Õpilased on mu suurimad õpetajad

26. aug. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Õpilased on mu suurimad õpetajad kommenteerimine on välja lülitatud
Indrek Lillemägi. Foto: Sirje Pärismaa

Indrek Lillemägi. Foto: Sirje Pärismaa

Tunnen, et kogu maailma vastutus on minu õlul, pihtis Väike-Maarja gümnaasiumi vastne eesti keele ja kirjanduse õpetaja Indrek Lillemägi oma esimesel tööpäeval päevikule. Üsna peagi mõistis ta, et pigem tuleb õpetajal aidata jagada õpilasel lasuvat suurt vastutuskoormat.

Indrek Lillemägi kandideeris „Noored kooli” seitsmendasse lendu pärast kirjandusteaduse ja usuteaduse bakalaureuseõpinguid Tartu ülikoolis. Pärast seiklemist akadeemilistel ja filosoofilistel radadel, kuhu mahtus ka aastake ehitusinseneriõpet tehnikaülikoolis, tekkis tahtmine ühiskonda panustada, et elevandiluust tornist välja murda. Lillemägi kohtus direktoritega üle Eesti ja valis välja Väike-Maarja gümnaasiumi, kus oli kohe näha, et noort õpetajat toetatakse.

Kuigi esialgu venisid töönädalad 60-tunnisteks, ei pea Lillemägi esimest aastat kaelamurdvaks.

„Raskusi polnud ainedidaktikaga, vaid sotsiaalsete probleemidega,” meenutab Lillemägi. „Mõistsin, et minu kõige tähtsam ülesanne on õpilasi nende teel toetada. Kodused ja isiklikud küsimused on neile tihti märksa olulisemad kui eesti keel ja kirjandus. Rasked lood, millega kokku puutusin ja mis polnud minu kontrolli all, läksid kõige rohkem südamesse ja koormasid. Polnud veel oskust leppida asjadega, mida muuta ei saa.”

Tekkis palju haridusfilosoofilisi küsimusi: kuivõrd peaks koolitöö allutama õppija individuaalsust. Eriti olukorras, kus õppija esmased vajadused on ainest kaugel. Samuti küsimus, kuivõrd võib ainetegevus aidata õpilast vee peal hoida.

„Ei saa kiitmata jätta „Noored kooli” programmi, võrgustiku toetus on tugev,” märgib Lillemägi. Side lennukaaslastega on säilinud ka pärast programmi.

Abi dokumentidest

Töötee algul ütles üks vanem õpetaja, et seitsmendast aastast läheb lihtsamaks. Lillemägi tundis kolmandal aastal, et tal on kujunenud oma käekiri, julgus teha ise valikuid. Mitmel korral tabas ta end mõttelt, miks pole ta küll mõistnud, kuidas asi käib. Samas annab ta endale aru, et on veel väga palju sellist, mis vajab selginemist.

Lillemägi sõnul on teda palju aidanud kõik Eesti haridust puudutavad dokumendid ja ta pole kunagi tundnud, et näiteks õppekava piirab. Pigem on ta saanud sealt inspiratsiooni ja ideid. Ka elukestva õppe strateegia ja mitmesugused uuringud pole matnud, vaid toetanud.

Lillemägi on eneseanalüüsi huvides pidanud ka päevikut. „Esimesse päeva olen kirjutanud: hommikul oli tunne, et kogu maailma vastutus on minu õlul. Minust sõltub õpilaste tulevik – kas nad võtavad kunagi veel raamatu kätte. See oli hästi koormav tunne, aga mõnus ärevus. Olen alati nautinud pingeolukorda, kus jalg natuke väriseb!” muheleb Lillemägi, kes teisel tööaastal sai end proovile panna õpetajate gala õhtujuhina ETV otse-eetris.

Kuid mis puudutab õpetaja vastutuskoormat, siis ei kulunud just palju aega, kui Lillemägi tajus kooli kui tervikut ja hoopis õpilase vastutuse olulisust. Samuti seda, et õpetaja üks ülesandeid on õpilasega tema suurt vastutusekoormat jagada.

„Jälgin oma üheksandike käekäiku suure huviga. Vahel mõtlen isegi, kas ikka pean nii palju küsima, kuidas neil läheb,” muigab Lillemägi.

„On õpilasi, kes on öelnud, et olin neile õpetaja suure tähega ja olen neid palju mõjutanud. Pidasin oma üheksandikele lõpuaktusel spontaanse kõne ja rõhutasin, et just nemad on minu suurimad õpetajad olnud.”

Õpetajatöö kõrvalt astus Lillemägi uuesti ülikooli. Magistriõpinguteks valis ta Tartu ülikooli kasvatusteaduste eriala, sest traditsiooniline ja akadeemiline lähenemine pedagoogikale tundus sobiva täiendusena „Noored kooli” koolitustelt saadud inimese-, motivatsiooni- ja usupõhisele lähenemisele haridusele.

„Olen näinud ülikoolis palju ägedaid ideid ja inimesi ning suu ammuli vaadanud, kui suurelt mõeldakse TÜ haridusteaduskonnas. Õpetajaks õppijad kogevad ülikoolis üha enam, mida neilt koolis oodatakse.

Olen osalenud ainetes, mis on pedagoogiline tippklass. Ei usu, et kuskil maailmas on võimalik paremini õpetada!” on Lillemägi vaimustuses ja kindel, et saab kunagi ka doktorikraadi.

Augusti lõpus käib ta aga hüvasti jätmas Väike-Maarjaga, sest uuest õppeaastast on ta Eesti noorima, Ülemiste Citys asuva Emili kooli direktor.

„Väike-Maarjas olin ikkagi sisserännanu. Et päris lõpuni pühenduda, peab olema kooliga suurem seos. Naabrimehe kraavi ei saa südamega kaevata,” nendib Lillemägi.

Kahe esimese klassiga kool tahab järk-järgult kasvada. Kooliks, kus peatähelepanu on õpilaste heaolul, eneseteadlikkusel, õpioskustel, avatusel ja hoolivusel.

„Meie teeme esimest korda kooli, aga ka lapsed tulevad esimest korda kooli. Nii et oleme koos alustajad,” ütleb Lillemägi.

 


Indrek Lillemägi CV

Sündinud 23.01.1989.

Haridus:

  • 1996–2005 Põlva keskkool
  • 2005–2008 Hugo Treffneri gümnaasium, ­reaalklass
  • 2009–2013 Tartu ülikool, kirjandus ja kultuuriteadused
  • 2011–2012 Uniwersytet Wroclawski, Erasmuse programm, poola keel ja kirjandus
  • 2013–2015 „Noored kooli” programm, TLÜ õpetaja kutseõpingud
  • 2015– … Tartu ülikool, kasvatusteadused

Töö:

  • 2013–2016 Väike-Maarja gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse ja filosoofia õpetaja
  • 2015– … TÜ haridusteaduste instituudi ­õpetajahariduse projektide spetsialist
  • 2016– … Emili kooli direktor

Osalenud näitlejana Tartu Noorte Teatritehase ja Tartu üliõpilasteatri lavastustes, avaldanud kirjanduskriitikat ajakirjas Vikerkaar, juhtinud Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilasesindust.

Hobideks lugemine, kirjutamine, jooksmine ja matkamine.

 

Soovitused noorele õpetajale:

  • Õpi iga päev midagi uut, tule mugavustsoonist välja, katseta. Ära ole pelgalt praktiline, loe ka haridus­filosoofia, pedagoogika ajaloo jm kohta.
  • Pea refleksiooni­päevikut, võta aega mõtlemiseks ja unistamiseks.
  • Kanna enda eest hoolt, nii nagu tahaksid, et sinu õpilased enda eest hoolitseksid: maga, söö, liigu.

 


KOMMENTAAR

Marje Eelmaa

Marje Eelmaa

Marje Eelmaa, Väike-Maarja gümnaasiumi direktor:

Õpetaja Indrek Lillemägi on iga kooli unistus. Miks? Temas on olemas kõik, mida õpetajaroll eeldab. Ta on õpetaja tänapäevast. Kui rääkida kaasaegsest õpikäsitusest, siis julgen arvata, et Indrek on justkui tänapäeva õpetaja mudel. Temas on uuenduslikkust, pühendumust, õppijakesksust, koostööoskust ja -valmidust, õppimistahet, laia haaret, tegutsemisrõõmu ning särasilmsust. Eraldi toon esile reflekteerimisoskuse, mis oli tema töös üks prioriteete. Osavalt suutis ta õpilasedki oma tegemisi analüüsima panna.

Meie kooli õpilastele meeldis Indrek Lillemägi väga. Tema tunnid olid väga huvitavad. Ta arvaski, et töö peab eelkõige talle huvipakkuv olema, siis peegeldub see õppetegevuseski. Minu arvates jättis ta Väike-Maarjasse olulise jälje. Tema eestvedamisel käivitus valla tasandil projekt „Huvitav kool”, millest kasvasid välja huvitavad koolipäevad kooli tasandil. Liialduseta võin öelda: „Kui korraldada koolirahva seas talendijaht, saaks pärjatuks õpetaja Indrek.”