Kandideerige programmi „Samsung DigiPass”

13. juuli 2016 Kerli Onno Tallinna ülikooli kommunikatsioonispetsialist - Kommenteeri artiklit

 

18. juulini on kutseõppuritel vanuses 14‒19 võimalus esitada oma erialane digiidee tasuta praktikaprogrammi „Samsung DigiPass”. Neid ootavad ees neli põnevat kuud oma digiidee elluviimisel Tallinna ülikooli õppejõudude käe all. Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi kutseõppurite võistkondi, kellest tublimad saavad võimaluse osaleda praktikal tehnoloogiaettevõttes Samsung ja oma eriala juhtivas ettevõttes Eestis. Programmi eesmärk on arendada noorte digioskusi, mis vastaksid tulevaste tööandjate ootustele. Programmi lõppedes saavad 30 osalejat endale uudsed Samsungi digipassid.

Õppimisest ja õpetamisest digiajastul

Üha enam pööratakse tähelepanu õppimisele digiajastul ja tehnoloogia pakutavatele võimalustele õppimisel ja õpetamisel. Rääkisime TLÜ vanemteaduri Mart Laanpere ja tehnoloogiaettevõtte Samsung Electronics Baltics projektijuhi Liga Bitega digiajastu koolist, peagi väljatöötatavatest digipassidest ja alguse saanud tasuta praktikaprogrammist kutseõppuritele „Samsung DigiPass”.

Digitehnoloogilised pilootprojektid on olnud Eestis edukad, kuid enamasti on need kui tilgake meres. Kas võib loota, et peagi hakkavad nad terves Eestis toimima?

Mart Laanpere: Kindlasti. Pilootprojekt on alles algus, millest saame algteadmisi tulevikus läbi viidavate ja suurema mõjuga projektide tarvis. Seepärast on pilootprojektide mõju oluliselt laiem. Saan näitena tuua 2014.‒2015. aastatel Samsungi toetatud „Digipöörde” projekti. Katsetasime kooli taseme digiinnovatsiooni juhtimise mudeli 20 pilootkooliga läbi ja tänu sellele on tekkinud Digipeegli raamistik, mida tulevikus saavad oma arendustöös kasutada kõik koolid. Tänu pilootprojektidele saavad ka teised valdkonnas tegutsevad koolid aimu, mida digiinnovatsioon endast kujutab, kuidas digivahendite abil muuta õpikäsitust ja tõestada oma kooli digiküpsuse taset koolipidajale.

Digioskuste arendamiseks on tarvis ka õppevahendeid, kuid kui mõtleme digivahendite kasutamisele klassiruumis, siis kas õppematerjale on ikka piisavalt?

Mart Laanpere: Tihti räägitakse, et ametlikke digitaalseid õppematerjale on vähe. Mina aga küsiksin, miks peab neid olema sama palju kui enne. Õppimine peaks digiajastul olema midagi muud kui lihtsalt valmispakendatud info lugemine ekraanilt. Internetis on vajalik teave üldjuhul olemas, tuleb vaid osata see üles leida ja eristada kvaliteetsed allikad prahist. Ja kui üks õpilane juba on mingi lahenduse või hea materjali võrgust leidnud, jagab ta seda kaaslastega ‒ nii ei pea kõik teised selle peale enam aega raiskama. Kui õpilane on mitmest allikast leitud info läbi seedinud, saab ta selle põhjal luua veebilehe, videoklipi või blogipostituse, miks mitte ka õppematerjali. Olen veendunud, et õpilane õpib palju rohkem testi koostamisest, kui selle lahendamisest. Õpilastest peaksid saama digiõpikute kaasautorid. Nad ei pea tervet õpikut looma, kuid võiksid panustada nende loomisse, lisades sinna ülesandeid, näiteid, diagramme.

Olen seisukohal, et digiõppevara on juba päris palju, kuid see ei ole veel lihtsasti leitav ja selle kvaliteet on kõikuv.

Nüüd tuldi välja e-koolikotiga, kuivõrd aitab see õppematerjalide probleemi lahendada?

Mart Laanpere: E-koolikott üritab neid kahte probleemi – digiõppevara leitavust ja kvaliteeti – lahendada. E-koolikoti puhul ei palu me õpetajatel kellegi teise jaoks materjale kättesaadavaks teha, vaid lahenduse eesmärk on võimaldada jagada materjale oma õpilastega. Meie teostame vaid seiret, mille alusel saame materjali kohta infot: millisele klassile on see mõeldud, millises aines ja mis teemal koostatud. Näiteks, kui õpetaja soovib leida materjali 8. klassi bioloogiatundi rakkude teemal, oskab süsteem seda talle soovitada ja toob välja populaarsemad videod, ülesanded, töölehed. Siinkohal kehtib hüpotees, et kui paljud materjali kasutavad, küllap on see siis kvaliteetne.

Kui liikuda õpilaste ja omandatavate digioskuste juurde, siis milles seisneb praktikaprogramm „Samsung DigiPass” ja mida kujutavad endast peagi väljatöötatavad digipassid?

Liga Bite: Tehnoloogiad pakuvad tohutult võimalusi, aga vaid juhul, kui neid kasutatakse targalt. Üks suurim väljakutse digihariduses on õpilaste vajadus valmistuda töökohtade täitmiseks, mida veel ei pruugi olemaski olla. Praktikaprogrammis „Samsung DigiPass” õpetatakse noortele kutseõppuritele DIGCOMP-i raamistikus välja toodud oskusi. Need on Euroopa Komisjoni kehtestatud ja Eesti vajadustele kohandatud digioskused, mida on tänapäeva ühiskonnas toime tulemiseks tarvis. Nende värskelt omandatud pädevuste tõestamiseks saavad noored Samsungi digipassi ja nende oskusi kirjeldavaid digitaalseid märke (badges).

Mart Laanpere: Digipassiga üritame pakkuda ühtset raamistikku, mille alusel saaks mõõta, võrrelda ja arendada nende noorte digioskusi, kes ei tegutse IT-valdkonnas. Kui professionaalsetel IT-töötajatel on kutsestandardeil põhinevad testid, millega nende erialaseid oskusi hinnatakse, siis “tavainimeste” jaoks pole veel tekkinud nii selget ja lihtsat digioskuste hindamisvahendit nagu näiteks Euroopa Keelepass keeleõppe kontekstis. Keelepassi abil hinnatakse eraldi rääkimist, kuulamist, lugemist ja kirjutamist kolmel selgelt eristataval tasemel. Ka digioskustel on palju tahke. Kui oskad teatud keeles rääkida, aga ei oska kirjutada, on sinu keeleoskus poolik. Kui sa oskad arvutis mängida Call of Duty videomängu, aga ei oska varundada dokumente pilves, ei saa ka sinu digioskusi rahuldavaks lugeda. Just siin tulebki mängu digipass, mis kirjeldab noore digioskused ja teeb need tulevasele tööandjale nähtavaks. Digipassi sihtrühm on noored, kes õpivad või töötavad eri valdkondades, nt kokana, automehaanikuna, lilleseadjana, juuksurina.

Kas tööandjad teatud mõttes juba eeldavad, et noortel on teadmised digimaailmast?

Liga Bite: Igas valdkonnas tegutsevad tööandjad ootavad oma töötajatelt vähemalt põhilisi digioskusi, milleks on näiteks tehnoloogia abil suhtlemine, info ja sisu jagamine, digitaalsete kanalite kaudu koostöö tegemine, netiketi tundmine, seadmete kaitsmise oskus ning teadmised isikuandmete kaitsmisest. Suurtes ettevõtetes, mille tegevusalas on tihe konkurents ja kus kasutatakse isikuandmeid, peavad töötajad nende turvalisusele erilist tähelepanu pöörama. Töötades aga valitsusasutuses, on oluline tunda netiketti, ning meelelahutuses pööratakse müügiedu saamiseks erilist tähelepanu sisuloome ja info jagamise oskustele.

Kuidas muutuvad kool ja õppimine digiajastul?

Mart Laanpere: Muutuseid õppimises ja õpetamises digiajastul on hea võrrelda interneti üldise arenguga. Esimese veebipõlvkonna internetikasutusest moodustas ligi 90% ulatuses lugemine, vaid vähestel internetikasutajatel olid õigused ja oskused lisada infot veebilehtedele. Praeguseks on veebikasutus oluliselt muutunud – suur osa kasutajatest ei käi internetis üksnes lugemas, vaid panustamas. Nad peavad blogi, kasutavad Twitterit, laevad üles pilte või kommenteerivad postitusi. Kooli ja õpilastega peaks toimuma sarnane areng: õpilane ei ole enam info tarbija, vaid ka teadmiste looja. Ta loob teadmisi digitaalses vormis, mida saab jagada, kommenteerida, taaskasutada. Kool peab end ümber häälestama, et ka õpitaks ja õpetataks nagu digiajastule kohane.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!