooniprogramm. Eelinkubat­sioon pakub üld-, kutse- ja kõrghariduse õppuritele võimalust arendada oma äriideed, saada praktilist meeskonnatöö kogemust ja tuge mentoritelt. Tegevussuuna juht Piret Arusaar Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusest loodab, et ettevõtlik hoiak toetab nende noorte edaspidiseid karjäärivalikuid ettevõtluse suunal.

Mida pakub eelinkubatsiooni­programm?

Piret Arusaar: Eelinkubatsiooni e äriideede arendusprogrammi jooksul loovad ja arendavad noored oma äriideid ning vormivad need ärimudeliks. Programm kestab ühe semestri, algab sügisel septembris ja talvel veebruaris. Ülesehitamisel on lähtutud eri haridustasemetel juba toimuva ettevõtlusõppe ja start-up-valdkonna arendustegevuste parimatest praktikatest. Osavõtjatele korraldatakse praktilise suunitlusega seminare, mis on olulised, et äriideest tekiks tervikpilt ning et kujundada ärimudel. Näiteks saab läbi mõelda, kes on minu klient, kus on minu turg, kuidas ma raha teenin – et saada teada, kas teenus võiks turul läbi lüüa. Lisaks praktilistele seminaridele saavad meeskonnad täiendavat tuge mentoritelt ja valdkonnapõhist nõustamist. lgal tiimil on juhendaja, kes aitab lahendada igapäevaseid praktilisi küsimusi – toetab tiimi, annab tagasisidet idee arenguprotsessis ning aitab leida sobiva mentori.

Meie eesmärk on, et tekkivates meeskondades oleks esindatud mitmesugune kompetentsus. Ideaalis võiksid olla koos näiteks kutseharidusõpilased ja tudengid, sh IT-, meditsiini- ja äritudengid. Eri kompetentsuste olemasolu meeskonnas on äriidee ja ettevõtte edukuse seisukohalt ülioluline. Lisaks muidugi riskijulgus ja tugev meeskondlik vaim.

Kuidas programmi pääseb?

Programm on üle-eestiline ja selle elluviimisel osalevad kaheksa Eesti kõrgkooli. Juhtkeskused on Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Tallinna ülikool. Programmi on vaba juurdepääs kõigil noortel, kel huvi, tahet, idee või meeskond – vähemalt üks neist. Tuleb end registreerida vastava juhtkeskuse programmi, tulla kohale ja hakata pihta. Konkurssi me ei korralda, kõik huvilised on väga ­oodatud. Kui programmi sisenejal meeskonda veel ei ole, siis aitame seda moodustada, kuid võib liituda ka mõne olemasoleva meeskonnaga.

Kolmel juhtkeskusel on valdkondlikud fookused tulenevalt ülikoolide ressurssidest ja arengueesmärkidest. ­TLÜ-l on suunitlus loome- ja TTÜ-l tehnoloogiavaldkonnale. Arvestades TÜ valdkondlikku mitmekesisust, rakendame Tartus n-ö valdkondadeülest lähenemist. Sellega arvestatakse ka juhtpartnerite eelinkubatsiooni koolitusprogrammi ülesehituses, toetamaks loome- ja tehnoloogiavaldkonna eelinkubatsiooni lisaks ärivaldkonnale. Siinkohal tahaksin rõhutada, et programmi on oodatud kõik ideed.

Kui palju liitus noori esimesel hooajal?

Kevadsemestril registreerus 70 meeskonda, oli kutsekoole, rakenduskõrgkoole ja gümnaasiume. Põhiosa tuli siiski kõrgkoolist. Soovime rohkem kaasata kutsekoolide õppureid, sest neil on erialasid, kus saadud pädevused võimaldavad väga hästi arendada oma ettevõtet ja tegutseda turul.

Programmis osalemine nõuab noortelt ka püsivust ja sisemist motivatsiooni, sest enamik seminare ja mentoritega kohtumisi toimub ju õppetöövälisel ajal. Juhtub ka, et mõnel meeskonnaliikmel võib huvi kaduda või selgub, et algne idee siiski ei tööta ja uue arendamiseks on vaja lisaaega. Seetõttu ei jõua kõik meeskonnad lõpuni, kuid saadud kogemuse varal on järgmine kord kindlasti julgem alustada ja oskus targemalt tegutseda. Või tulla uuesti programmi juba uue idee ja meeskonnana.

Kas eelinkubatsiooniprogrammi lõpus on ka eksam?

Jaa, võib küll niimoodi öelda. Eelinkubatsiooniprogramm lõpeb lõppvõistluse ja start-up’i maailmas levinud lühi­esitluse ehk liftikõnega (ingl pitch), mida võib pidada ka meie eksamiks. Oskus selgelt, lihtsalt ning täpselt esitleda 2–5 minuti jooksul oma ideed, millest saab aru sinu vanaema ja mis samaaegselt äratab huvi investoris – see on nii äriidee kui idufirmade arengus eluliselt oluline oskus. Eelinkubatsioonis treenime esitlusoskusi põhjalikult, nii et lõppvõitlusel jääb üle ainult rõõmustada – oluline on selgelt esile toodud, fookus paigas ning esitluste kvaliteet tervikuna hea. Esitlustele annab tagasisidet ekspertide žürii, häid näpunäiteid ja konkreetseid soovitusi saab nii idee, turu, klientide, tootearenduse kui ka muude teemade kohta.

Kevadsemestri lõppvõistlused ja -esitlused toimusid juhtkeskustes 16. ja 27. mail ning 7. juunil.

Kuidas üldharidus- ja kutsekoolide õpilased haakusid tudengitega?

Kuna meie koolitusprogramm on ingliskeelne, võis eelinkubatsiooni algul aimata väikest hirmu, mis tõenäoliselt oli seotud võimaliku keelebarjääriga. Kuid juba esimeste seminaride järel oli selge, et osalemine on jõukohane kõigile ning hea esineja suudab auditooriumi alati inspireerida ning käima tõmmata. Kõik osalejad haakusid olenemata haridustasemest väga hästi. Näiteks Tartu kutsehariduskeskus oli esindatud mitme tiimiga ning nad tulid väga hästi toime, üks meeskond jõudis ka lõppkonkursile. Õpilased on varasemast enesekindlamad ja oma ideest rääkides neil silmad säravad. Tartu kutsehariduskeskus soovib sügisel jätkata uute õpilastega. Seega pole vaja karta.

Mille poolest erineb eelinkubatsioon „Ajujahist”?

Kui vaatame eesmärki, siis oleme pigem kasvulava, kust hea ideega tiimid võiksid edasi „Ajujahi” konkursile minna.

Toimiva ärimudeli leidmiseni on pikk tee, kus igal etapil on täita oluline roll. Eelinkubatsiooniprogramm on teekonna esimene samm noortele õpi- ja meeskonnatöö kogemuse omandamiseks. Seal saab oma idee põhjalikult läbi analüüsida, minna julgelt auditooriumi ette ja oma kavatsusi mõjusalt väljendada.

Heaks näiteks võib tuua TTÜ eel­inkubatsiooniprogrammis osalenud tudengite tiimi Levon, kes osales edukalt „Ajujaht 2016” konkursil. Kolmanda koha tõi uudne lauluõpperakendus.

Kuidas saab mõõta programmi kasu tulevikus?

Usume, et vähemalt pooled programmis osalenutest lähevad oma ideedega edasi. Kuid peab arvestama, et esmatähtis on noortel siiski teha eksamid ja lõpetada kool. Ei saa loota, et kõigist ideedest sünniks ettevõtted, kuid omandatud teadmised ja kogemused annavad pärast kooli lõpetamist julguse jätkata sama ideega või alustada uuega ning tarkuse arendada välja uus toimiv ärimudel. Sealt edasi on juba lühike samm oma ettevõtte loomiseni.

Eesti arengut, sealhulgas uute töökohtade loomist takistab ühe olulise tegurina eestlaste vähene ettevõtlikkus. Ettevõtjaks ja tööandjaks saamist takistab paljudel ettevõtlusega tegelemiseks vajalike teadmiste ja oskuste vähesus, puuduvad ideed ja julgus.

Eelinkubatsiooniprogrammis osalemine toetab noorte ettevõtliku hoiaku kujunemist, pakkudes neile tulevikus avaramaid karjäärivalikuid. Ja julgust ise ettevõtjana tegutseda.

Lisainfo: Piret Arusaar (eelinkubatsiooni tegevussuuna juht): piret.arusaar@ut.ee

Eelinkubatsiooniprogrammide sisu ja toimumise kohta on info:

• Tartu ülikool (Ideelabor): http://www.ideelabor.ut.ee/

• Tallinna tehnikaülikool (Mektory): http://www.ttu.ee/projektid/mektory-est/tudengile-25/ttu-how-to-start-up/

• Tallinna ülikool: http://www.tlu.ee/ettevotlusprogramm

Eelinkubatsiooniprogrammi rakendamine on osa programmist „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel”, mille tegevusi toetab Euroopa sotsiaalfond.

Tartu kutsehariduskeskuse meeskonna Küte esindaja Siim Pari liftikõne Kaleidoskoobil. Foto: Andres Tennus / TÜ

Semestri jooksul küpsesid äriideed

Kevadsemestril Tartu ülikooli ideelabori eelinkubatsiooniprogrammis osalenud veendusid, et ka nelja kuuga võib ideeidukesest kasvada tulevase idufirma ärimudel.

Ettevõtlusest innustunud noortele saabus tõehetk 27. mail, kui meeskonnad astusid žürii ja kaaslaste ette Lõuna-Eesti suurimal noorte äri- ja projektiideede konkursil Kaleidoskoop. Kahe minuti jooksul tuli neil oma ideest luua arusaadav pilt ja viie minuti jooksul vastata žüriiliikmete küsimustele.

Võistlusärevusse lisas viimase piisakese TÜ arendusprorektor Erik Puura, kes ütles, et hindab kolme kriteeriumi: kuidas võistkond muudab oma ideega kodulinna, regiooni, maailma, kas tundub usutav, et tehnoloogia töötab ja kas tiim saab selle idee elluviimisega hakkama.

Võitjameeskonna Konku (koosseisus TÜ geenitehnoloogia tudeng Karl-Sander Erss ja õigusteaduse üliõpilane Joonas Põder) loodud rakendus haukab julgelt tükikese maaklerite leivast. Veebirakendusest leiab vahendustasuta ­üürikuulutused. Peaauhinna saajad alustasid eelinkubatsiooniprogrammis idee tasandilt. Ideed pidevalt testides ja võimalike kasutajatega suheldes selgines arusaam ärimudelist ja pakutavast teenusest. Võitjad sõidavad Helsingisse Põhjamaade suurimale idufirmade konverentsile SLUSH ning saavad idee arendamiseks ideelaborist arengunõustaja.

Meeskond Need2Park esindajad, TÜ informaatika tudengid Tanel Joosep ja Kert Pjatkin töötasid koos kaaslastega välja parkimishaldustarkvara. Süsteem suudab analüüsida parkla täituvust reaalajas. „Arendame süsteemi, mis tuvastab videokaamerate vahendusel vabu kohti,” räägib Pjatkin. „Inimesed, kes otsivad parkimiskohti, ei pea ekslema. Näitame, kuhu sõita.” Pjatkini sõnul on ta eelinkubatsiooniprogrammist saanud juurde esinemisoskust ja kontakte.

Kirju seltskond

Joosep märkis, et kasulikud on olnud mitmesugused seminarid, mille käigus kujunes teadmine, kuidas idee juure­tasandilt edasi viia ja teenust müüma hakata. Tähtis on olnud ka seltskond, kus koos mitme eriala õppurid, ka välistudengid – muidu oled ju vaid oma eriala inimeste keskel. „Ühel hetkel saame toetada Eesti Vabariiki sellega, et hakkame töökohti looma,” lausuvad noormehed. „Tagasiside on olnud väga tugev, see annab jõudu ja kinnituse, et teeme õiget asja.”

Need2Park meeskond tegeleb oma idee arendusega edasi ka suvel, sest ees on ootamas reis USA-sse. „Läheme suurte võimaluste maale ja tahame seal leida oma suure võimaluse,” ütleb Joosep. „Me ei taha ideed maha müüa, vaid leida investoreid. Ameerikas on tuhande inimese kohta maailmas kõige rohkem autosid ja probleem aktuaalsem. Läheme sinna ülikooliprogrammi raames, mitte niisama seiklema, meil on kindlad sihid ja eesmärgid.”

Eelinkubatsiooniprogrammis oli tudengite kõrval ka kutsekoolide ja gümnaasiumide noori. Konkursi finaali jõudis Siim Pari, kes lõpetab tänavu Tartu kutsehariduskeskuses IT-süsteemide spetsialisti eriala. Pari sattus eel­inkubatsiooniprogrammi oma majandusõpetaja Tiina Aidniku soovitusel. „Idee Küte formuleerus meil hilja, ärimudeli ehitamise käigus. Kui oli ideede genereerimine, siis meil polnud veel mõtteid,” kirjeldab Pari, kes koos kaaslastega lõi veebiplatvormi, mis viib küttepuude, hakkepuidu ja pelletite müüjad kokku ostjatega. Lisaks sisaldab valmiv platvorm teavet kütmise, katelde jms kohta.

Eelinkubatsiooni kuude jooksul sai Pari tähtsaima asjana enda jaoks selgeks, et ideest teostuseni on pikk tee. „Algul tundub idee toimivat, aga tuleb teha tükk tööd, vaja on teadmisi igast valdkonnast, nii ärilisi kui ka esitluse alalt, et idee tööle panna. Väga oluline on osata rääkida asjast õigete sõnadega. Palju huvitavat ja uut sain siit, olen väga rahul,” ütleb Pari. „Ülikooli vastu ma aukartust ei tundnud, siia tulek polnud probleem. Kutsekooli lõpetamise järel on plaanis veebiplatvormi edasi arendada. Idee on aja jooksul muutunud ja tehniline lahendus keerukamaks läinud. Plaanime veebiplatvormi augustiks üles saada ja tegutsema hakata.”

Noorte äri- ja projektiideede konkurss Kaleidoskoop nagu ka Tallinna tehnikaülikooli ja Mektory start-up-ideede konkurss ning Tallinna ülikooli Demo Day on osa kõrg- ja kutsekoolide õppurite eelinkubatsiooniprogrammist. Tegevusi toetab ettevõtlusõppe programmi kaudu Euroopa sotsiaalfond.