Aasta gümnaasiumiõpetaja nominent: Tippkool nõuab ka õpetajalt tipptaset

Aasta gümnaasiumiõpetaja nominent Ernst Marcus Hildebrandt. Foto: erakogu

Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendi, Hugo Treffneri gümnaasiumi inglise keele õpetaja Ernst Marcus Hildebrandti tundides on päevakorral nii Brexit kui ka USA presidendivalimised ja külas käivad isegi diplomaadid.

Konkurss Treffneri gümnaasiumisse on tihe ja kooli saavad vaid motiveeritud ning tugevate eelteadmistega õpilased. Marcus Hildebrandti sõnul ei tee see õpetaja tööd aga lihtsamaks – ta peab oma aines tipptasemel olema ning leidma viisi õpilaste motiveerimiseks.

„Meie õpilased on heas mõttes kriitilised ning õpetajad peavad kõvasti tööd tegema, et õpilased, kes on juba palju saavutanud, tunneksid, et nad õpivad veel midagi juurde,” lausub Hilde­brandt. Tugevamates rühmades, mille õpilaste inglise keele oskus on juba kõrgel tasemel, loetakse kirjandust, tutvutakse Suurbritannia ning USA poliitiliste süsteemide ning ühiskonnaga. Samuti jälgitakse, mis toimub inglise keelt kõnelevates maades.

„Enne eelmise õppeaasta lõppu ja selle õppeaasta alguses oli päevakorral Brexit, praegu jälgime põnevusega presidendivalimisi USA-s,” toob Hilde­brandt näite. „Tihti kutsume inglise keelt kõnelejaid külla. Meil käivad regulaarselt külas nii Suurbritannia kui ka USA saatkonna töötajad. TÜ külalislektorid tulevad oma erialast rääkima.

Nimetamata ei tohi jätta meie inglise keele kõnevõistlust, mida nüüd viivad õpilased ise läbi.”

Eesti õpilaste inglise keele oskuse spektrum on väga lai. Peaaegu viiendik 2015. aastal riigieksami tegijatest ei saavutanud B1-taset, kolmandik sai B1 kätte, peaaegu pool saavutas B2-taseme. Ainult 3% sai C1-taseme rahvusvahelise eksami kaudu ning 1% C2-taseme.

„Treffneri gümnaasiumis on palju õpilasi, kellel on C1-tase, mõned saavutavad ka C2,” sõnab Hildebrandt. „Minu kogemused näitavad, et õpilased oskavad inglise keelt suhteliselt hästi ning enamasti on nad väga motiveeritud. Kõik teavad ju, et eesti keele oskajaid on väljaspool Eestit väga vähe ning välismaailmaga suhtlemiseks on võõrkeeli vaja.”

Hildebrandt õpetab ka ladina keelt ja rõõmustab, et selle õppijaid tuleb aina juurde. Tulevased meditsiini-, ajaloo- ning juuratudengid tahavad tutvuda ladina keelega. Teised teavad, et ladina keele teadmised aitavad hiljem romaani keelte õppimisel. Mõned tunnevad lihtsalt huvi keele vastu.

„Muidugi teen ka kõvasti reklaami, ladina keel ja Vana-Rooma kultuur on Euroopa kultuuri lahutamatu osa, ka tänapäeval,” sõnab Hildebrandt.

Marcus Hildebrandt ise on õppinud Göttingeni ülikoolis inglise ja ladina keelt ning pedagoogikat ja poliitikat, lisaks poolteist aastat Texase ülikoolis Austinis inglise keelt ja lingvistikat. Pärast ülikooli lõpetamist läbis ta kaheaastase õpetajapraktika Tübingenis Lõuna-Saksamaal. 2000. aastal tuli ta Eestisse õpetama saksa keelt, algul Raatuse gümnaasiumis, pärast Kivilinna gümnaasiumis. Aastast 2008 töötab Marcus Hilde­brandt Hugo Treffneri gümnaasiumis.

Õpilaste suurepäraseks innustajaks on õpetaja enda perfektne eesti keele oskus.

„Eesti keelt õppisin 1998. aastal, mil tutvusin oma eestlannast abikaasaga,” ütleb ta.