Eesti lastekirjanduse keskus soovitab: Kooliaeg algab!

Kerttu Soans „Suur või väike Ingel”, Tiia Kõnnusaar „Martti läheb kooli”

Illustreerinud Katrin Ehrlich. Kõva köide, 88 lk. Kirjastus Varrak, 2015.

Raamatust „Martti ja kuldtiib. Ingli kübaratrikk” tuttavad lapsed on suureks saanud. Nüüd tuleb neil kooli minna. Seekordki on tegemist vahva tirelraamatuga, mille ühes osas saame lugeda tüdruku, teises poisi lugu. Kuigi lapsed raamatukaante vahel jutustatud lugudes ei kohtu, on mõlemas jutustuses üht-teist sarnast. Nimelt on mõlemad lapsed kooli kohta nii mõndagi kuulnud – seda nii juba koolis käivatelt sõpradelt, peretuttavatelt kui ka vanematelt. Kas see kuuldu ka tõele vastab, tuleb aga lastel endil välja selgitada.

 
Hilli Rand „Esimene A klass ja tarkusepäev”

Illustreerinud Epp Marguste. Kõva köide, 40 lk. Kirjastus Argo, 2013.

Hilli Ranna raamatusarja keskmes on ühe esimese klassi õpilased. Köitvalt kirjeldab autor kooliteed alustavate laste toimetusi hommikul, pidulikku aktust koolis ja sellele järgnevat õdusat õhtut kodudes. Ka esimese klassi õpetajat Tuuli-Mariet ja tema toetavat perekonda kirjeldab kirjanik suure soojusega. Sarjas „Esimese klassi aastaring” on ilmunud veel „Esimene A klass ja kooliaasta algus” (2014) ning „Esimene A klass ja sügise süda” (2015). Kõik kolm on toredad raamatud, kas enne kooli algust ärevuse leevendamiseks või koolitöö osana õpilastele lugeda andmiseks.

Chris Riddell „Ottoline läheb kooli”

Tõlkinud Leelo Märjamaa, illustreerinud Chris Riddell. Kõva köide, 170 lk. Kirjastus Draakon & Kuu, 2012.

Ottoline, kelle vanemad on mööda maailma ringi reisivad kollektsionäärid, elab oma lemmiku härra Munroe ja nende eest hoolitsevate teenijatega kõrges tornmajas. Ühel päeval pargis jalutades kohtab tüdruk Cecilyga, kelle vanemad on samuti tööga väga hõivatud. Üksildased tüdrukud sõbrunevad kohe ja kui selgub, et Cecily peab taas minema Teistmoodi Talentide Kooli, otsustab ka Ottoline temaga ühineda. See on üks isemoodi kool, mille põhieesmärk on oma ande avastamine. Selleks aga tuleb läbida mitmesugused kursused, nagu paberivoltimine, vilistamine ja kihistamine, ning õppida hulga vajalikke, aga ka ebavajalikke oskusi. Kuid nagu ikka, on õppimine vaid killuke kogu koolielust. Ottoline seiklustele saab kaasa elada ka raamatus „Ottoline ja kollane kass” (2010).

Mika Keränen „Armando”

Kaanepildi joonistanud Mika Keränen. Kõva köide, 80 lk. Kirjastus Keropää, 2. trükk 2015.

Armando ema on eestlane, isa aga argentiinlane. Temalt on poiss pärinud teistest klassikaaslastest erineva tumeda nahavärvi, süsimustad silmad ja mustad lokkis juuksed. Kuigi poiss on nupukas ja asjalik, on tal raske uues klassis sõpru leida. Tüdrukud kihistavad tagaselja ja poisid ei taha teda vahetunnis võtta enda seltsi, Armando lemmikmängu jalgpalli mängima. Mida teha, kuidas ületada erinevuse barjäär ja saada sõpradeks? Raamatu esmatrüki said raamatukogust kingiks kõik Tallinnas 2012. aastal kooliteed alustanud lapsed, nüüd on teos kättesaadav kõigile.

 
Timo Parvela „Ella ja sõbrad 1”

Tõlkinud Elisabeth ja Ott Arder, illustreerinud Mervi Lindman. Kõva köide, 174 lk. Kirjastus Ajakirjade Kirjastus, 2013.

Populaarne soome kirjanik Timo Parvela pajatab esimese klassi tüdrukust Ellast, kellel meeldib väga koolis käia, sest tal on sõbralikud klassikaaslased ja tore meesõpetaja. Üheskoos õpitakse koolimajas, aga käiakse rohkelt ka väljasõitudel, külastatakse teatrit, muuseumi ja loomaaeda. See kõik ei möödu aga sugugi ilma sekelduste või äpardusteta. Enamasti lõpeb kõik siiski kenasti, nii et lapsed ja õpetajagi on kogemuse võrra rikkamad – õpime ju kõik kogu elu. Sarjas on ilmunud ka „Ella ja sõbrad 2” (2014), „Ella Lapimaal” (2015) ning „Ella ja rokkstaar” (2015).

Ilmar Tomusk „Digipöörane kool”

Illustreerinud Hillar Mets. Kõva köide, 172 lk. Kirjastus Tammerraamat, 2015.

Kui kooli vananenud arvutipargi tahab ära osta Jaapani arvutimuuseum ning lubab selle asemel koolile kinkida moekaimad digividinad, on suurushullustust põdev direktor Margus Metsavaht kohe nõus. Ta soovib kooli muuta kõige digitaalsemaks kooliks kogu Eestis, kus õpikud ja vihikud on kuulutatud vananenuks ning kogu õppetöö toimub vaid interneti ja arvutite abil. Nii alustataksegi kooliaastat esimese klassi õpilastele mitte aabitsaid, vaid hoopis tahvelarvuteid jagades. Aktuski toimub teleülekandena. Kõik ei lähe aga sugugi nii ladusalt, kui direktor on lootnud. Peagi ilmneb, et ka moodsaimatel õppeviisidel on omad vead.