Integratsioon ja Saksa koolid Berliini näitel

Paul-Natorp-Gymnasium. Foto: www.gymnasium-berlin.net

Saksamaal on eelmise aasta suure sisserändelaine järel järjepidevalt tegeldud põgenike integratsiooni küsimusega, mille üks võtmekoht on haridus. Praegu Saksamaa haridussüsteemi ees seisvad väljakutsed ei ole aga olemuslikult erakorralised, seal on pikk kogemus eri kultuuriruumist pärit inimeste integreerimisel. Eriliseks teeb saksa koolidele pandud ülesande sisserännanute suur arv, väga erinev haridustaust ja ka ühiskondlikud ootused haridusasutuste tööle.

Berliin on kiirelt kasvav linn, ka põgenikke arvestamata on see multikultuurne metropol tõmbekeskus nii sakslaste kui ka välismaalaste hulgas. Berliini tullakse õppima, töötama, äri üles ehitama, seiklema ja ennast proovile panema. 2015. aasta andmeil on Berliini elanikest 28,6% migratsioonitaustaga (hõlmab ka teise generatsiooni sisserännanuid) ja 13% ei ole Saksa kodanikud. Berliini koolides moodustavad migratsioonitaustaga õpilased umbes kolmandiku kõigist õpilastest (ca 100 000). Andmed pärinevad kohtumiselt linnavalitsuse (senati) esindajatega.

Tere-tulemast-klassid

Berliini senati haridusvaldkonna kaebuste osakonna (tõepoolest on sellise nimega osakond – Beschwerdestelle) ametnike Benno Linne ja Barbara ­Schäferi sõnul on pea kõigis Berliini koolides viimase pooleteise aasta jooksul loodud ettevalmistusklassid, mis keskenduvad põgenikele saksa keele õpetamisele. Nii ametlikus kui ka igapäevases kõnepruugis Willkommensklasse (edaspidi ettevalmistusklass), mis on tuletatud sõnast Willkommen ehk tere tulemast, peab Saksamaale saabunud eri emakeelega lapsed ette valmistama üleminekuks saksa kooli tavaklassi. Ettevalmistusklassi eesmärk on tagada kõigi laste ja noorte põhiõigus haridusele, sõltumata nende päritolust ja riigis viibimise õiguslikust staatusest. Juunis 2016 oli ettevalmistusklassides 11 383 õpilast ja plaanis on juurde teha veel 3209 kohta. Eraldi sihtrühma moodustavad üksi Saksamaale saabunud teismelised põgenikud, 2015. a tuli neid Berliini 4200 ja 2016. a esimese kuue kuu jooksul 900.

Berliinis on esimene kooliaste samuti algkool nagu Eestis, kuid selle erinevusega, et kui meil läheb algkool tavaliselt sujuvalt põhikooliks üle ja õpilased jätkavad õppimist samas majas osaliselt samade õpetajatega, siis Berliinis vahetatakse pärast 4. klassi (üleminekuvõimalus on 4.–6. klassis) kooli ja edasi liigutakse kas gümnaasiumi või integreeritud keskkooli (Integrierte Sekundar­schule). Sõna „integreeritud” antud koolitüübi juures tuleneb sellest, et hiljuti viidi haridusliku kihistumise vähendamiseks Berliinis kokku põhikoolid (Hauptschule) ja reaalkoolid (Realschule). Ettevalmistusklassid on kõigil koolitüüpidel, ainult kuni 7-aastased läbivad kooliettevalmistusklassi koos teiste Berliinis kooli minevate õpilastega ja neile eraldi rühmi ei ole. 8–11 aasta vanused lapsed õpivad algkoolide juures asuvates ettevalmistusklassides, alates 12-aastased gümnaasiumite või integreeritud sekundaarkoolide juures. Alates 16. eluaastast võivad noored minna ka kutsekoolide juurde loodud ettevalmistusklassidesse.

Lapsed on peres paremad keeleoskajad

Senati ametniku sõnul on eesmärk viia lapsed aastaga B1-keeleoskaja tasemele, et nad saaksid jätkata õpinguid tavaklassides. Külastasime ka kaunis Friedenau linnaosas asuvat, muinsuskaitsealuses majas töötavat suurepärase tasemega Paul-Natorp-Gymnasiumi, kus selline Willkommensklasse alates eelmise aasta sügisest avati, ning saime võimaluse üht tundi vaadelda.

Klassis oli tol päeval kohal seitse õpilast. Keeleõppeklassis ei tohiks soovitavalt olla üle 12 õpilase, aga see arv oli juuni 2016 seisuga ka statistiline keskmine – seega peab olema klasse, kus õpilasi on rohkem. Üks paljudest väljakutsetest, mis selle klassi õpetajate ees seisab, on suurem puudumiste arv, kuna lapsed on tihti peredes kõige paremad keeleoskajad ja käivad vanematel pereliikmetel abiks kõikjal, kus vaja keeleoskust, nt ametiasutused või arstivisiidid. Õpilastest üks oli klassis alles teist päeva, ülejäänud olid õppinud sügisest, mõned olid ka eelnevalt natuke saksa keelt õppinud. Aastaga omandatud keeletase oli väga erinev, üks-kaks õpilast võisid ehk olla tõesti B1-keeletasemel, mis on aastaga suurepärane saavutus. Kõik õpilased töötasid erineva materjaliga, vabatahtliku abiõpetajana oli tunnis ka antud kooli käesoleval aastal parimate tulemustega lõpetanud abiturient, kelle jaoks õppetöö ja eksamid juba läbi olid.

Erilist muljet avaldas mulle üks umbes 11-aastane särasilmne Süüriast pärit poiss, kes oli omandanud saksa keele grammatika nii hästi, et parandas – väga viisakalt selleks eelnevalt luba küsides – ühe tundi vaatlema tulnud külastaja lauseehitust. Enamikul oli aga siiski keelega raskusi, mõnel ka motivatsiooniga. Nii koolidirektor kui ka selle klassi õpetaja ütlesid, et realistlik eesmärk on aastaga pigem A2. Keeleõppe toetamiseks käivad lapsed mõnes tunnis koos tavaklassidega. Tavaliselt liituvad ettevalmistusklassi lapsed kõige varem kehalise kasvatuse, muusika- ja võõrkeeletundidega (enamasti inglise keel). Koolidirektori sõnul on kogu tegevus neile suunatud põgenikega juhtumipõhine – enamikule lastest on parim lahendus ettevalmistusklass, kuid kodumaal regulaarselt koolis käinud ja haridust saanud laste puhul on hästi toiminud ka kohene liitumine tavaklassiga. Selline lahendus tähendab aga, et kõik aineõpetajad on ühtlasi ka keeleõpetajad. Esitasin Berliini senatis küsimuse, kas aineõpetajad saavad ka täiendusõpet teemal, kuidas lapsi keeleliselt toetada. Vastuseks sain, et see on aineõpetajate töö loomulik osa. Saksamaal on saksa keelt teise keelena õppivaid lapsi olnud juba aastakümneid ja eriti suurlinnades ollakse harjunud koolidega, kus saksa keelt emakeelena kõnelevad õpilased moodustavad tugeva vähemuse. Keeleõppe toetamise viise on väga erinevaid, koole julgustatakse leidma endale sobivaim tee ja selle valdkonna arendamiseks saavad koolid ka raha.

Õpetajate puudus, ruumipuudus

Üks oluline teema nii kohtumisel ametnikega kui ka koolikülastusel oli õpetajate puudus. Sisuliselt üleöö tekkinud vajadus saksa keele õpetajate järele on pühkinud terve Saksamaa puhtaks inimestest, kes oskavad õpetada saksa keelt teise keelena. Et tekkinud tühimikku täita, võetakse praegu tööle ka lihtsalt germanistikat või ülikoolis midagi muud õppinud inimesi õpetaja ettevalmistuseta. Lisaks saksa keele õpetajatele saavad kohe tööd arvutiõpetajad, aga ka näiteks muusikaõpetajad. Ettevalmistusklassides töötas juuni 2016 seisuga 736 õpetajat, sügiseks loodetakse juurde leida veel 150. Et sügisel toimuvad ka kohalikud valimised, kerkib õpetajate puudus oluliseks poliitiliseks teemaks, mille puhul kodanikud linna tegemisi tähelepanelikult jälgivad.

Lisaks õpetajate leidmisele ootavad jätkuvalt lahendamist paljud küsimused: ruumipuudus, mida osaliselt lahendatakse moodulmajadega, õpetajate (nii uute kui ka kõigi teiste) täienduskoolitus ettevalmistusklasside õpilaste erivajadusi silmas pidades, suurenenud vajadus koolipsühholoogide järele, kooli koostöö sotsiaaltöötajatega. Väljakutse on aga ka kõigi Berliinis elavate koolikohustuslike laste kindlaks tegemine ja nende vanematele laste õiguste ja kohustuste selgitamine. Ka külastatud ettevalmistusklassis oli noormees, kes oli aasta Saksamaal elanud koolis käimata. Keeruline hetk on ka üleminek ettevalmistusklassidest tavakoolidesse ning nende laste edasine toetamine, kuna keeletase A2 või B1.1 pole siiski piisav keskmises ja kõrgemas kooliastmes toime tulemiseks.

Benno Linde sõnul on niisuguses olukorras toimetuleku peamised eeldused piisava arvu pedagoogide ja tugipersonali olemasolu, ruumipuuduse lahendamine, aga võtmeküsimus on ka ühiskonna sallivus ja toetus.

„Wir schaffen das”

Rahakulu, mis Berliinil ettevalmistusklassidele ja integratsiooni toetamisele koolides õpilase kohta kokku välja antakse, ei õnnestunud mul teada saada. Küll aga avaldas Berliner Morgenpost (08.07.16) andmed Berliini linna kulutustest põgeniku kohta üldiselt, mis on 1134 eurot inimese kohta, arvestamata investeeringuid. Seda on sama lehe andmetel rohkem kui Saksamaa kohalikel omavalitsustel keskmiselt (1000 eurot inimese kohta), kuna suurlinnade kõrged üürihinnad toovad kaasa suuremad väljaminekud põgenike majutamisele.

Angela Merkeli kuulus lause „Wir ­schaffen das” („Me saame sellega hakkama”) põgenike integratsiooni kui kogu ühiskonna ees seisva väljakutse kohta tundub paljudele sakslastele ebakindlaks tegevate uudiste valguses varasemast veidi vähem särav ja õige, ühiskondlikku diskursusesse on sugenenud rohkem murelikke noote. Sellest hoolimata võtavad koolid ja ametiasutused lisandunud ülesandeid sakslastele omase rahu ja pragmatismiga ning töötavad selle nimel, et igal Saksamaale saabunul oleks võimalus uueks alguseks.

Autor viibis Berliinis Goethe instituudi ­korraldatud seminari raames.