Aga kas sa siis e-kirja ei lugenud!
Kogenud õpetajat võib oodata uues koolis ees palju üllatusi.
Illustratsioon: Toomas Mitt
Kristi Aron
Kogemustega õpetaja vajab uude kooli minnes kohanemisprogrammi.
Vajadus kohanemisprogrammi järele selgus intervjuudest õpetajatega, kes olid 2015/2016. õppeaasta eel töökohta vahetanud. Küsimustele vastas õpetajaid kolmest maakonnast ja igaühel oli mõni probleem välja tuua. Näiteks vastas üks 33-aastase staažiga õpetaja nii:
„Kuna ma hakkasin andma põhikooli teises astmes inglise keelt, siis tekkisidki nüüd probleemid, et viielistest said kahelised ja kolmelised. Ja siis sellelt kohalt tekkis päris selline terav vastasseis või selline … /—/ Mina aga ei teadnud algul midagi, et midagi nagu valesti on. Aga siis me kutsusime kiirelt kokku lastevanemate koosoleku ja siis ma seletasin neile ära, ma näitasin neile üksipulgi, mis on minu nõudmised, mis tegelikult peab olema, kuidas. /—/ Et teha selgeks lapsevanematele, et minu nõudmised on sellised ja need ei ole üle mõistuse nõudmised.”
Koolireform paneb õpetajad liikuma
Eespool tsiteeritud õpetaja sattus teistmoodi koolikultuuri ja on selge, et ta vajas seal kohanemiseks abi. Kuid uude keskkonda sattuvaid õpetajaid tekib pidevalt juurde, sest väikseid koole suletakse ja liidetakse, põhikool lahutatakse gümnaasiumist, avatakse uusi koole. Lisaks otsivad väikese koormusega õpetajad endale teistest koolidest lisatööd. Nii peavad väga paljud pedagoogid endale uue kooli leidma ja kõik nad vajavad seal ka kohanemisprogrammi.
Koolid erinevad üksteisest – see on peamine põhjus, miks kogenud õpetaja vajab uues koolis mentorit, sõpruskonda, kohanemisprogrammi. Gümnaasiumi ja põhikooli riiklikud õppekavad võimaldavad luua väga eripalgelisi koole, millel on erinevad õppekavad ja õppeainete nimistu, erisused hindamises ja õppematerjalides, erinevad päevikud ja nende märgisüsteemid. Koolide erinevused ja erisused on suured, paraku on uutele õpetajatele mõeldud kohanemisprogrammid vähem kui pooltes meie koolides (TALIS 2013). Seejuures pole päris selge, kas need vähesedki programmid pole seotud hoopis noore õpetaja kutseaastaga.
Eelnevat arvestades võtsingi ette uuringu „Uue töötaja lõimimine kollektiivi: kogemustega õpetaja nägemus”*, millest annan järgnevalt põgusa ülevaate.
Info ka teadetetahvlile
Väga oluliseks pidasid uues koolis tööle hakanud kogemustega õpetajad info kättesaadavust. Valimisse kuulusid pikema töökogemusega õpetajad (32–43 aastat) ja nii mõnigi neist soovis, et info edastataks lisaks muudele meetoditele ka näost näkku ja teadetetahvlil. Üldse kurtsid intervjueeritavad, et infot edastatakse tänapäeval ainult interneti ja e-kirjavahetuse kaudu ning omavahelisele suhtlusele pööratakse vähe tähelepanu.
Intervjuudest selgus, et kogemustega õpetaja vajab uues kollektiivis infoga kursis olemiseks nii tugiisikut kui ka organiseeritud koosviibimisi (ümarlauad, töörühmade koosolekud). Selgus seegi, et iseäranis loodab kogemustega õpetaja uues töökohas vajalikku infot mentorilt, koolijuhilt, eelmiselt õpetajalt ja infojuhilt.
Sõbralik vastuvõtt
Kogemustega õpetajad tõid välja, et uues koolis kohanemist soodustab ka hea vastuvõtt. Suurtes koolides, kuhu tuleb igal õppeaastal 10–15 uut õpetajat, on korraldatud neile koolikollektiiviga tutvumise üritus. Osale õpetajatest on määratud tugiisik. Väiksematesse koolidesse tööle läinud õpetajad (kes kuulusid valimisse) ei saanud tuge mentorilt, kuid osutasid, et õppealajuhataja julgustas neid küsimuste korral enda poole pöörduma ning andis probleemide tekkimisel ka abi. Intervjuudest selgus, et kõigile valimisse kuulunud õpetajatele on pakutud uues koolis tuge, kuid seda on tehtud väga erinevalt.
Tööalane juhendamine
Tööspetsiifilist juhendamist uutele kogenud õpetajatele küll korraldati, kuid selgus, et ilma kindla plaanita, kaootiliselt või siis juhtumipõhiselt. Nii tutvustati neile koolielu reguleerivat dokumentatsiooni, abistati individuaalse õpiabiplaani koostamisel, tutvustati hindamisjuhendit jm. Ühes koolis aga unustati hindamisjuhendit ikkagi tutvustada, mistõttu tekkis uuel õpetajal probleeme nii kolleegide, lapsevanemate kui ka õpilastega. Põhjalikult läbi mõeldud kohanemisprogramm oleks sellise olukorra ära hoidnud.
Kogemustega õpetajate tähelepanekud esimesest tööaastast uues töökohas viitavad, et neile mõeldud kohanemisprogrammid (kui neid üldse programmideks nimetada saab) on korrapäratud. Nendes pole detailideni läbi mõeldud, missugust tuge kogenud õpetaja uues koolis vajab. On viimane aeg hakata kohanemisprogrammide ideed levitama ning rakendada seda ka kogemustega õpetajatele. Meie koolid vajavad stabiilset ja toimivat töötajaskonda. Vajavad ka neid pedagooge, kes on tulnud uude kooli tööle keskealisena. Nende hoidmiseks on samuti toetavat tegevust vaja.
* Nimetatud artikkel põhineb Tartu ülikooli õpetajate täiendus- ja kutseaasta keskuse korraldatud koolijuhtide koolituse lõputööks läbi viidud uurimusel „Uue töötaja lõimimine kollektiivi: kogemustega õpetaja nägemus”.
Soovitav lugeda:
- Markos, S., Sridevi, M. S. (2010). Employee Engagement: The Key to Improving Performance. International Journal of Business and Management, 5(12), 89–96.
- Murphy, M. (2015). Why new hires fail (Emotional intelligence VS skills). http://www.leadershipiq.com/blogs/leadershipiq/35354241-why-new-hires-fail-emotional-intellig ence-vs-skills.
- New Hire Orientation Checklist. (2016). https://www.go2hr.ca/articles/new-hire-orientation-checklist.
- Õun, M. (2015). Koolijuht algaja õpetaja toetajana koolikeskkonnas kohanemisel. Magistritöö. Tartu: Tartu ülikool.
Väljavõtteid õpetajate suulistest intervjuudest
Selles koolis käib kogu informatsioon e-kooli kaudu, interneti kaudu, arvutil. Ja kui inimesed kokku saavad, siis internetis liikunud asjadest ei räägita. Peetakse nagu loomulikuks, et igaüks nohistab oma e-kirjadega omaette. /—/ Noorele õpetajale, kellel on staaži alla viie aasta, on see võib-olla normaalne, sest tema on tehnikaajastu inimene ja tema e-kooli valdab. /—/ Aga mind kohutavalt häirib, et inimesed saavad kokku ja ei räägi, või ainus, mis öeldakse: aga kas sa siis e-koolist ei lugenud? Kusjuures ma tõesti sinna e-kooli kirjadesse ei jõua.
•••
No minul läheb alati kaua aega, ma tahan aru saada ja harjuda. /—/ Ja maja on ju sihuke suur – sipisopiline, alguses olin väga hädas, küsisin ikka, ja siis mind juhatati ikka. Ja siis igal sellel sektoril on oma võti jälle. Seal mõni võti mulle usaldati, mõnda jälle ei antud ja siis ma pidin otsima kellegi, kes mulle ukse lahti teeb ja … Et sihuke keeruline …
•••
Üks asi, millest ma jälle puudust tundsin ja olen proovinud leida, on tegelikult tugiisiku leidmine koolis. Vaat uuel õpetajal peaks olema tugiisik. Ja kui oli, kümme aastat tagasi olid ainesektsioonid, kus sai siiski kokku ja kus sai ainest suu puhtaks rääkida, siis ausalt öeldes ei ole nüüd oma ainega… /…/ Ja vaat kui tuleb kollektiivi uus inimene, ega mul ei ole ka siin ümbruskonnas sõpru-tuttavaid, aga kõik see informatsioon koguneb mulle sisse ja tegelikult ma olen otsinud tugiisikut, kellega rääkida, kellega lihtsalt rääkida. Et oleks keegi, kes mu ära kuulaks. Ja ma pean ütlema seda, et ega ei leia seda kergelt. /…/ Mitte selline, kelle kool talle määrab, vaid selline, kelle ta oma sisetunde järgi valib endale. Kuidagi peaks selle protsessi soodustama või käima panema. Inimene vajab tugiisikut.
On suurepärane, et kolleeg Aron on uurinud intervjuude abil probleeme seoses õpetaja tööle asumisega uues koolis, kuid JÄRELDUSED…? On vaja ikka välja öelda, et kool, kus juhtkond suhtleb õpetajaga vaid e-kirjade abil, pole enam kool (tean, et selline moodus on levinud laiemaltki). Ja jõukate nn heaoluriikide koolielu meil ahvida pole mõtet. Muide, minu arukad saksa ja soome kolleegid hoiatasid juba 25 aastat tagasi selle eest – nüüd hakkab teilegi tulem igasugust JAMA (nende sõnad!)…Pigem tuleks tunda eesti kooli ajalugu-traditsioone!
Arukale mõtlevale õpetajale, kes igas koolis lähtub (peaks lähtuma) PEDAGOOGILISTEST põhimõtetest, oleks alandav mingi PROGRAMMI või isegi tugiisiku (!) abil tutvuda uue töökohaga. Selleks on kooli juhtkond ja kolleegid. Muide KOHANEMINE ise on kõige ürgsem (juba loomariigis toimiv) ÕPPIMISE vorm… Kokkuvõttes – jäägem ikka normaalseks!
Ja mõistagi – head lähenevat ÕPETAJATE PÄEVA, kolleegid!