Koolivõrgus tänavu suuri kaotusi pole

Haridusmaastikul ei puhu algaval õppeaastal tormituuli – ühtki kooli ei panda kinni. Küll aga jätkub kiratseva õpilaste arvuga gümnaasiumide kujundamine tugevateks põhikoolideks.

Kolm gümnaasiumi, kus õpilaste arv on viimastel aastatel järjest kahanenud, jätkavad sügisest põhikoolidena. Need on Pärnu-Jaagupi (gümnaasiumiosas mullu 11 õpilast), Rakke (19) ja Mustvee (3). Olgu võrdluseks öeldud, et eelmisel õppeaastal kaotas gümnaasiumiosa ära 11 keskkooli. 2017/18. õppeaastast saavad põhikoolid veel neljast gümnaasiumist.

„Teeme vaikselt remonti, uusi õpetajaid õnneks vaja pole ja läheme heade mõtetega uuele õppeaastale vastu,” rääkis Mustvee kooli direktor Raivo Vadi. „Kui lapsi ei jätku, tuleb tugeva põhikoolina edasi tegutseda. Proovime ellu jääda. Esimesse klassi on astumas kümmekond last.”

Mustvee koolis on sügisest õpilasi 90, enam-vähem samas suurusjärgus on lapsi ka teises, venekeelses koolis, kuid kahte kogukonda üheks paraja suurusega kooliks koondada pole õnnestunud.

7.–9. klasse ei avata enam Vajangu põhikoolis ning Kihelkonna koolis. Mõlemad jätkavad kuueklassilistena. Kihelkonna koolis õppis mullu tosin last, Vajangul 27.

Libatse lasteaias-algkoolis, kus lapsi oli 21, lõpetatakse õppetöö 5. ja 6. klassis.

Mammaste lasteaed ja kool jätkab lasteaiana.

Liitmised

Mõned koolid ja lasteaiad on liidetud. Lääne-Virumaal Neffi mõisas asuv Muuga põhikool, kus veetis oma lapsepõlve Eduard Vilde, liidetakse Laekvere põhikooliga. Laekvere vallavanem Aare Laas ütles, et esialgu jätkavad koolid tegevust kahes majas, aga karta on, et tulevikus koondub õppetöö ühte majja. Kahe kooli peale on lapsi praegu kokku sadakond.

„See pole tõsiseltvõetav suurus,” sõnas Laas. „Mõnes klassis on vaid üks õpilane. Sündimus on olnud väike, 4–5 last aastas, pole ühe esimese klassi jagugi. Vaid üks aasta oli ilus – sündis 24 last.”

Ühise nimetaja all ja eri majades tegutsevad nüüd ka Kadrioru saksa gümnaasium ja Sikupilli keskkool. Endise Sikupilli keskkooli hoones Kivimurru tänavas hakkavad õppima 1.–5. klassid ja Kadrioru saksa gümnaasiumi Gonsiori tänava hoones 6.–12. klassid. Ühendamisega lahendati kahe kooli ruumiprobleem – ühel oli enne pinda puudu, teisel üle. 700 lapsele mõeldud Sikupilli koolihoones õppis eelmisel õppeaastal vaid 246, Kadriorus aga 991 õpilast. Neist õhtupoolses vahetuses kümme klassitäit ehk kokku 250 last.

Lasteaiad liidetakse kaheksale koolile: Laekvere, Kolkja, Varbla, Sadala, C. R. Jakobsoni nim Torma, Kernu ja Pärnjõe põhikoolile. Nimetatud koolid jätkavad tegutsemist lasteaia-põhikoolina.

Uued riigigümnaasiumid

Põlva riigigümnaasiumi ehitus edeneb. Foto: Sirje Pärismaa

Kui eelmisel sügisel lõigati pidulikult linte neljas riigigümnaasiumis, siis tänavu lisandub sellesse perre veel kolm kooli – Hiiumaal, Põlvas ja Valgas. Kärdla ühisgümnaasium muutub Kärdla põhikooliks, riigigümnaasium kannab täiendina nime Hiiumaa. See on ühtlasi saare ainuke gümnaasium, mis asub tegutsema täiesti uues hoones.

Põlva gümnasistid saavad oma uue ja moodsa, Eesti esimese energiatõhusa maja kätte alles õppeaasta teises pooles. Juunis peeti sarikapidu, ehituse tähtaeg on aasta lõpus. Seni õpivad gümnasistid põhikoolihoones Lina tänaval.

Põlva ühisgümnaasiumi ja Põlva põhikooli baasil alustab põhikoolina Põlva kool, mis tegutseb kolmes kohas: Lina tänaval, Kesk tänaval ja Koolimaja teel.

Valga 252 õppekohaga riigigümnaasiumi jaoks renoveeritakse Valga kesklinnas Kuperjanovi tänaval asuv 1915. aastal valminud koolihoone. Avaaktus on 1. septembril.

Harjumaal muudetakse seni Keila linna erakoolina tegutsenud Keila kool munitsipaalkooliks.

Tallinnas Ülemiste Citys avatakse aga uus erakool – Emili kool (vt kõrvallugu).

Rae valla Järveküla kooli avamistaotlus ja veel mõned koolivõrgu ümberkorralduse taotlused on HTM-i menetluses ja otsused tehakse järgmise nädala algul.

KOMMENTAAR

Kalle Küttis

Kalle Küttis, haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht:

Kuigi üldhariduskoolide õpilaste arv järgnevatel aastatel  mõnevõrra kasvab, on kasv märgatav pigem suuremate linnade ja Tallinna nn kuldse ringi valdades. Ülejäänud Eestis õpilaste arv kahaneb või stabiliseerub.

Olulisemad muudatused selle õppeaasta koolivõrgus on Kärdla, Põlva ja Valga omavalitsusega koostöös loodud riigigümnaasiumid, et ka nende maakondade noortel oleks ligipääs valikurikkale gümnaasiumiharidusele. Samuti annab see omavalitsustele võimaluse keskenduda põhikoolihariduse kvaliteedile ja suunata selle arendamiseks rohkem ressursse.

Tulevikku vaatavaid gümnaasiumivõrgu korrastamise otsuseid on omavalitsused sel aastal teinud varasemast enam. Otsused on seotud koolivõrgu investeerimisplaanidega, et vähendada lähitulevikus kulusid taristusse ja korrastada üleliigset koolipinda. Aastateks 2017–2020 liiguvad tugevate põhikoolide pidamisele järk-järgult üle näiteks Haljala, Puka, Tsirguliina, Puhja, Paide, Kiili, Varstu, Taebla, Alatskivi ja teised omavalitsused.

Positiivne on, et koolipidajad on mõistnud tugeva põhikooli säilitamise vajalikkust. Kiratsev kooliaste vähendab usaldust koolipidaja ja kooli vastu. Mõistetud on, et liiga väikese õpilaste arvuga ei pea koolid tingimata jätkama 1.–9. klassiga, vaid edukalt saab toimida näiteks 1.–3.- või 1.–6.-klassiline kool. Sellega kaasneb tihti lasteaia ühendamine põhikooliga. Mida madalam kooliaste, seda lühem võiks olla lapse koolitee.

Eesti kõige uuema, Emili kooli kollektiiv: Indrek Lillemägi, Liis Lõhmuste, Katri Hoogand ja Liis Pajumaa. Foto: Raivo Juurak

Emili kool väärtustab lapsepõlve

Kalli-kalli lasteaia eestvõttel avab Tallinna Ülemiste Citys uksed Emili kool. Väärtuskasvatuse põhimõtteist lähtuv ja uut õpikäsitust rakendav erapõhikool alustab kahe esimese klassiga ja tahab kasvada 2025. aastaks gümnaasiumiks.

Emili kooli direktori Indrek Lillemäe sõnul viitab kooli nimi J. J. Rousseau romaanile „Émile ehk Kasvatusest”, mis on pedagoogika ajaloo olulisemaid teoseid.

„See on valgustusajastu lapsekeskse kasvatuse algus, aluspõhimõtted, mille poole ka meie püüdleme,” märgib Lillemägi. „Rousseau ütles esimesena, et lapsepõlvel on oma väärtus, see ei pea olema ettevalmistus ja ohverdus tulevaseks eluks. Tähtis on kogemuspõhisus – kasvatuses on oluline see, mida laps kogeb. Meie jaoks on fookuses õpilase heaolu koolis, tema eneseteadlikkus ja õpioskused. Oleme sõnastanud visioonis olulistena ka avatuse ja hoolivuse.”

Kooli loomise tuhinas oli ka diskussioon, kas peaks püüdlema selle poole, et laps oleks õnnelik. Kirja seda siiski ei pandud, sest kool ei saa õnne kontrollida. Küll aga saab kool luua keskkonna, kuhu laps tahab tulla.

Kahes esimeses klassis on kummaski kümme õpilast. Teiseks aastaks on juba rohkem tahtjaid. Piirarvuks on seatud 17 õpilast klassis.

Õppemaks on kuus üle 150 euro. Esialgu kasutatakse ühte tiiba Mainori õppehoonest, eraldi sissekäiguga. Kolmandaks õppeaastaks on plaan kolida Euroopa kooli ruumesse, mis on praegustele asukatele kitsaks jäämas.

„Tean, et Emili kool on loodud arvestusega, et riigi rahatuge tõmmatakse kokku. Aga arvan, et diskussioon erahariduse üle on veel käimas,” sõnab Lillemägi.

Õpilased tulevad kooli juba 22. augustil, ametlik avaaktus on 29.-l.

Emili koolis saab õpilane esimesel koolipäeval aabitsa asemel raamatu „Emili lood”, mille autoriteks on kogu kooli kollektiiv.

„Peategelane on Emil või Emili. See pole õppematerjal, aga oleme võtnud ülesande toetada lapse lugemist ja arvame, et seda raamatut võiks esialgu vanemad ette lugeda ja siis loeb laps juba ise,” ütleb Lillemägi.

„Mul on huvi panustada uutesse algatustesse ja ise uusi kogemusi saada. Koolitusloa saamiseks oli suur osa tööst tehtud. Tegelesin õppe- ja ainekava viimaste versioonidega. Põhialus oli pandud, klassiõpetajad ja loovainete õpetaja olemas.” Üks õpetaja on „Noored kooli” taustaga, teine klassiõpetaja varem töötanud. Inglise keele õpetaja on „värske”.

Kalli-kalli lasteaiast kasvas Ülemiste kool välja. Loojad tajusid lastevanemate ootusi, neil olid enda lapsed kooli minemas. See on kasvav piirkond, pole enam läbikäigulinnaosa, tekkimas on kogukonnad. Ülemiste City kontseptsioon eeldab tihedat võrgustumist ja koostööd.

Sirje Pärismaa

Uus õppeaasta arvudes

ÕPILASTE ARVUD

Kokku asub 2016/2017. õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ca 143 550 õpilast. Prognoosi järgi kasvab see arv aastani 2023, kuid aastaks 2030 on üldhariduses hinnanguliselt sama palju õpilasi kui praegu.

Põhikooli 1.–6. klassi asub õppima ca 85 790 õpilast. Esimesse klassi läheb ca 15 670 õpilast. Põhikooli 7.–9. klassi läheb ca 36 850 õpilast.

Gümnaasiumis ehk 10.–12. klassis asub õppima ca 21 180 noort. Kümnendasse klassi astub prognoositavalt ca 7800 noort. Kaheteistkümnendas klassis asub statsionaarses õppes õppima ca 6430 noort.

ÕPETAJATE NÄITAJAD

Õpetajate ametikohtade ja õpilaste suhtarv on langenud väga madalale – viimastel õppeaastatel on see olnud ligikaudu 12 õpilast õpetaja ametikoha kohta, kuid üle 15 aasta tagasi ulatus pea 19 õpilaseni õpetaja ametikoha kohta.

Samuti on õpetajate keskmine koormus langenud ehk ametikohtade arv on vähenenud kiiremini kui õpetajate arv. Paljud üldhariduskoolide õpetajad töötavad osalise koormusega ning ­TALIS-e uuring (keskendub 7.–9. klassi õpetajatele) näitab, et paljud osakoormusega töötavad õpetajad soovivad töötada täiskoormusega. Töökorraldus koolis sõltub kooli­juhi personalipoliitikast ning koolipidaja (tavaliselt omavalitsuse) koolivõrgu­poliitikast.

ÜLDHARIDUSKOOLID

Algava õppeaasta eel on Eestis 534 üldhariduskooli, sh

• 57 on 1–6-klassilised põhikoolid;
• 290 on 1–9-klassilised põhikoolid;
• 171 on põhikooliosaga või n-ö puhtad keskkoolid/gümnaasiumid (ehk 1.–12. ja 10.–12.klass)
  sh 19 puhast gümnaasiumi, mille seas on üheksa riigigümnaasiumi (ainult 10.–12. klass);
• 16 täiskasvanute gümnaasiumi.

Allikas: HTM

Suuremaid remonditöid õppeasutustes

Tallinn

• Tallinna Õismäe vene lütseumi (ligi 4,8 mln eurot) ja Tallinna tehnikagümnaasiumi (ligi 4,16 mln eurot) renoveerimine
• Merivälja kooli uue ujula ehitus

Tartu

• Puškini kooli A-korpuse 1. korruse rekonstrueerimine
• Veeriku kooli võimla ja riietus-pesuruumide rekonstrueerimine
• Tamme kooli WC-de ja klassiruumide remont
• Forseliuse kooli klasside ja garderoobide ehitus
• Kroonuaia kooli võimla riietus- ja pesuruumide remont
• Hansa kooli WC-de ehitus ja keskkütte rekonstrueerimine
• Kivilinna kooli WC-de rekonstrueerimine
• Annelinna gümnaasiumi keskkütte, keemiaklassi ja labori rekonstrueerimine, tööõpetuse ruumide remont
• Karlova kooli staadioni osaline rekonstrueerimine
• Descartesi kooli võimlemislinnaku ehitus
• Algas lasteaia Naerumaa (Pepleri 1a) ehitus ja Kesklinna lastekeskuse juurdeehitus.
• Rukkilille lasteaia köögiploki rekonstrueerimine
• Karoliine lasteaia katuse- ja akende vahetustööd
• Maarjamõisa lasteaia katusetööd
• Ristikheina lasteaia õueala rekonstrueerimine

Ida-Virumaa

• Vaivara valla Sinimäe kooli- ja lasteaiahoone ehituse teise etapina valmib Sinimäe spordihoone

Jõgevamaa

• Maarja põhikoolis maakütte paigaldamine

Järvamaa

• Väätsa põhikooli energiasäästlikuks ja nüüdisaegseks muutmine.

Lääne-Virumaa

• Kadrina Sipsiku lasteaia spordiväljaku rajamine
• Kadrina keskkooli ventilatsiooni­süsteemi uuendamine, jalgrattahoidla ja parkimisplatsi rajamine
• Kulina lasteaia remont
• Pajusti lasteaia mänguväljaku ehitus
• Võsu koolimaja lasteaiaosa remont
• Rakvere põhikooli sise- ja välistööd
• Rakvere gümnaasiumi ning reaalgümnaasiumi remont
• Simuna kooli lasteaiaosa juurdeehitus
• Väike-Maarja lasteaia remont
• Tamsalu Sääse lasteaia renoveerimine

Raplamaa

• Alu lasteaiale-algkoolile uue hoone ehitus, valmib aasta lõpus

Saaremaa

• Täielikult renoveeriti Pihtla kooli hoone.

Tartumaa

• Ülenurme gümnaasiumi algklassimaja laiendamine

Viljandimaa

• Ramsi uuele lasteaiale pandi nurgakivi, maja valmib 2017. a novembris.

Võrumaa

• Sõlekese lasteaia rekonstrueerimistööd

Allikas: maavalitsused, Tallinna ja Tartu linnavalitsus

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Koolivõrgus tänavu suuri kaotusi pole”

1. Tiina ütleb:

   19. aug. 2016, 16:18

   Mul on nii-nii kahju, et üks nendest neljast koolist, millelt järgmisel õppeaastal võetakse ära gümnaasiumiosa, on meie oma. Lapsi on koolis (ka gümnaasiumiosas) rohkemgi kui eelmistel aastatel, aga sellest ei hooli keegi. Väide, et siis tuleb tugev põhikool, on samuti vale – meil on ilma reorganiseerimatagi tugev põhikool. Seda näitab kasvõi see, et kõik, kes tahtsid Tallinna-Tartu eliitkoolidesse gümnaasiumiklassidesse minna, sinna ka said.