Särasilmsete noorte kohtumispaik

26. aug. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Ülikoolid kutsuvad taas ettevõtlikke noori eelinkubatsiooniprogrammiga liituma. Semestri vältel pakutakse võimalust arendada oma äriideed, õppida meeskonnatööd ja saada tuge mentoritelt. Oma kogemusi jagavad kolm meeskonda, kes said Tallinna tehnikaülikooli Mektory, Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli eelinkubaatoritest oma äriideedele tuule tiibadesse.

Levoni eestvedajad Markus Lember ja Karel Nappus.

LEVON

Meeskonna eestvedajad on Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetanud Markus Lember ja Karel Nappus. Muusikat õppinud Lemberil tekkis mõte luua rakendus, mis aitab ka võhikul õppida viisi pidama.

„Meie idee on aidata inimestel avastada häält – pilli, mille sündides kaasa saame. Loome õpperakendust, mis pakub harjutusi visuaalse tagasisidega ja juhatab protsessi lauluõppe kaudu,” kirjeldab Lember.

„Tiimi kuulub veel 20-aastase kogemusega Priidu Paomets, kelle kätetöö lubab kinos käies endale istekohti valida,” tutvustab Lember. „Aleksandra Varnaeva tagab disaini ja arendab kasutajakogemust. Christian Safka on noor ja andekas koodikirjutaja. Karel Nappus tegeleb turundusega.”

Lemberi sõnul tekkis neil kooliõpilastena meeskonnakaaslastega hea klapp, sest kellel on selged ambitsioonid ja soov midagi korda saata, saavad sama särasilmsete inimestega alati hästi läbi.

Praegu katsetavad nad oma projekti Eestis, kuid sihiks on ingliskeelne digitaalne lauluõppeturg ja edasi karaokekultuuri kandvatesse Aasia riikidesse.

„Meie strateegia on pakkuda teenust algselt tasuta, näidata katsetusperioodi jooksul tehtud arengusamme ja julgustada inimest meiega edasi õppima,” sõnab Lember.

Levon on algusest peale julgelt pöördunud elukogenud ettevõtjate ja ekspertide poole, et saada nõu ja langetada otsuseid.

Kevadel saigi Levon TTÜ Mektory start-up-ideede konkursil peaauhinna ja preemiaks osaleda European Innovation Academyl. Ajujaht tõi kolmanda koha. Auhinnaraha aitab teha esimesi samme, kuid leitud on ka investor ja arenduspartnereid. Silmapiiril on kliente, kuid esimest müüki ei ole veel tehtud.

VR Quiz.

VR QUIZ

„Meie äriidee on pakkuda virtuaalreaalsuse lahendust, mis tagaks uudse kogemuse. Pannes ette spetsiaalsed prillid, on võimalik sattuda meie loodud keskkonda,” kirjeldab meeskonna esindaja Marko Pilisner. Nii saab kliendile näidata väga suuri objekte, luua soovitud atmosfääri ja kujutada ennast näiteks keskaega või hoopis kosmosesse. Mängul on ka hariv pool. Kasutaja saab uurida valikvastustega lahendusi ja neid valides mängus edasi liikuda. VR Quiz võitis TLÜ loomeettevõtluse äriideede arendusprogrammis peapreemia.

Pilisner on EBS-i start-up-ettevõtluse tudeng, kellel on äriarenduse teadmised ja kogemus idufirmast Criffin. Meeskonnas on veel programmeerija Madis Taimre, tarkvarainsener ja arvutimängude tegija. 3D-disainer Madis Vasser on üks Eesti VR-kommuuni vedajatest. Õnne Metsal on pikk töökogemus kultuuripärandi vallas ja kommunikatsioonijuhina.

„Näeme ette meeskonna laienemist, sest uute klientide soovid tähendavad suurenevat mahtu,” ütleb Pilisner. „Soovime pakkuda kvaliteetset ja ainulaadset kogemust ka koolidele, kes otsivad uusi õppimisvõimalusi.”

Järgmisest aastast on plaan liikuda välisturgudele. Esimesed kontaktid on tänu partneritele loodud.

„Oleme saanud palju tuge mentoritelt ja mitmetest programmidest,” räägib Pilisner. „Kindlasti soovitame seda ka teistele, kuna alati saab teada midagi uut. Näiteks Eesti esimesel Loomehäkil alustasime oma idee arendamist.”

Investoritel huvi on. Peamine partner on Europeana (Euroopa muuseumite digitaliseeritud esemete veebipõhine kollektsioon), tänu kellele on saadud tuge rahastuses ja kontakte üle Euroopa. Meeskond teeb koostööd Eesti ajaloomuuseumi ja ERM-iga.

BloodFlow.

BLOODFLOW

„Meie eesmärk on arendada kaugpunases spektris töötavat vererõhu mõõtjat – kasutada vererõhu mõõtmiseks valgust ja kehast eralduvat soojuskiirgust,” lausub tiimi esindaja Taavi Vanaveski ja lisab, et lähenemine on täiesti uudne. Enamasti mõõdetakse vererõhku vastusurve meetodil, mille käigus asetatakse käevarre ümber mähis. See on küllaltki ebamugav, aeganõudev ega peegelda muutusi päeva jooksul. BloodFlow seade peaks olema täisautomaatne ega nõuaks manuaalseid toiminguid.

„Kuna vererõhu kõikumised peidavad endas teatud tervisenüansse, on meditsiinimaailm ja terviseteadlikud inimesed sellisest vidinast huvitatud,” ütleb Vanaveski. „Esmalt loome töötava prototüübi, mis tõestab, et lähenemisel on potentsiaali. Seade võiks olla osa nutikellast või meditsiiniseadmetest. Küll neid rakendusi leiab, esmalt on vaja midagi luua!”

Tiim on välja kujunenud geenitehnoloogia tudengitest, kes tahtsid koos midagi huvitavat ette võtta. Hiljem lisandus füüsik ja loodetavasti leitakse veel kedagi. „Eestlane ei ole meeskonnatööga harjunud ja seda on tunda,” nendib Vanaveski. „Kõige olulisem ongi leida inimesed, kes on valmis panustama. Inimesed tulevad ja lähevad, mõnel kaob huvi, mõnel puudub oskusteave. Tegelik väärtus sünnib teadmiste integreerimisest meeskonnas, kui eri valdkondade inimesed tulevad kokku ja proovivad lahendusi kuni tulemuseni.”

BloodFlow on saanud prototüübi arendamiseks tuge Vega fondilt (TÜ-ga seotud rahastusallikas, mis toetab üliõpilaste ja teadlaste äriideede arendamist. Suurtoetaja oli SEB pank).

„Kindlasti on abiks olnud TÜ Ideelabor. Minge sinna ja te leiate uusi tutvusi ning saate rohkem aru, kuidas asjad maailmas tegelikult käivad,” soovitab Vanaveski.

Eelinkubatsiooniprogramm on osa programmist „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel”, mille tegevusi toetab Euroopa sotsiaalfond.

Aasta ettevõtlusõpetaja Kristi Suppi

Aasta ettevõtlusõpetaja 2016 tiitli pälvinud Kristi Suppi on paarikümne aasta jooksul juhendanud sadakonda õpilasfirmat, tema õpilased teevad juba rahvusvahelist karjääri.

Kristi Suppi ja MF Topsik, Eesti minifirma konkursil III koht.

Tiitli omistamisel tõsteti esile teie suurt haaret – juhendasite 19 õpilasfirmat. Kas Pärnu kandis ongi ettevõtlikumad noored?

Ma ei ütleks, et Pärnu kandis on ettevõtlikumad noored, neile tuleb anda lihtsalt võimalus. Üks õpilane on öelnud, et minu tunnis on õppefirma tegemine „soovituslikult kohustuslik”. Nii ongi. Kui õpetan mini- või õpilasfirma programmi alusel, peavad kõik osalema. Varem oli klassis üks-kaks firmat, aga siis ei jagunud kõigile aktiivselt tegutsemiseks ametikohti. Olen soovitanud luua väiksematel meeskondadel oma firma, siis on kõigil tegevust ja saavad rohkem kogemusi (tootmine, müük, juhtimine jne). Olen tänulik kolleegide toetusele. Näiteks kunstiõpetaja laseb oma tunnis kujundada logo, käsitööõpetaja toetab, kui tooteks on käsitöö, emakeeleõpetaja nõustab, kui vaja oma firma tegevuse kohta kõne koostada jne. Üks salanõks ongi koostöö!

Kuidas sünnib äriidee?

Oleneb õpilastest. On neid, kel on kohe hea idee, ja neid, kelle mõtteid tuleb väheke suunata. Õpetaja roll on motiveerida ja innustada. Mida aasta edasi, seda raskem on välja mõelda uusi ideid. Aga kui koolides on juba nii pikaajaline firmade traditsioon ja need firmad on olnud ka edukad, siis innustab juba see fakt järgnevaid klasse pingutama.

Kui tihti suudavad õpilased jahmatada?

Üsna tihti! Noortel on palju ideid, kahjuks jääb mõni neist ressursside puudumise taha pidama. Kevadel annan teada, et sügisel alustame oma ettevõttega, ja kui juba esimeses tunnis tuleb mõni meeskond välja oma vahva ideega, suudan jätkuvalt üllatuda.

Kui paljudest on saanud ettevõtjad?

Paljudest. Alles juulis Pärnus toimunud Rõõmsate Laste festivalil nägin endisi õpilasi, kes olid oma väikefirmade käsitööd müümas.

Tuntuimad on Karoli Hindriks (loonud mitmeid firmasid, uusim Jobbatical), Kari Maripuu (tema firma Brightspark OÜ sai Euroopa ettevõtlusauhinna ekspordi alal), Thea Tammeleht (Mumbais oma martsipanifirma Nordic Kandie), Rudolf-Gustav Hanni (EBS-i õpilasena omab mitut tuntud firmat, nagu Tegude Kalender, SIBIS Eesti). Kairi Tähe on asutanud toitlustuskohti, mis tegutsevad Pärnus tänaseni. Paljud õpilased töötavad juhtivatel kohtadel tuntud ettevõtetes. Rõõmu valmistab, et minu mõlemad pojad on asutanud oma osaühingu.

JA Eesti aasta mentor Janeli Virnas

Janeli Virnas

Junior Achievement Eesti aasta mentor 2016 on Tartu ärinõuandla projektijuht Janeli Virnas. Virnase tegevus ületab märkimisväärselt töökohustuste piiri: ta korraldab õpilasfirmade konverentse, veab mentorklubi ja on viinud Tartu õpilasfirmad Eesti tippude sekka.

Janeli Virnas: „Noorte ettevõtlikkuse temaatika on minu jaoks väga oluline juba ligi kümme aastat. Kui asusin tööle maakondlikku arenduskeskusesse, oli õpilasfirmade arv maakonnas langenud. Seetõttu pidasin oluliseks, et õpilasfirmasid ja juhendajaid tuleb hakata toetama ja nende tegevust märkama. Hakkasin korraldama õpilasfirmade konverentsi, mis võimaldab huvilistes ärgitada huvi ettevõtluse vastu.

Kutsusin kokku maakondliku majandusõpetajate ümarlaua, mille tegevust hakkasin koordineerima maakondliku arenduskeskuse alt. Alustasime õpilasfirmade mentorprogrammiga. Koos tublide majandusõpetajate ja juhendajatega oleme suutnud õpilasfirmade tegemist Tartumaal hoogustada ja nende arv kasvab.

Kõige südamelähedasem tegevus on õpilasfirmade mentorprogramm. Usun, et majandusõpetajad annavad endast parima, et olla head juhendajad, kuid programmi abil on võimalik pakkuda lisateavet ja minna süvitsi just teemas, milles õpilasfirma ennast kõige kindlamana ei tunne. Arvan, et mentorid annavad palju lisaväärtust.

Minu peamine nõuanne noortele on: pühendu, tee asja kirega, usu enda ideesse, sellisel juhul on võimalik saavutada edu.

Minu jaoks on oluline, et õpilased väljuksid õpilasfirmade programmist hea tundega. Sellisel juhul polegi vahet, kas nad saavutasid edu või mitte, õppida saab mõlemast olukorrast. Teinekord on parimad õppetunnid just ebaõnnestumised. Et noorel oli julgus proovida kätt ettevõtluses, on juba suur võit.”

Koolituste info: