IT kutsekoolis – on seda vähe või palju?

IT-kolledž hindab kutsekooli taustaga sisseastujaid kõrgelt, sest need teavad, mida õpivad, ja praktilise baasi pealt on neil lihtsam ka teooriat omandada. Foto: Kaire Mets

Ettevõtjad eelistavad kutsekoolist tulnud IT-spetsialiste, kuid OSKA raport soovitab laiendada IT-õpet kõrgkoolis.

OSKA raporti kohaselt on Eestil aastaks 2020 vaja 37 000 uut IKT-oskustega spetsialisti. Võrreldes 2013. aastaga on see üle 1,5 korra enam. Kas kõrgkoolide kõrval ei tuleks ka kutsekoolides IT-erialasid senisest suuremale hulgale noortele õpetada?

Noored on IT-erialadest huvitatud. Tartu kutsehariduskeskuses konkureeris tänavu IT-süsteemide spetsialisti erialale põhihariduse baasil neli soovijat ühele õppekohale. Keskhariduse baasil saab lisaks IT-süsteemidele õppida ka nooremaks tarkvara arendajaks ning ka need erialad on õppida soovijatest pungil.

Kui eeldada, et noored teevad erialavalikul arukaid otsuseid, mis tuleviku tööjõuvajadusega ühes taktis käivad, tuleks ka kutsekoolidel IT-erialade õpetamist ja vastuvõttu suurendada.

Ettevõtjad ootavad oskajaid

IT-haridus tagab töökoha sageli juba kooli kõrvalt, kinnitab Tartu kutsehariduskeskuse IKT-osakonna juht Signe Vedler. Õppijatest ligi pooled töötavad juba pärast esimest kursust, sest ettevõtted kutsuvad silmapaistvaid praktikante kohe tööle, IT-ettevõtete suvekoolid on samuti otsetee tööturule sisenemiseks. Seega saavad põhikoolist kutsekooli IT-d õppima tulnud noored töökohtadel hästi hakkama ja ilmselt tuleks taotleda IT-õppe laiendamist mitte ainult kõrgkoolides, vaid ka kutsekoolides.

Aedes Web Solutions OÜ äriarendusjuht Margus Ots: „Vajame praktiliste programmeerimisoskustega inimesi ning tööle kandideerimisel on kõige olulisem, et kandidaat oskaks vajalikus keeles proovitöö väga hästi teha,” sõnab ta, lisades, et Aedese kollektiiviski on kaks Tartu kutsehariduskeskuse taustaga noort. „Kool koondab neid, keda IT-valdkond huvitab, kuid põhiline õppimine toimub ikka vastavalt töökoha spetsiifikale. Kui tööl vajatakse mingi programmeerimiskeele oskajat, siis mis kasu on töötajast, kes oskab palju keeli natukene, kuid piisavalt hästi mitte ühtegi. Tööandja maksab palka selle eest, mis loob lisaväärtust, mitte näiteks mandariini ja hispaania keele algteadmiste eest, toob ta piltliku näite, kuidas kitsalt spetsialiseerunud kutsekoolinoor on ettevõttele vastuvõetavam.

OSKA raportis soovitatakse IT-õpet, eriti programmeerimist laiendada siiski kõrgkoolis. Kutsekoolile jätab OSKA ainult IKT-süsteemide haldajad ja arendajad, elektroonikatehnikud ja tootmise operaatorid.

Signe Vedler: „On arutatud, kas ei tuleks kõigi IKT-erialade puhul kehtestada keskhariduse nõuet, samas saab põhikoolist kutsekooli tulnute hulgast juba varakult IT-talente avastada ja nende arengut toetada. Kel on sügav huvi programmeerimise vastu, saab kutsekoolis nii eriala kui ka keskhariduse, ja nii ei lähe anded kaotsi.” Signe Vedler toonitab, et näiteks Tartu kutsehariduskeskuse vilistlane, EuroSkillsi pronks ja nüüdne veebiarendusettevõtte omanik Martin Kangur tuli TKHK-sse õppima just pärast põhikooli ja selliseid noori on igas lennus.

Kutseharidus võib olla ka hea alus jätkuõpinguteks. „Kutsekoolis omandab noor baasoskused ja sealt edasi saab ta juba valida, kas jätkata erialaõpinguid akadeemilisemal tasemel kõrgkoolis, minna tööle või õppida edasi mõnes muus valdkonnas. IT-kolledž näiteks hindab kutsekooli taustaga sisseastujaid kõrgelt, sest need teavad, mida õpivad, ja praktilise baasi pealt on neil lihtsam ka teooriat omandada.”

Eesti informaatikaõpetajate seltsi juhatuse liige Silver Püvi on sama meelt. „Ka meie oleme seda seltsis arutanud ja leidnud, et kui tahame rohkem tippe, siis peab ka püramiidi alumine osa laiem olema,” selgitas ta. „Kutsehariduse roll on ka õppijaid järgmiste haridustasemete jaoks ette valmistada ning seetõttu peaksid kutsekoolid hoopis oluliselt IT-erialade vastuvõttu suurendama. Tuleks vaadata, mis nende numbrite taga on – äkki laiem baas IT-kõrghariduse omandajaid?”

Rollid selgeks

„Tööjõuturule oodatakse programmeerijaid, kes tunnevad mitmeid arendusplatvorme ja programmeerimiskeeli, oskavad õigeid töövõtteid ja kõike ka praktikas teha, ja see on pigem kutsehariduse tase,” selgitab Signe Vedler. Paraku on tarkvara arenduse mõiste lai ja nii ettevõtjad kui ka kutsekoolid mõistavad seda tihti mõnevõrra erinevalt. „Tartu kutsehariduskeskuses õpetatakse rohkem back-end-programmeerimist, polütehnikumis rakenduste loomist ja Kuressaares front-end-programmeerimist. Võib-olla on vaja veel laiemat baasi või hoopis kitsamat spetsialiseerumist? Kutsekool on koht, kus baasteadmisi omandada, aga mis on baasteadmised, selles tuleks kokku leppida,” nendib Vedler.

OSKA raport viitab ka IKT-õppe ebaühtlasele tasemele ning vajadusele koondada IKT-õpe vähematesse koolidesse, et tagada kvaliteet. Signe Vedler on teist meelt: „Peamine probleem on siiski pädevate õpetajate leidmine, sest IT-firmade palgatase võib olla mitu korda kõrgem kui õpetajatel. Samas esitatakse õpetajatele väga kõrgeid nõudmisi. Meie õpetajad on teinud tohutut tööd, et kogu aeg uuega kursis olla, õppida ja areneda,” selgitab ta.

Ettevõtted appi õpetama

Kindel on see, et IT-õppe kvaliteedi tõstmiseks on vaja tihedat koostööd ettevõtete-tööandjatega, tuua kooli praktikutest õpetajaid, pakkuda IKT-õpetajatele stažeerimisvõimalust ettevõttes, kaasata tööandjaid õppekavade arendamisse ja praktikavõimaluste loomisse jne.

Lootust, et IT-ettevõtetes töötavad spetsialistid panustaksid noorte IT-õppurite koolitamisse senisest enam, informaatikaõpetajad ei hellita. „Haridussüsteem on üsna rangelt reglementeeritud, samal ajal kui ettevõtetes käib elu teise tempoga. Kui miski jõuab õppekavasse, võib see olla ettevõtte programmeerijatele juba eilne päev, arendus käib lihtsalt mitu korda kiiremini,” nendib Silver Püvi. Õpetajate stažeerimine IT-ettevõtetes oleks aga kõige realistlikum tee õppe ja tööturu vajaduste lähendamisel. „Kui õpetajad on ettevõttes töötanud, siis on neil lihtsam õppe sisu elu nõuetega kohandada ja luua õpilastele niisugune õppekeskkond, nagu on töökohtades,” usub ta.

Margus Ots nendib siiski, et temal ettevõtjana on õpetamises osalemist esialgu keeruline ette kujutada. „Internetis on väga palju õppimisvõimalusi, pigem võiksid õpilased neid koolitöö kõrvalt rohkem kasutada. „Õpetamisest peaks ettevõttel kasu olema, väiksemate ettevõtete jaoks ei kõla see mõte väga realistlikult, välja arvatud tööpraktika,” märgib ta, lisades, et pigem võib suurettevõtetel olla kutsekoolis õpetamiseks piisavalt ressurssi.

Tõepoolest, IT-suurettevõtted, nagu Playtech, Nortal või Helmes, panustavad IT-valdkonna koolitusse ja korraldavad oma suvekoole. Helmes Bootcampi projektijuhi Oliver Stimmeri sõnul on suvekool Helmese jaoks suur projekt, kuhu hulk ettevõtte töötajaid oma aega panustavad. „Meie eesmärk on ikkagi noori koolitada ja pakkuda head väljaõpet ning kui on säravaid inimesi, kes tahavad liituda meiega, siis on hästi. Oma suvekoole me värbamisega otseselt ei seo, kuid eelmisel aastal võeti seitse suvekoolis osalenut tööle,” selgitab ta ettevõtte huvi, kuid lisab, et eesmärk pole otseselt kasu saada, vaid põhimõtteliselt investeerida noortesse. Ka koostööd kutsekoolidega Stimmer ei välista. „Helmes on aktiivne noortega suhtleja. Lisaks Bootcampile käime ise koolides loenguid pidamas ja koolist käiakse meil külas seminaridel. Meie jaoks on IT-teadmiste ja uute trendide jagamine südame- ja missiooniasi.”

Signe Vedleri sõnul on praktika ettevõtetes siiski parim viis reaalse tööelu nõudmisi ja oskusi varakult õppijani viia. „Hoolimata sellest, et vahel kooli õppekava ootused ja ettevõtte vajadused erinevad, oleme saanud kõik läbi rääkida ja leidnud kompromissid. Õppija jaoks on praktikakogemus väga oluline,” märkis ta. „Õnneks on Tartu kutsehariduskeskusel palju häid praktikapartnereid.”