Huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks rahastamiseks muudetakse seadust
Riigi lisatoetus peab parandama huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavust ja mitmekesisust ning aitama kaasata noori, kes seni kõrvale jäänud. Foto: Raivo Juurak
Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele tagasisidestamiseks noorsootöö seaduse muutmise eelnõu, et luua alus huvihariduse ja -tegevuse täiendava riikliku toetussüsteemi rakendamiseks.
Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017–2020 on selleks 2017. aastal ette nähtud 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas.
Lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja -tegevus 7–19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi.
Kavandatava seadusemuudatusega luuakse võimalus eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Riigi lisatoetus peab parandama huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavust ja mitmekesisust, aitama kaasata noori, kes seni kõrvale jäänud, ning tagada rohkem valikuid,” märkis Ligi. „Eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.”
Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks mitmed komponendid. Kättesaadavuse komponent moodustab 30% ning selle puhul lähtutakse omavalitsuse territooriumil elavate noorte arvust, puuetega noorte arvust ja toimetulekuraskustes peredes elavate noorte arvust. Mitmekesisuse tagamise komponent moodustab 70% ning see arvutatakse noorte arvu ja puuetega noorte arvu alusel. Toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse valitsuse määrusega.
Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja -tegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohti ja tegevusi nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Eesti noorsootöö keskusele.
Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud Eesti noorsootöö keskusele omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.
HUVIHARIDUS JA HUVITEGEVUS
- Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks tänavu 10. märtsil ning tegi haridus- ja teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides.
- Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, nagu näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid, ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
- Statistikaameti andmetel elab Eestis 7–19-aastaseid noori praegu 169 554.
- Huvikoolides õppis 2015/2016. õppeaastal EHIS-e andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osales 72 810 õpilast.