Aga mis see „ajalugu” on?

Kui põhikoolist tulev vene laps eesti keelt üldse ei oska, siis ei saa ta seda ka kutsekoolis korralikult selgeks.

Alates 2020. aastast peab kutsekool õpetama vene noori 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Probleem on aga selles, et noorte hea eesti keele oskus ei olene ainult kutsekoolist, vaid ka põhikoolist ja võib-olla isegi lasteaiast. Ent tutvume kutsekooli eestikeelsele õppele ülemineku käigu ja probleemidega lähemalt Tallinna tööstushariduskeskuse näitel.

Kas üleminekuks valmis?

Tallinna tööstushariduskeskuse üldainete osakonna juhataja Irina Maksimova: „Oleme valmistunud eestikeelsele õppele üleminekuks päris põhjalikult. Meil on olemas plaan, mis on ka haridus- ja teadusministeeriumis kinnitatud. Viime seda juba mitu aastat ellu. Õpetasime juba enne seda osa õppeaineid eesti keeles. Alustasime kehalisest kasvatusest ja muusikast, sest nendes ainetes kasutatakse lihtsat eesti keelt. Kehalises kasvatuses räägitakse üldse vähe, kuid kasu on ka vähesest eesti keele kasutamisest.”

Kutsekool annab ka keskhariduse, seepärast ongi tööstushariduskeskuses muusika, kunst jt üldõppeained kõigile kohustuslikud ning vene õppekeelega rühmadele õpetatakse neid eesti keeles. Paari aasta pärast õpetatakse tööstushariduskeskuse vene rühmades juba enamikku üldainetest eesti keeles. Kes ei suuda keskharidust omandada, need vene noored omandavad eesti keeles ainult oma erialaaineid.

Irina Maksimova: „Eelmisel õppeaastal hakkasime õpetama osaliselt eesti keeles ühiskonna- ja inimeseõpetust. Neid on eesti keeles juba raskem omandada ja õpetaja peab siin oma tunni väga hästi läbi mõtlema. Aga näiteks inimeseõpetuse õpetaja Alina Laaneväli on osanud korraldada õpet nii, et noored on hakkama saanud. Ühiskonnaõpetust õpetab Silva Kiveste ja tema õpilastel pole samuti suuremaid probleeme olnud. Inimeseõpetuse õpetajale tuleb kasuks, kui ta õpetab samadele rühmadele ka eesti keelt teise keelena. Nii teab ta iga õpilase eesti keele taset ja võtab seda inimeseõpetuse tundides arvesse. Eesti keele kui teise keele tundides saab ta aga keskenduda nendele keeleprobleemidele, mida ta noortel on inimeseõpetuse tundides märganud.

Siis on veel õppeaine eesti kirjandus, mida õpitakse loomulikult eesti keeles. Seal tutvutakse eesti kirjanike ja nende loominguga. Selles aines tuleb kirjutada eestikeelne kirjalik töö, mis on ettevalmistus eesti keele kui riigikeele eksamiks. Lisaks peavad õpilased kirjutama eesti keeles iseseisva tööna essee või teose analüüsi.”

Klassikalised eesti keele tunnid on vene õppekeelega rühmadel esimesel-teisel kursusel. Pärast teise kursuse lõppu teevad vene noored riigikeeleeksami. Kuid eesti keele õppimine sellega ei lõpe, sest tulevased mehhatroonikud, keevitajad, rätsepad-stilistid jt õpivad osaliselt eesti keeles.

Tänavusest sügisest õpetatakse tööstushariduskeskuses ka transpordikooli erialasid, sest see kool liitus tööstushariduskeskusega. Loomulikult õpivad ka transpordikoolist tulnud esimese kursuse noored enamikku õppeainetest eesti keeles. Neil läheb hästi, sest transpordikoolis õpiti samuti mitmeid aineid eesti keeles. Aga tööstushariduskeskuses on õpitud eesti keeles siiski rohkem õppeaineid.

Irina Maksimova: „Uutes rakenduskavades on moodul „Karjääri planeerimine”, kuhu kuulavad niisugused õppeained nagu suhtlemise alused, arvutiõpetus, majandus ja õiguse alused. Seda moodulit õpetame samuti eesti keeles. Minu arust väga vajalik moodul, kuna annab õpilastele palju praktilisi eestikeelseid oskusi: CV ja motivatsioonikirja koostamine, töölepingu tõlgendamine jne.”

1. septembrist 2017 hakatakse tööstushariduskeskuses osaliselt eesti keeles õpetama ka bioloogiat ja ajalugu. Aastaks 2020 peab kuuskümmend protsenti õppest käima eesti keeles ja selles suunas tööstushariduskeskus liigubki.

Sisseastujad oskavad keelt väga erinevalt …

Irina Maksimova märgib, et kõik tööstushariduskeskuse üldainete õpetajad valdavad vabalt nii eesti kui ka vene keelt. Ka enamik vene kutseõpetajaid oskab piisavalt eesti keelt, et õpetada oma eriala eesti keeles. Seega peaks kõik olema justkui hästi, kuid ei ole.

Nimelt oskavad mõned põhikoolist tulnud noored eesti keelt nii halvasti, et neid ei saa hakata kohe aasta algusest eesti keeles õpetama. Irina Maksimova meenutab, et eelmise õppeaasta algul luges üks noormees eestikeelset tunniplaani ja küsis: „Aga mis see „ajalugu” on?” Kuna sisseastujate tase on nii erinev, siis teevad kõik õppeaasta algul eesti keele testi ja nõrgemad hakkavad käima eesti keele tugiõppe tunnis.

Teise kursuse lõpul, kui gümnaasiumi üldainete õppimine läbi saab, on õpilastele kohustuslik eesti keele kui teise keele riigieksam. Kuigi kõik õpilased on õppinud kaks aastat enamikku õppeaineid eesti keeles, on mõne õpilase eesti keele riigieksami tulemus ikkagi nõrk. Põhjus on see, et nad ei saanud põhikoolis elementaarsetki eesti keelt selgeks. Neile täpselt vastupidi on keelekümblusklassidest tulnud noortega. Nemad lõpetavad põhikooli, osates eesti keelt väga hästi ja õpivad kutsekoolis erialast eesti keelt kiiresti juurde. Tööstushariduskeskus püüab suurt tasemevahet tasandada sellega, et eesti keeles nõrgematele korraldatakse lisaks tugiõppetundidele enne riigikeeleeksamit lisakursusi. Nad teevad ka proovieksami, et end päriseksamil kindlamini tunda. Kui aga põhikoolist tulev vene laps eesti keelt üldse ei oska, ei saa ta seda ka kutsekoolis selgeks.

Irina Maksimova: „Eestikeelsest kutsekoolist saaksime rääkida siis, kui vene õppekeelega põhikoolist tulevad noored oskaksid eesti keelt senisest palju paremini. Praegu teevad kutsekoolid väga tihti põhikoolide tegemata tööd. Kui hakkame näiteks muusikaajalugu õppima eesti keeles, ei kulu esimesed tunnid mitte muusika õppimisele, vaid eestikeelsete põhimõistete omandamisele. Sama probleem on erialaainetega (mehhatroonika, keevitus, rätsepa-stilisti õpe jt). Mõni õpilane omandab vaid oma eriala eestikeelsed terminid, kuid erialast eesti keeles vabalt rääkida ei suuda.”

Eesti keeles hakatagu õppima juba lasteaias

Mis oleks lahendus? Irina Maksimova arvates tuleks eesti keelest erineva kodukeelega lapsi hakata osaliselt eesti keeles õpetama juba lasteaias või hiljemalt algklassides, mitte alles kutsekoolis. Lasteaias ja algklassides omandavad lapsed eesti keele kiiresti ja isegi ilma aktsendita. Mida vanemas eas eesti keelt õppima hakatakse, seda raskem on lapsel õppida ja seda tugevam aktsent talle külge jääb, märgib Irina Maksimova. Ta lisab, et mõnes vene põhikoolis on suurendatud eesti keele tundide arvu, ent Maksimova soovitab siiski rohkem keelekümblust, sest see on õpilastele vastuvõetavam. Nooremates klassides toimuva kümbluse puhul otsest eesti keele õppimist nagu polegi, enamasti omandatakse keelt liikumis- ja keelemänge mängides.

Irina Maksimova: „Lapsed tahavad interaktiivseid õppemeetodeid. Nad ütlevad, et klassikalised eesti keele tunnid mõjuvad neile nagu karistus.”

Samas rõhutab Maksimova, et kutsekoolilgi on suur töö teha, ja seda nad teevadki. „Peame tööstushariduskeskuses vene noortele eesti keele selgeks õpetamist väga tähtsaks. Me soovime, et meie kooli lõpetanud leiaksid Eestis tööd ja et eesti keele kehv oskamine ei saaks selle juures takistuseks.

Väga hea eesti keele õppimise viis on praktika ettevõttes, kus töökeel on eesti keel. Üks noormees kartis enne sellist praktikat, et ei suuda eesti keeles suhelda. Praktikalt tagasi tulles – mehhatroonika õpilaste praktika on 1160 tundi ehk kuus kuud – valdas ta eesti keelt väga hästi.”

2 kommentaari teemale “Aga mis see „ajalugu” on?”

1. koolipapa ütleb:

   30. sept. 2016, 07:55

   No kuidas ei oska 9.klassi lõpetaja üldse eesti keelt? Kooli lõpetamiseks sooritab ta ju eesti keele eksami, koolis on eesti keele tunnid. Siit hoopis küsimus – mida tehakse vene koolides eesti keele õpetamise asemel. Õpetajaks on äkki inimene, kes ise sõnagi eesti keelt ei oska. Üks põhjus võib olla ka see, et põhimõtteliselt ei taheta eesti keelt õppida.

2. Enno Puidet ütleb:

   18. nov. 2016, 18:44

   Mitte kedagi pole võimalik lihtsalt õpetada! On vaja soovi õppida ja siis teda juhendada. See ei puuduta ainult keelt vaid ka eriala!
   Olen kutseõpetaja, tean, mida räägin.