Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatavad juubelihooajal koori neli peadirigenti
Eesti Filharmoonia Kammerkoor tervitab sügist kontsertidega „Päikeselaulud” 2. oktoobril Tartus ja 4. oktoobril Tallinnas. Foto: Kaupo Kikkas
Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) alanud 35. hooaeg on juubelihõnguline ning sel puhul tullakse välja suurejoonelise „Peadirigentide” sarjaga, kus koori ette on oodata kõiki nelja peadirigenti.
Aastate jooksul on EFK nägu kujundanud karismaatilised isiksused, dirigendid, kes on tuntud Euroopas ning kaugemalgi: koori asutaja Tõnu Kaljuste, briti dirigent Paul Hillier, hollandi koorijuht Daniel Reuss ja lätlane Kaspars Putninš. „Peadirigentide” sarja kontserdikavadesse on nad valinud teoseid, mis nende jaoks kõige paremini sobituvad koori kõlaga ning iseloomustavad ka nende suhet kooriga.
Sarja avakontserti „Päikeselaulud” 2. oktoobril Vanemuise kontserdimajas ja 4. oktoobril Estonia kontserdisaalis juhatab Kaspars Putninš. Kolmandat hooaega EFK peadirigendina alustav Putninš tunneb Eesti muusikaelu läbi ja lõhki ning on tellinud eesti heliloojatelt mitmeid heliteoseid. Ka avakontserdil kõlab esiettekandes uus teos Galina Grigorjevalt – „The Dark Night of the Soul”, mis on kirjutatud Hispaania müstiku Püha Risti Johannese tekstile. Lisaks saab kuulda Sofia Gubaidulina „Canticle of the Sun’i”, mille tšello-soolopartii esitab särav nüüdismuusika interpreet Leho Karin. Frank Martini kaunite helipiltidega „Missat” topeltkoorile peetakse aga üheks kõige mõjusamaks meie aja missamuusikaks.
Märtsis seisab koori ees Paul Hillier, keda tuntakse rahvusvahelisel areenil kui mitme eliitvokaalansambli eestvedajat. Ta juhtis EFK-d kuus hooaega ning lisaks kontserttegevusele salvestas kümmekond rahvusvaheliselt hinnatud plaati, mille hulgas on ka Grammy auhinna võitnud CD. Tema peenelt lihvitud kavades on sageli haruldasi heliteoseid. Seekord pakub ta oma kavas „Öölaulud” kuulamiseks Gruusia ja Krimmiga seotud heliloojate muusikat, autoriteks Grigorjeva, Janjgava, Gubaidulina, Panufnik.
Lähedane suhe on lauljatel säilinud koori asutaja Tõnu Kaljustega, kes kujundab kontsertidest alati suursündmused. Tema kava Alfred Schnittke „Reekviemi” ja Arvo Pärdi „Misererega” kõlab aprillis nii Tartus, Tallinnas kui ka Pärnus. Oma valiku kohta on Tõnu Kaljuste öelnud, et see on omamoodi EFK sünniga seotud. 1970-ndate keskel salvestas ta Schnittke „Reekviemi” Eestis, kuna tol ajal oli ladinakeelse reekviemi esitamine Moskvas võimatu. Selleks pani ta kokku koori eesti parimatest lauljatest, mis andis tõuke profikoori loomiseks. Schnittke teose lindistustel käis ka Arvo Pärt, kellele meeldis teose eripärane orkestratsioon niivõrd, et ta kasutas samu pille hiljem ka oma „Misereres”.
„Peadirigentide” sarja viimaseid kontserte „Arieli laulud” juhatab mais Daniel Reuss, keda lauljad iseloomustavad kui terava kõrva ja võrratu harmooniatajuga dirigenti, kel õnnestub saavutada pea ideaalilähedane kõlapilt. Seekord pakub ta kuulamiseks põneva valiku Erkki-Sven Tüüri, Frank Martini, Rudolf Escheri ja Jan Pieterszoon Sweelincki loomingust.
„Peadirigentide” sari toimub koostöös Eesti Kontserdiga.
Vaata lisa www.epcc.ee.