Sloveenia – väike ja tubli, seda ka kutsehariduses

26. aug. 2016 Lea Orro, SA Innove; Marge Kroonmäe, Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur, Archimedes; Meeli Kaldma, Tallinna teeninduskool - Kommenteeri artiklit
Eesti lipp Velenje koolituskeskuses. Siin algatati Sloveenia kutsekoolide elektroonilise enesehindamise süsteem.

Eesti lipp Velenje koolituskeskuses. Siin algatati Sloveenia kutsekoolide elektroonilise enesehindamise süsteem.

Sloveenia on väike riik Kesk-Euroopa lõunaosas, mille pindala on 20 273 km² ja kus elab ligikaudu 2 miljonit inimest. Sloveenia oli Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi osa ning sai oma vabaduse Eestiga samal, 1991. aastal. Euroopa Liidu ja NATO-ga ühines Sloveenia 2004. aastal. Juba jaanuaris 2007 võttis Sloveenia kasutusele euro. Kaugusest hoolimata on Sloveenial Eestiga palju ühist ja Eesti kutsehariduse esindajatena tundsime end seal väga koduselt.

Meeli Kaldma, Marge Kroonmäe ja Lea Orro Sloveenia kutsehariduse instituudis (CPI), kus nõustatakse koolide õppekavade arendamist. Fotod: erakogu

Meeli Kaldma, Marge Kroonmäe ja Lea Orro Sloveenia kutsehariduse instituudis (CPI), kus nõustatakse koolide õppekavade arendamist. Fotod: erakogu

Milline on kutseharidus­süsteem Sloveenias?

Eesti ja Sloveenia on oma riiki ja haridussüsteemi sarnases tempos üles ehitanud ja seetõttu on neis ka palju ühisjooni. Samas on sloveenid oma kahemiljonilise elanikkonnaga üles ehitanud haridussüsteemi, kus kutseharidust suundub omandama 65% põhikooliõpilastest, samas kui Eestis on see protsent vaid ligikaudu 30. Mis on selle fenomeni taga? Ühest küljest kindlasti traditsioonid, kuid ilmselt toetavad valikuid ka mitmefunktsionaalsed koolituskeskused, kus ühe katuse või koordineerimise all on õpilasel võimalik läbida mitmesuguseid kutsehariduse õppekavasid ning sooritada kas lihtsam praktiline või siis kutseeksam. Nii saab alustada 2–3-aastase õppeajaga tööturule orienteeritud põhioskuste õppekavaga, soovi korral jätkata tehnilises gümnaasiumis (Eestis vastab sellele kutsekeskharidus) ja sealt edasi juba kaheaastases kutsekõrghariduses.

Meie külastuse ajal oli Sloveenias kokku registreeritud 88 avaliku sektori kooli ning 31 avaliku sektori organisatsiooni, mis pakuvad kutse- ja täiskasvanuõpet, ning 14 samalaadset erakooli.

Kuigi täiskasvanuharidus on selgelt eristatud kutsekeskharidusest ja enamasti ka eraldi institutsioonina, paikneb see sageli koolituskeskusega sama katuse all.

Kuidas kutseharidust juhitakse?

Sloveenias detsentraliseeriti kutseharidus juba 2001. aastal, mistõttu ei ole seal riikliku tasandi õppekavasid ning kutseharidus põhineb kompetentsuspõhistel kutsestandarditel ja kutsekvalifikatsioonidel. Kooli õppekavade arendamist nõustab CPI (The Institute of the Republic of Slovenia for Vocational Education and Training, http://www.cpi.si/en/), mis on ka selle projekti partner. SA Innove eelkäija, sihtasutusega Eesti Kutsehariduse Reform samal ajal (1995) valitsuse ja tööandjate esindajate loodud organisatsioon tegeleb riigi majandusarengu eesmärgil kutsehariduse uuringute ja arendustööga. Sarnaselt meie Kutsekojaga vastutab CPI kutsekvalifikatsiooni süsteemi arendamise ja rakendamise eest. Meeldivalt jäi kõrva, et kaasatakse spetsialiste, eksperte ja tehakse uurimusi riigi järgmiste haridussihtide seadmiseks. CPI-s on riigi palgal 37 töötajat, lisaks projektide käigus palgatud töötajad.

Sloveenia haridusministeeriumi juurde on moodustatud kolm ekspertide nõukogu: üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse nõukogu. Kutsehariduse nõukogu esimees oli ühtlasi ka ühe õppekeskuse direktor. CPI ette valmistatud materjali põhjal toimuvatel igakuistel koosolekul teeb kutsehariduse nõukogu ettepanekuid kogu süsteemi arendamiseks, määrab kutsekoolidele indikaatorid igaks õppeaastaks, õppevahendite ja seadmete vajadused, normid jms.

Lisaks töötab haridusministeeriumi juures koolide inspektoraat, mis tegeleb õppeasutuste järelevalvega. Inspektoraat reageerib igale koolide asjus tulnud kaebusele ja nende otsus on protsessi käigus lõplik. Kui õpetaja jääb süüdi ebaväärikas käitumises, võib otsus päädida 500-eurose trahviga. Kui kaebus osutus alusetuks, võib sama karistuse saada kaebaja.

Kuidas jõutakse kutse­hariduses kvaliteedini?

Kvaliteediga tegeleb suuresti iga õppeasutus ise. Riigi tasandil on haridusministeeriumi juurde loodud hariduse kvaliteedi ja hindamise nõukogu (Council for Quality and Evaluation at the Ministry of Education, Science and Sport, The Education Development Office), mille määrab ametisse minister. 11-liikmeline nõukogu kehtestab iga-aastased riiklikud hindamise eesmärgid. Näiteks esitas nõukogu 2015. a ligikaudu 20 tulevikuarenduste ettepanekut, sh kaks kutsehariduse vallas. Nõukogu on ka koolidele nõuandvas rollis.

Välishindamine viiakse läbi igal aastal. Koolide sisehindamist toetab kvaliteedinõustaja, kes õppe kvaliteedi tõstmiseks nõustamise eesmärgil kaks korda aastas koolituskeskuse töötajatega ka kohtub.

Elektroonilised lahendused toetavad kvaliteedi tõusu

Sloveenia õppeinfosüsteem toimib juba aastast 2002. Süsteem võimaldab võrrelda oma õpitulemusi kogu riigi keskmiste näitajatega. Teiste koolidega võrdlemine ja igasuguste pingeridade tekitamine on välistatud, küll aga saab iga õpetaja, klass, kool, ainerühm jne võrrelda oma tulemusi mitmesuguste keskmistega. Ära peab märkima, et Sloveenias on igasuguste pingeridade tekitamine ja avaldamine hariduses seadusega keelatud.

Lisaks õppeinfosüsteemile on Sloveenias loodud koolidele hästi toimiv elektrooniline enesehindamissüsteem. Külastasime Velenje koolituskeskust, mis oli üks selle süsteemi algatajatest. Velenje keskuses oli võimalik koolide enesehindamise tööriistaga ka lähemalt tutvuda. Veebipõhist keskkonda kasutatakse kooli sisekliima ja kultuuri hindamiseks kaheaastaste tsüklite kaupa. Veebipõhisele küsimustikule vastavad nii õpilased kui ka õpetajad. Õpetaja saab kohe näha ka talle antud õpilaste grupihinnanguid. Tulemuste analüüsi põhjal on koolil võimalik end võrrelda õpperühmadega samas koolis või teistes Sloveenia koolides ning planeerida, mida ja kuidas teha paremini. Analüüsid võrdlevad ka õpilaste ja õpetajate vastuste keskmist koolide lõikes. Tulemusi kaaludes pööratakse enim tähelepanu nendele vastustele, kus erinevus õpilaste ja õpetajate vastustes on üle 20%. Suur erinevus näitab tavaliselt probleemi, mis vajab kiiret sekkumist.

Kuigi selle eneseanalüüsi keskkonna kasutamine on koolide jaoks vabatahtlik, kasutab ligikaudu 59% koolidest seda oma igapäevatöös.

Kokkuvõtteks võib kinnitada, et kutsehariduse kvaliteediga tegeletakse Sloveenias väga süsteemselt. Meile üllatuslikult kasutatakse mitmesuguseid e-põhiseid süsteeme, nagu õppeinfo süsteem ja veebipõhine eneseanalüüsi keskkond, mis annavad kiire tagasiside parenduste sisseviimiseks ja võimaldavad igal õppeasutusel end teistega võrrelda. Kvaliteedi juhtimiseks on kasutusele võetud ka peer-review-meetod, kus koolid hindavad üksteist vastastikku ja teevad parendusettepanekuid. Miks mitte ka rahvusvaheliselt? Idee jäi õhku kui üks võimalik variant jätkuprojekti algatamiseks.

Selle aasta augustis lõppeva Erasmus+ projekti „European Solutions in Quality Assurance – ESQA” käigus tutvusid Eesti kutsehariduse edendajad vastastikku Poola, Ühendkuningriigi ja Sloveenia kutsehariduse kvaliteedi tagamise parimate praktikatega.


Loe ka:

Poola kutsehariduse artikkel: www.opleht.ee/30158-poola-kutsehariduse-edulugu/.

Inglismaa kutsehariduse artikkel: www.opleht.ee/28709-mida-teha-kutsekoolides-et-lopetajad-oleksid-sama-edukad-nagu-jamie-oliver/.

Programmi Erasmus+ kutsehariduse strateegilise partnerluse projektis „European Solutions in Quality Assurance – ESQA” jagatakse informatsiooni ja kogemusi kvaliteedi tagamise lähenemisviiside parimate kogemuste kohta partnerriikides, koostati parimate praktikate e-kataloog. Projekti juhib Poola (Cooperation Fund Foundation), partnerid on Ühendkuningriigid (UK NARIC), Sloveenia (CPI) ja Eesti (SA Innove). Rohkem infot http://www.esqa.eu/


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!