Elulähedased ülesanded tulevad!

Arutelu valgustifirma Glamox töörühmas. Vasakult: Karl Tammiste (Põlva kool), Sander Vislapuu (Glamox), Airi Luhaäär (Viljandi gümnaasium), Pille Randjärv (Ahhaa keskus), Jaak Kepp (Põlva kool). Foto: Raivo Juurak

23.–25. augustini nuputasid õpetajad Kiviõlis oma õpilastele elulähedasi ülesandeid välja.

Lisaks õpetajatele olid Kiviõli 1. keskkooli kutsutud Elroni, Glamoxi ja terviseameti esindajad. Nad rääkisid, missuguseid Eesti elu probleeme nende firmad lahendavad, kuidas nad seda teevad, missugust statistilist materjali neil oma tegevuse kohta on jms. Õpetajad esitasid küsimusi ning mõtlesid, kuidas selle kõige põhjal õpilastele ülesandeid koostada.

Kiviõli kooli keemia- ja füüsikaõpetaja Kristjan Lepp nendib, et tegemist oli STEM-seminariga ja see kandis pealkirja „Ideest teostuseni”. STEM tuleb kokku sõnadest science, technology engenering, math ja tähendab reaalainete tihedat lõimimist. Seminari eesmärk on koostada elulähedaste ja õppeaineid lõimivate ülesannete kogu, mis on kõigile tasuta, märgib Kristjan Lepp.

Tähtsal kohal oli Kiviõli seminaril õpetajate koostöö. Belbini koolitusega selgitati välja, missugune roll rühmas kellelegi sobib. Kui kõigil õpetajatel olid oma rollid teada, jagasid nad end vastavalt sellele meeskondadesse. Tulemuseks oli väga hästi sujuv koostöö.

Lisaks muudele mõjutustele sai Kristjan Lepp STEM-seminari korraldamiseks indu kahenädalasest STEM õpetajate koolitusest, mis toimus Eastman Chemicali peakorteris Tennessees, USA-s. Põhilised teemad koolitusel olid STEM õppeainete lõimimine ja elulähedane õpe. Koolitust rahastas OÜ Eastman Specialities Kohtla-Järvel läbi Eastman Fondi.

Milliseid uusi mõtteid Kiviõli seminarilt kaasa saadi?

Kristjan Lepp korraldas seminari koostöös Sinimäe kooli õpetaja Liis Sarapi ja Peetri kooli õpetaja Rainer Kaasik-Aaslaviga. Kõik kolm on Noored Kooli kaheksanda lennu vilistlased ja ammused tuttavad. Kuid mida nad ise sellelt seminarilt põnevat kaasa said?

Liis Sarap

Liis Sarap, Sinimäe kooli keemia-, füüsika-, loodusõpetuse ja matemaatikaõpetaja (liiklassid):

„Mind üllatas meeldivalt Belbini meetodil läbi viidud meeskonnakoolitus. Uurisime sellega, kellele õpetajatest sobib juhi ja ideede generaatori roll, kes meelsamini kritiseerib konstruktiivselt uusi ideid, kellele meeldib otsuste viimistlemine jne. Tänu sellele koolitusele hakkasin ka meie enda rolle paremini nägema. Kristjan Lepp oli meil seda seminari korraldades juhi rollis, temalt tulid lennukad ideed, mina olin viimistleja, kes ütles, et oot-oot, nüüd teeme ikka plaani ka. Paneme kirja, mis järjekorras kes, kus ja mida teeb, et saaks päriselt ka tehtud. Arvan, et meeskonnakoolitust on vaja kõigile Eesti õpetajatele. Siis ehk ei pandaks näiteks ainesektsiooni juhatama inimest, kellele sobib viimistleja roll, sest tegelikult ootab sektsioon ju uusi lennukaid ideid.”

Rainer Kaasik-Aaslav

Rainer Kaasik-Aaslav, Peetri kooli ajaloo- ja tehnoloogiaõpetaja:

„Mulle jäi ka väga hea mulje just meeskonnakoolitusest. Kokku tulid õpetajad, kes üksteist varem ei tundnud, aga pärast koolitust tekkis tunne, nagu oleksid kõik juba vanad tuttavad. Viis meeskonda moodustasid õpetajad ise. Nad rääkisid üksteisele, mis roll neile meeskonnas sobib, ja seitsme minutiga olid meeskonnad isetekkeliselt koos ning hakkasid kõike üheskoos tegema. Meeskonnakoolitust on vaja ka õpilastele ja õpilaste versioon on sellest meetodist samuti olemas.”

Kristjan Lepp

Kristjan Lepp, Kiviõli 1. keskkooli keemia- ja ­füüsikaõpetaja:

„Üks uus idee oli lisada STEM-ile täht „a“, mis tähistas kunsti (art). Nii saime uue lühendi STEAM, mis märkis seda, et elulähedaste ülesannete seminarist võtsid osa ka kirjanduse, kunsti- ja muusikaõpetaja. Reaalne elu on laiem kui STEM.”

Agne Jõgis

Agne Jõgis, Rakvere reaalgümnaasiumi keemiaõpetaja:

„Minulgi avas silmi meeskonnarollide koolitus. Esimesel päeval olime kõik võõrad, järgmisel oli tunne, nagu oleksime kaks-kolm aastat koos töötanud. Sain teada, et olen uuendaja ja võimaluste otsija. Huvitav oli ka jälgida, kuidas terviseameti kemikaaliohutuse spetsialist Evelin Roop oma tööd tutvustas. Meie rühm võttis suureks plaaniks kasvatada õpilastest lapsevanemad, kes teavad, mida kemikaalidel, näiteks pesuvahenditel, jookidel jne, olevad märgistused tähendavad, kuidas nendest lähtuvalt käituda. Seostasime selle teema keemia-, matemaatika-, bioloogia- ja tööõpetuse tundidega. Kemikaalid ei ole ju ainult keemiatunni asi.”

Kuno Pae

Kuno Pae, Elroni tehnoloog:

„Mina võtsin seminarilt kaasa tundmatus kohas vette hüppamise tunde – ma polnud kunagi õpetajatele esinenud. Aga tore oli! Rääkisin oma tööst Elronis. Õpetajad otsisid võimalusi, kuidas selle põhjal ülesandeid koostada. Arutasime, missugune Elroni tegevusvaldkond sobib ülesannete koostamiseks kõige paremini. Lõime väikse visiooni STEM-i iga tähe peale. Tegime joonised, kuhu hiljem tuli matemaatika peale. Paljus me päris lõpuni ei jõudnud. Ilmselt teeme internetikeskkonna, kus arutame edasi. Ülesanded, mis toovad koolile tegelikku elu lähemale, on suurepärane idee!”

Karl Tammiste

Karl Tammiste, Põlva kooli loodusõpetuse õpetaja:

„Väga huvitav oli koostöö valgustite firma Glamoxi esindaja Sander Vislapuuga. Selgus, et valgustamisest saab koostada palju elulisi ülesandeid. Õpilasel võib lasta välja selgitada, missuguseid valgusteid näiteks koolimaja koridor eeldab. Kui palju valgust peab seal tervisekaitse normide järgi olema? Kuidas mõõta, kas tegelikult ka on? Kas varjud on lubatud? Näiteks tennisehallis tekitaksid palli varjud palju pahandust. Kas koridoris on materjale, mis teatud tüüpi valgustite kiirgust ei kannata? Missugused valgustid annavad kõige rohkem energiasäästu? Mis juhtudel peab valgusti eraldama ka soojust – näiteks kanala tibude valgusti peab andma ka soojust ja LED-id sinna ei sobi.”

Rauno Põld

Rauno Põld, Kiviõli 1. keskkooli 12. klassi õpilane:

„Mindki üllatas kõige rohkem meeskonnarollide analüüs. Sain aru, et nende professionaalne analüüs on igas kollektiivis väga vajalik, et täpselt teada, kellega koos töötad. Selgus, et mina olen sündinud juht, kes tahab, et kõik saaksid mu meeskonnas üksteisega hästi läbi. Mulle see sobib, sest kavatsen õpetajaks õppida. Mind haaras ka Elroni teema, sest meie kooli õpilased on käinud Tallinnas Elroni töökeskkonnaga tutvumas ja neile peeti rongis Elroni kohta ka loeng. Ülesandeid saab Elroni tegevuse põhjal koostada igas õppeaines. Näiteks majanduse teema: millal on kasulik sõita rongiga, bussiga, autoga? Milline kiirus on kõige ökonoomsem ja ohutum? Looduse teema: Rail Baltic ja loomade läbipääsukohad. Missugune on rongiliikluse mõju loodusele? Oletame, et tahate klassiga teatrisse minna. Kuidas kirjutada sel puhul veenev rongisõidu soodustuse taotlus Elroni juhatusele? Seda saab õppida eesti keele tunnis.”

Koostöö ja lõiming – Kiviõli koolile see sobib

Seminaril osalejad märkisid valdavalt hea sõnaga meeskonnakoolitust, mida neile seminari esimesel päeval pakuti. Kiviõli 1. keskkool oli sobiv koht nii koostöö kui ka lõimimise seminari läbiviimiseks, sest koolil on selles pikaajaline kogemus.

Kooli direktor Heidi Uustalu märgib, et eesti keele, ajaloo- ja kunstiõpetaja planeerivad neil juba ammu oma tunde üheskoos ja üksteise õppeaine sisuga arvestades. Bioloogiat on siin õpetatud inglise keeles. Näiteks viiruste ja bakterite teema mängiti läbi apteeki külastades. Õpilased rääkisid apteekrile inglise keeles, kes neil kodus haige on, missugused viirused või bakterid võivad olla haiguse põhjustajad, jne. 1. septembrist hakkavad Kiviõli koolis koostööd tegema bioloogia- ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Tunniplaanis on nende tunnid paigutatud nii, et nad saaksid koostööd teha. Sellest õppeaastast alates on aga võetud matemaatika õppeaineks, millele osutavad koolis tähelepanu kõik õpetajad. Näiteks lugema ei pea õppima tingimata aabitsast, hea matemaatikaõpik sobib samuti, märgib Heidi Uustalu.

Kristjan Lepp on ise nii füüsika- kui ka keemiaõpetaja. Aga ta on efektselt lõiminud ka keemiat ja muusikat. Ta valmistas kohaliku keevitusfirma abiga Rubeni toru. Selle ühest otsast lastakse sisse gaasi, mis pääseb toruaukudest välja ja süüdatakse põlema. Toru teisest otsast lastakse sisse muusikat. Muusika (helilainete) mõjul hakkavad gaasileegid toru mõnes kohas rütmiliselt kaduma, teises aga suurenema. Kristjan Lepp sõnas eluläheduse kaitseks, et keemia ei ole ainult võrrandite lahendamine, vaid väga elulähedane õppeaine. Näiteks juuksur teeb keemilisi lokke.

Kiviõli koolis lõimitakse nii õppeaineid kui ka õpetajaid ja õpilasi. Selle kohta on piltlik näide Rauno Põld, kes 12. klassi õpilasena osales õpetajate STEM-seminaril. Ta on juba kaks aastat andnud noorematele koolikaaslastele eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas ning loodusõpetuses õpiabi ja kavatseb seda 12. klassis edasi teha. Tulevikus tahab ta saada õpetajaks, kes kasutab rohkesti draamameetodit.