Vahel on piinlik olla parem …
Gustav Adolfi gümnaasium tähistas 6. juunil oma 385. aastapäeva haridusteemalise ümarlauaga teemal „Tasuta ja tasulise hariduse piir Gustav Adolfi gümnaasiumi näitel”.
Diskussiooni juht Urmas Vaino oletas, et vaidlus tuleb tuline, kuid kõik kulges rahulikult. Peateemaks kujunes mahajäänud koolide järeleaitamine ja selles küsimuses pinniti Jürgen Ligit – mida ta selles osas ette võtab.
Diskussioonis osalesid riigikontrolör Alar Karis, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, nõukogu esimees Marti Hääl, hoolekogu esimees Rando Antsmäe, vanematekogu esimees Agur Jõgi ja vilistlaskogu esimees Aivar Rauam.
Iga kool ei saa annetusi koguda
GAG-i nõukogu esimees Marti Hääl märkis, et Gustav Adolfi sihtasutus on teeninud oma olemasolu kümne aastaga koolile 1,7 miljonit eurot. Suur osa sellest rahast on tulnud sihtasutuse koolituskeskusest ja muusikakoolist. Raha on kasutatud projektide toetuseks, õpetajatele täiendava töö eest maksmiseks, õppevahendite ostmiseks jms. Urmas Vaino küsis, kuivõrd see 1,7 miljonit koolide vahel ebavõrdsust tekitab.
Alar Karis vastas, et 1,7 miljonit pole nii suur summa, kui see kümne aasta peale ära jagada, lisades, et koole pidavad omavalitsused võiksid ka omalt poolt koole selliste summadega toetada, sest seadus lubab seda.
Jürgen Ligi toonitas, et põhilise raha saavad koolid ikkagi riigilt ja see 1,7 miljonit on lihtsalt suhkur tordil, seepärast pole ta annetustele kui eraalgatustele jahti pidanud, proteste on tulnud ainult lapsevanematelt, kes on tundnud annetuste pärast ahistust. Ligi rõhutas, et OECD andmetel pakub Eesti kool kõige ühtlasemat haridust maailmas ja annetused seda ei muuda. Küll aga lõid eeldused kihistumiseks erakoolide rahastamise 2010. aasta põhimõtted. Need tekitasid olukorra, kus mõni erakool sai riigilt kaks korda rohkem raha kui sama suur munitsipaalkool – võrreldes näiteks Arte gümnaasiumi ja Rocca al Mare kooli.
On märgitud, et ministeerium maksab tühjenevatele maakoolidele erakoolidest rohkemgi. Minister Ligi selgitas, et piirkondades, kus kool peab kindlasti alles jääma, on lisaraha riigilt asjakohane, kuid pärast haldusreformi vaadatakse koefitsiendid üle.
Rando Antsmäe toonitas, et kõik Eesti koolid võiksid enam-vähem võrdsed olla, kuid teistest kaugemale jõudnuid pole õige rünnata. Kui sõjaväehospidalis paraneb osa haigeid teistest kiiremini, siis ei hakata neil konte väänama, et nad oleksid teistega samas seisus, tõi Antsmäe piltliku näite. Marti Hääl lisas, et annetuste ründajad ründavad kooli kogukonda – annetusi kogub ju kogukond.
Kuidas teisi koole järele aidata?
Hendrik Agur ütles, et tal on vahel piinlik olla teistest koolidest parem. Näiteks viimati lillepaviljonis linnalt oma kooli auhindu vastu võttes vajus ta iga järgmise karika puhul rohkem kühmu. Sest miks teised koolid ei saa niisama palju auhindu?!
Hendrik Agur märkis, et Eestis on koole, mis on aastakümneid ühe koha peal tiksunud, üheskoos ringkaitsesse võtnud ja suureks stagnatsiooni allikaks kujunenud. Agur soovitas ministril mõtelda, kas koolijuht ikka peab saama palka 1200 eurot. Miks mitte näiteks 4000? Sellise palgaga leiaks juba motiveeritud ja särasilmseid koolijuhte, kes suudavad leida oma koolile lisaraha ja liigutada mägesid. „Eesti koolid on vaja mehitada tõeliselt motiveeritud juhtidega,” ütles Agur.
Jürgen ligi vastas, et ministeerium pole tohtinud koolijuhtide valimisse sekkuda. Seda oleks nimetatud kohe politiseerimiseks, kogukonna iseseisvuse kallale minemisels jne. Kuid PGS-i parandustega saab ministeerium õiguse koolijuhtide kompetentsust hinnata ja koolipidajale halva koolijuhi valimise korral ka sanktsioone kehtestada. Mis aga riigigümnaasiumidesse puutub, siis need jõuavad peagi kesklinna koolidele järele, väitis Jürgen Ligi, sest enamikul neist on fantastiliselt head juhid.
Õpetajaõpe – igavene peavalu
Hendrik Agur märkis, et uus õpikäsitus algab uue põlvkonna klassiõpetajatest. Tema koolis neid juba on ja mõnigi tema kooli algklassiõpilane võiks ministritki tõsiselt üllatada. Samas on klassiõpetajatest suur puudus. Veel suurem puudus on füüsikaõpetajatest. Hendrik Agur on pidanud noorte füüsikaõpetajatega töövestlusi, kuid lõpuks pakkunud ikkagi konkureeriva kooli füüsikaõpetajale n-ö ministri palka, et see GAG-i üle tuleks.
Jürgen Ligi vastas, et õpetajaõpe on „igavene peavalu”. Ühelt poolt pole õpetajatest põletavat puudust, mistõttu pole uusi õpetajaid eriti nagu vaja. Teiselt poolt on füüsika-, keemia ja teiste selliste ainete õpetajatele raske täiskoormust tagada. Seepärast on hakatud valmistama ette mitut õppeainet valdavaid õpetajaid.
Alar Karis soovitas võtta eeskuju Soomest, kus hakati õpetajaõppesse astujatele esitama väga rangeid nõudeid – latt tõsteti väga kõrgele. Tulemus on, et Soome noored püüavad kõigepealt õpetajaõppesse sisse saada.