Sport aitab intellektipuudega inimesi elus edasi

19. aug. 2016 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Eesti eriolümpia võidukas jalgpallimeeskond, kes pälvis 17.–21. juulini Rootsis Göteborgis Gothia Cupi raames toimunud Källströmi karikavõistlustel B-grupis hõbemedali. Tagareas vasakul koondise peatreener Lauri Rand, paremal abitreener Evo Saar. Foto: Tiina Möll

Eesti eriolümpia võidukas jalgpallimeeskond, kes pälvis 17.–21. juulini Rootsis Göteborgis Gothia Cupi raames toimunud Källströmi karikavõistlustel B-grupis hõbemedali. Tagareas vasakul koondise peatreener Lauri Rand, paremal abitreener Evo Saar. Foto: Tiina Möll

 

Suvel, 17.–21. juulini osales Eesti eriolümpia esindusmeeskond edukalt Rootsis Göteborgis Gothia Cupil, mis on suurim noorte jalgpalliturniir maailmas ning kust sel aastal võttis osa ligi 1700 võistkonda. Turniiri üks osa on Kim Källströmi karikavõistlused intellekti- ja liitpuudega sportlastele. Eriolümpia võistkondi võistles tänavu 30, Eestit esindasid üheksa 16–17-aastast noormeest kolmest koolist. Pärast suurejoonelist avatseremooniat toimus eelturniir, kus kvalifikatsioonimängude tulemuste põhjal jagati võistlejad kuude divisjoni ehk tugevusgruppi, igaühes viis võistkonda. Eesti võistkond pääses koos kolme Rootsi spordiklubi ja Soome koondise sportlastega tugevuselt teise, B-gruppi. Kuldmedali võitis Fässbergeri klubi meeskond Rootsist, Eesti sportlased said B-grupis hõbemedali.

Eriolümpia tihe spordikalender

Eriolümpia on intellekti- ja liitpuudega inimeste suurim spordiorganisatsioon maailmas, mis pakub neile spordi kaudu eduelamusi ja häid emotsioone ning aitab tänu sellele elus paremini hakkama saada. 1989. aastast on Eesti eriolümpia ühendus ülemaailmse organisatsiooni Special Olympics International täieõiguslik liige. „Koole ja lasteaedu kuulub meie organisatsiooni 32, lisaks hoolekandeasutused, päevakeskused, eraisikud, kokku ligi 2000 sportlast üle Eesti,” selgitab eriolümpia Eesti ühenduse rahvuslik direktor Tiina Möll. „Võistlusi ja liikumisüritusi korraldame 15 alal, millest populaarsemad on kergejõustik, krossijooks, samuti liikumisaktiivsuse päev. Üks olulisemaid spordisündmusi on rahvusvahelised talimängud Otepääl, mis tänavu toimusid märtsis ning olid ühtlasi valikvõistluseks järgmisel aastal Austrias aset leidvatele maailmamängudele, kus meie sportlased osalevad saalihokis ja murdmaasuusatamises. Püüame jõudumööda osaleda ka rahvusvahelistel võistlustel: võtame osa nelja aasta tagant suvel ja talvel toimuvatest maailmamängudest, Euroopa mängudest ja muudest võistlustest.”

Võistkonda pääsesid parimad

Gothia Cupi Kim Källströmi karikavõistlusteks valmistudes oli Tiina Mölli sõnul varasemaga võrreldes erinev see, et seekord komplekteeriti meeskond esmakordselt parimaist mängijaist üle Eesti. Veebruaris kogunesid kandidaadid Tartusse, kus nende seast valiti mänguoskuse põhjal välja parimad. Edasi toimus kolm treeninglaagrit, kus poisid said omavahel tuttavaks ja harjutasid kokkumängu. Mais osaleti Eesti eriolümpia Viljandi jalgpalliturniiril ning juunis jaanipäeva paiku rahvusvahelisel Baltic Cupi võistlusel Leedus, kus saavutati teine koht. Kim Källströmi karikavõistlustel Rootsis esindasid Eestit Jaanus Paris, Denis Aprelkov ja Hendriks Beks Valga Jaanikese koolist, Renek Soopärg Lahmuse koolist ning Kevyn Toomemägi, Kristjan Känna, Kristjan Karro, Siim Zirul ja Rivo Kanno Tartu Kroonuaia koolist.

Edu tõi hea meeskonnamäng

Poisse treeninud FC Ülenurme jalgpalliklubi treener Lauri Rand kinnitab, et jäi võistlejatega väga rahule. „Nii lühikese koosmängu kogemuse kohta on see väga tubli tulemus, arvestades ka seda, et teiste meeskondadega võrreldes olid meie poisid võistlustel ühed nooremad. Arvan, et meile tõigi edu just hea meeskonnamäng. Rootsi turniiril osalesime küll natuke teise koosseisuga kui Leedus, sest kaks poissi vigastasid õnnetult jalga ja tuli teha vahetus. Aga ka asendajad olid tublid.” Treeneri sõnul olid meeskonnas kõik toredad poisid, kellega võistlustel konflikte ega arusaamatusi ei tekkinud. „Ainult enne üht mängu tuli öelda paar karmimat sõna ja tuletada meelde, et võistlustele ei tuldud nalja tegema, vaid sportima ja Eestit esindama. Eks poiste soov oli muidugi Rootsis võita, seda enam, et Leedus jäime teiseks, nii et nad olid alguses üpris õnnetud ja pettunud. Erivajadustega lapsed näitavadki tavasportlastega võrreldes oma emotsioone rohkem välja ja elavad iga ebaõnnestumist üle. Treener peab oskama nad võimalikult kiiresti positiivsele lainele tagasi tuua, et see mängu segama ei hakkaks. Abitreenerina oli meil kaasas ka Valga Jaanikese kooli õpetaja Evo Saar, kuid mingeid distsipliiniprobleeme polnud. Poisid toksisid ka vabadel hetkedel õue peal palli, kõik oli tip-top, õigel ajal mindi magama. See on ka üks erinevus tavasportlastega, kellele peab kolm korda ütlema, enne kui nad kuulavad. Neile poistele piisas ühest korrast.”

Noortele tuleb anda võimalus

Ülenurme FC jalgpalliklubi treeneri Lauri Ranna koostöö Eesti eriolümpiaga on kestnud üle kahe aasta ning sai alguse tänu sellele, et tema abikaasa Svetlana Rand on organisatsiooni jalgpalli koordinaator. Jalgpallile pühendunud pere on võtnud intellektipuudega noorte treenimise südameasjaks ning pälvis sel suvel lastekaitseliidult auhinna „Lastega ja lastele” aasta pere tiitli. Lauri Rand peab intellektipuudega noorte sportimisvõimalusi väga oluliseks. „Mulle meeldib nendega trenni teha. Nad on lahedad poisid ja neile tuleb anda võimalus õppida paremini mängima ja kuhugi jõuda.” Tema sõnul näitab teiste maade kogemus, et erivajadustega sportlased on võimelised mängima ka kõrgliigas. „Poiste tase on kõrge ja kui nad saaksid kogu aeg asja juures olla, oleks see Eestiski mõeldav. Meil ei ole lihtsalt seda suunda arendatud. Tore, et üks meeskonna liige, meie väravavaht, võetakse nüüd Tartu Tammeka klubisse ja ta saab hakata pidevalt trenni tegema.” Septembris, kui asutakse kavandama järgmise aasta tegevuskava, tahaks Lauri Rand leida uusi mängijaid lisaks ja tuua varem mänginuid jalgpalli juurde tagasi. „Hea, kui mängijate valik on suurem ja saab mitu meeskonda võistlustele saata. Gothia Cupile tahaks kindlasti minna, see on suur ja võimas turniir, kus on kõik Euroopa parimad koos.”

Et igaüks leiaks meelepärase ala

Tartu Kroonuaia kooli kehalise kasvatuse õpetaja Siret Kruk on olnud Eesti eriolümpia tegemistega seotud 1999. aastast, samast ajast, kui ta kooli tööle läks. „Lõpetasin Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna, kus erivajadustega inimeste kehaline kasvatus oli mul vabaaine. Kui käisin üliõpilasena esimest korda Kroonuaia koolis tundi vaatlemas, tundsin kohe, et tahaksin seal töötada. Unistused läksidki täide, tänavu algab mul selles koolis õpetajana 18. aasta ja mida aeg edasi, seda rohkem ma oma tööd naudin.” Õpetaja sõnul aitab igapäevatöö intellekti- ja liitpuudega lastega tal ka eriolümpia organisatsiooni tegevust paremini juhtida. Ta kuulus mitu aastat juhatusse ja on 2013. aastast Eesti eriolümpia ühenduse spordidirektor.

Siret Kruk annab kehalise kasvatuse tunde alates esimesest klassist, lõpuklassides ainult tüdrukutele. Suurimaks väljakutseks oma töös peab ta seda, et õpilased on nii füüsiliselt kui ka vaimselt küpsuselt väga erinevad ja igaühele tuleb individuaalselt läheneda. Kuigi klassid on väikesed, tuleb teinekord tundi kutsuda ka abiõpetaja. Tunnid püüab õpetaja teha võimalikult mitmekesised, et igaüks saaks tegelda meelepärase alaga. „Sundida ei saa, sest autistlike joontega laps sageli lihtsalt ei tee kaasa või teeb siis, kui tema tahab. Mina soovin, et nad hakkaksid liikumist ja sporti nautima.”

Õpetaja saab toetada ja innustada

Et Kroonuaia koolist pääses jalgpalli esindusmeeskonda lausa viis poissi, näitab, kui tähtis on kooli ja õpetajate initsiatiiv, usub Siret Kruk. „Meie sportlastel peab kõrval olema eestvedaja, kes noori toetab ja aitab. Just selline on nende poiste kehalise kasvatuse õpetaja Aivar Juuse. Poistel endil kipub järjepidevus kaduma, nad annavad kergemini alla ega suuda olla nii sihikindlad kui tavasportlased. Eriti teatud vanuses vajavad nad tuge ja innustust. Kui ikka ei viitsi ja on midagi muud põnevat teha, siis nad lihtsalt ei lähe trenni. Ühe lõpuklassi noormehe jaoks, kellel tekkisid probleemid õppimise ja kooliskäimisega, oli just esindusmeeskonda valituks saamine stiimul, mis teda end kokku võtma sundis.”

Treenimine ja võistlustel enese proovilepanek aitab tõsta enesehinnangut, arendada suhtlemisoskust ja mis eriti tähtis, parandada sotsiaalseid ja toimetulekuoskusi, leiab Siret Kruk, kes peab eriolümpia võistlussüsteemi väga heaks. „Divisjonideks jagamine tagab, et omavahel võistlevad sarnase tasemega sportlased, mis annab võimaluse nii nõrgematele kui ka tugevamatele. Suur pluss on reisid väljapoole Eestit, mis avardavad silmaringi. Tavasportlasi, kel väga head tulemust ette näidata pole, rahvusvahelistele võistlustele ju naljalt ei saadeta, aga eriolümpias on see võimalus igal sportlasel. Püüame osa võtta enamikust võistlustest, mida eriolümpia aasta jooksul pakub, olgu see sulgpall või suusatamine, iluvõimlemine või ujumine, et igaüks saaks end proovile panna alal, mis on talle jõukohane ja sobib. Liikumisaktiivsuse päeval saavad osaleda ka nõrgemad, nii et kõigi peale on mõeldud.”

Hoiakuid saab muuta

„Viimastel aastatel oleme hakanud tegema üha rohkem koostööd n-ö tavalastega,” räägib Siret Kruk. „22.–25. augustini toimubki Porkunis laager, kuhu oleme kutsunud nii erivajadustega kui ka tavasportlased. Eesmärk on, et nad õpiksid üksteist paremini tundma. Ehkki viimastel aastatel on meie eriolümpia organisatsioon hüppeliselt arenenud, on teiste riikidega võrreldes arenguruumi palju. Tahame hakata looma spordiklubide juurde treeninggruppe intellektipuudega sportlastele. Praegu neil regulaarne treenimisvõimalus puudub, mistõttu sport võibki pärast kooli lõpetamist sinnapaika jääda. Paljudes riikides toimib selline klubisüsteem hästi, meie oleme sinnapoole aeglaselt teel.

Järelkasvule mõeldes on loodud väikesportlaste programm intellektipuudega lasteaiaealistele lastele, et neil maast madalast tekiks liikumis- ja spordiharjumus. Sellega seoses on tähtis senisest rohkem kaasata peresid. Last aitab kõige paremini edasi tema vanemate kaasaelamine ja toetus.

Oluline on, et ka eriolümpia töötajad, kooliõpetajad ja treenerid ise näitaksid erivajadustega inimeste integreerimisel üles rohkem initsiatiivi. Praegu ei ole ühiskond erivajadustega inimeste kaasamiseks veel valmis. Seepärast ongi Eesti igasse paika vaja heas mõttes fanaatikuid, kes oskavad läbi rääkida, selgitada, põhjendada, veenda. Senikaua, kuni hoiakud muutuvad.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!