Koolide välishindamine on jõudnud teelahkmele

Konverentsi rahvusvaheline seltskond Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi 1. klassi tunnis. Foto: Raivo Juurak

Õpetajate toas hakkab punane tuli vilkuma ja sireen läbilõikavalt tuututama. Mis lahti on? Kooli tõhusus langeb!

Niisugust nalja tehti 15. septembril rahvusvahelisel koolide välishindamise konverentsil Tallinnas. Seal rääkisid hollandlased, taanlased ja ka eestlased, kuidas nad on asunud koolide tõhusust ehk pedagoogilist panust hindama. Seda tehakse internetis olevate eksamite, testide jms tulemuste põhjal ning väga lihtne on töötada välja rakendus, mis paneb alarmi tööle, kui kooli tõhususe näitajad langema hakkavad. Punane lamp vilgub ka maavalitsuses ja ministeeriumis, kust kohe helistatakse ja uuritakse, kas kooli andmed on õigesti salvestatud, kas kooli on tulnud lapsi, kes ei oska kooli õppekeelt, kas kooli on vaja saata konsultant jne.

Hollandis võetakse juba kaheksa aastat koole hinnates arvesse nende tõhusust ehk seda, kui suure panuse annab kool oma õpilaste arengusse. Panus on muidugi erinev. Teame ju, et mõnes koolis saavad kolmemeestest paari-kolme aastaga nelja- ja viiemehed, teises koolis aga neljadele-viitele õppijatest kolmemehed. Esimesel juhul annab kool suuremat lisandväärtust, teisel juhul väiksemat.

Hollandi põhikool järjest tõhusam

Hollandi põhikooli riskianalüüsi spetsialist Sander Dalm näitas konverentsil slaididelt, kui kasulik on olnud koolide tõhususe ehk lisandväärtuse väljaselgitamine. Madala tõhususega koolide tulemused jooksid alates 2004. aastast pikalt graafiku allserva jääva madala joonena, kuid pärast 2012. aastat, kui ka nendes hakati koolide tõhusust (tõhususe puudumist) avalikustama, sööstsid kõik jooned üles. Dalm ütles, et ilmselt lapsevanemad nõudsid, et nende koolis midagi ette võetaks.

Hollandlased panid esialgsete tulemuste põhjal oma põhikoolidele eesmärgiks kindla lisandväärtuse taseme. Praeguseks on 95 protsenti koolidest selle ületanud, märkis Dalm. Kõik koolid pingutavad tublisti, et mitte sattuda ebatõhusate hulka. Aga koolide tõhusust hinnates on avastatud muudki olulist. Näiteks pole mõtet õpilasi klassikursust kordama jätta, sest omaealiste hulgas edenevad nad paremini. Teiseks on selgunud, et erivajadustega laps edeneb tavakoolis paremini kui erikoolis.

Samas on Hollandis saavutatud teatav lagi. Koolide tõhusus ei ole enam märkimisväärselt tõusnud, märkis Dalm. Sellega seoses tahetakse võtta kasutusele uusi indikaatoreid. Näiteks on kavas hakata hindama seda, kui palju aitab kool kaasa laste sotsiaalsele arengule. Seejuures püütakse piirduda indikaatoritega, mida on kerge numbritena kirja panna. Näiteks lapsevanemate haridustaset saab nii märkida. Varem tehti ka põhjalikke kvalitatiivseid küsitlusi, kuid need olid liiga ajamahukad ja kurnasid koolid välja.

Strateegiline käitumine

Väike probleem on juba tekkinud. Sander Dalm näitas graafikut, kus üks osa koolidest (0,1 protsenti) on liigagi tõhusad. Ta oletas, et mõned õpetajad on parandanud oma õpilaste testides vigu, et kooli paremas valguses näidata. Ilmselt on testi ajaks jäetud õpilaste käsutusse abimaterjali, ehkki ei tohi. Osa koole ilmselt harjutab testide tegemist. Näiteks on õppeainet õpitud testiküsimustele vastates. Nõrgematel õpilastel on võib-olla soovitatud testi tegemise päeval koju jääda. Selliseid võtteid nimetas Sander Dalm strateegiliseks käitumiseks, mitte pettuseks. Maastrichti ülikool uurib neid juhtumeid ja võtab liiga edukate koolidega ühendust.

Taanil läheb teine aasta

Taani haridusministeeriumi konsultant Sixten Wie Bang märkis, et neil hinnati koolide tõhusust esimest korda möödunud aastal ja sõeluti välja 24 vähetõhusat kooli. Viies koolis paranes tõhusus varsti märgatavalt, kaheksas vähemal määral, 11 koolis ei paranenud üldse. Nüüd mõeldakse, kuidas neid 11 kooli tõhusamaks muuta: pidada dialoogi, saata kooli konsultant, läbida koolitusprogrammid, töötada välja tegevusplaanid jne.

Taani haridussüsteemile on koolide tõhususe hindamine eriti suur pööre, sest enne esimest PISA testi usuti, et neil on kõik koolid väga head. Põhikoolis õpilastele ainehindeid ei pandud, teste ega eksameid ei tehtud. Nõrgad PISA tulemused tõid kaasa suunamuutuse ja põhikoolis hakati teste tegema. Vahel selgus üllatusena, et mõni laps ei osanud neljandas klassiski lugeda.

Sixten Wie Bangilt küsiti, miks tegeldi ainult 24 kooliga, kui Taanis on 1500 põhikooli. Vastus oli, et internetis oleva statistika töötlemisel selgus 24 ebatõhusat kooli ja nendega ongi põhjalikult tegeldud. Suheldud on muidugi palju rohkematega.

Kas teeme ka tõhususe pingeread?

Üldiselt avaldatakse koolide tõhususe andmed meedias. Lapsevanemad peavad teadma, kui palju või vähe nende kool lastele juurde annab. Kui Taanil oli liberaalne valitsus, avaldati koolide tõhususe andmeid meedias ilma probleemideta. Sotsiaaldemokraatide võimule tulles aga leiti, et ei tohi tekitada veel üht koolide pingerida. Täna saab Taanis igaüks ise internetis koolide tõhususe näitajaid vaadata ja neid omavahel võrrelda. Ministeerium pingeridu ei avalda.

Kui ebatõhusad koolid on teada, antakse Taanis neile aasta aega end üles töötada. Kui aasta pärast pole näitajad paranenud, saadetakse kooli ministeeriumi konsultant. Kooli tõhusust hinnatakse kümne indikaatori alusel. Kui üksainuski indikaator näitab punast tuld, võetaks selle kooliga kohe ühendust.

Taanlased loodavad, et kooli tõhususe hindamine aitab edeneda just halbadest sotsiaalsetest oludest tulnud õpilastel, sest koolides teadvustatakse endale, et ka nõrga lähtetasemega õpilase saab talle jõukohase tasemeni viia.

Kujundav välishindamine

Pikka aega on usutud, et range ja üksikasjaliku kontrolli all saavutab kool (ja ka õpilane!) kõige paremaid tulemusi. Nüüd usutakse, et koolidele (ja õpilastelegi) tuleb anda vabadust, et nad saaksid loovalt parematele tulemustele keskenduda, selle asemel et rangele distsipliinile alluda. Soome kaotas inspektorid juba 1990. aastate alguses ja läks üle koolide enesehindamisele. Meie oleme läinud sedasama teed. Koolidel lastakse tegutseda ja siis vaadatakse, kuidas kellelgi välja on tulnud. Kes satub raskustesse, sellele minnakse appi. See on riskipõhine välishindamine, kuid piltlikkuse huvides võib seda nimetada ka kujundavaks välishindamiseks, sest koole julgustatakse oma tugevaid külgi arendama. Soomes peab 86 protsenti koolidest koolide enesehindamist väga positiivseks.

Eesti kooli tõhususe hindamise kogemus

HTM-i välishindamise osakonna pea­ekspert Aivar Ots märkis konverentsil, et Eestis on juba ammu protestitud gümnaasiumide pingeridade vastu, kus aluseks on võetud üksnes riigieksamite hinded ja mille tipus on alati vastuvõtukatsetega kesklinnakoolid. On väidetud, et vastuvõtukatseteta koolid teevad palju tublimat tööd, sest õpetavad kõiki, mitte ainult kõige tugevamaid õpilasi.

Kolm aastat tagasi hakkasidki Innove eksperdid ja ülikoolide teadlased uuri­ma, kuidas tuua gümnaasiumide kohta välja ka muid olulisi näitajaid peale hinnete, ning võtsid vaatluse alla koolide panuse oma õpilaste arengusse. Seda on tehtud, analüüsides EHIS-es olevaid põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite tulemusi. Nii saab välja selgitada, kuidas on õpilased eri gümnaasiumides edasi jõudnud.

Andmete analüüs võimaldab ka ennustada, milline võiks olla gümnaasiumi riigieksamitulemuste tase, võrreldes õpilaste tasemega gümnaasiumi astumisel. Kui gümnaasiumi lõpueksamite tulemused on ootuspärased, võib kooli panusega õpilaste arengusse rahule jääda. Selle põhimõtte alusel saab välja sõeluda keskmisest vähem ja rohkem tõhusaid koole.

Aivar Ots märkis, et gümnaasiumide tõhususe ehk lisandväärtuse väljaselgitamiseks on Eestis katsetatud mitme variandiga. Näiteks on analüüsitud eksamitulemusi gümnaasiumi algul ja lõpus. See näitas, et õpilase 9. klassi tase ennustab üsna hästi tema 12. klassi taset. Õpilaste võimed ja eelteadmised ongi üldjuhul kõige paremad lõpueksamite tulemuste ennustajad ning seetõttu võetakse selliseid tunnuseid gümnaasiumi panuse mõõtmisel alati arvesse – vaadatakse, kui palju suudab gümnaasium õpilase potentsiaalile juurde anda.

Muidugi on palju neid tegureid, mis kooli panust mõjutavad. Teise variandina on tõhususe selgitamisel võetud arvesse õpilaste vanust ja sugu. Need indikaatorid olid olulised, kuid mõjutasid koolide lisandväärtust vähe. Matemaatikas on olnud tugevamad kord poisid, kord tüdrukud.

Kõige keerukam tutvustatud mudelitest võttis õpilaste omaduste kõrval arvesse nende arvu koolis, õppekeelt, kohaliku omavalitsuse võimekust ning üheksanda klassi õpilaste teadmiste homogeensust ehk siis seda, kui erineva tasemega õpilased gümnaasiumi astusid. See tunnus näitab sisuliselt, kui tihe on kooli vastuvõtusõel. Selgus, et õppekeele mõju peaaegu puudub. Vähe õpilasi klassis ei muuda kooli oluliselt tõhusamaks, ehkki õpetaja saab seal teha õpilastega palju rohkem individuaalset tööd. On vaja täiendavalt uurida, miks see nii on.

Kas n-ö tavagümnaasiumi panus oma õpilaste arengusse on siis suurem kui nn eliitgümnaasiumidel? Aivar Ots vastas, et EHIS-e andmebaasi analüüs seda hüpoteesi otse ei kinnita. Kõrgemat ja madalamat lisandväärtust esineb nii madala kui ka kõrge lähtetasemega koolidel.

Eesti gümnaasiumide lisandväärtuse erinevused ei ole üldises pildis eriti märgatavad, ütles Aivar Ots, lisades, et edaspidi on vaja indikaatorite ringi veel laiendada, et selgitada täpsemalt välja koolid, kus ei kasutata oma võimalusi piisavalt ära. Senised katsetused näitavad, et lisaks eksamipunktidele on vaja koolide panuse väljatoomiseks arvestada teisigi indikaatoreid. Uuringud teistes riikides näitavad, et tähelepanu tasub pöörata õpilase sotsiaalsele taustale, sealhulgas vanemate haridusele, kohaliku omavalitsuse infrastruktuurile jms.

Varsti pannakse Eestis internetti iga gümnaasiumi kohta koolikaart, kus on eksamihinnete ja -punktide kõrval kirjas, milline on kooli panus sellesse, et õpilased just niisugused punktisummad saavutasid.

Tutvustati ka Eesti kooli

Konverentsi üks osa oli visiidid Tallinna koolidesse. Käisin koos välismaalaste rühmaga Kesklinna vene gümnaasiumis. Seal näidati meile suurelt ekraanilt, kuidas toimib e-kool, mis andmeid saab HaridusSilmast, mis on EIS jms. Näidati ka kooli tegevuskava. Demonstreeriti, kuidas selle kooli õpetajad teevad koostööd Google’i rakendusi kasutades. Kolm õpetajat õpetab seal kolme ainet meeskonnana ja lõimitult. Näidati ka globaliseerumiskursuse interaktiivset tundi 12. klassis. Algklassides on selles koolis teemaõpe, mitte eraldi õppeained, vanemates klassides tehakse projektõpet. Kaks päeva aastas keegi kooli ei tule – on distantsõpe. Õpilastelt küsitakse hinnangut läbitud kursuste kohta. Kas õpilastele koolis meeldib, küsitakse nii õpilastelt endilt kui ka nende vanematelt. Väliskülalised märkisid visiidi lõpul, et kool jättis edumeelse mulje.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Koolide välishindamine on jõudnud teelahkmele”

1. Laine ütleb:

   4. okt. 2016, 17:51

   “Vähe õpilasi klassis ei muuda kooli oluliselt tõhusamaks, ehkki õpetaja saab seal teha õpilastega palju rohkem individuaalset tööd. On vaja täiendavalt uurida, miks see nii on.”
   Pikaajalise ja erinevates koolides ning suurtes ja väikesearvulistes klassides töötades, sageli ka mitmes õppeaines, kujunes mul arusaam, et väikese õpilaste arvuga klassides kuulevad ja ka mõttes hindavad õpilased vaid väheste õpilaste vastuseid, vigu jms.
   Suuremates klassides on ka tarkuse ja teadmiste hulk suurem, igaühel on võimalus end ise hinnata.
   Sellest tuleneb õpilaste väiksem või siis suurem teadmiste hulk ja ka omavahelisel võistlusel (konkurentsil) on omajagu tähtsust. Õpilastel on suuremad valikuvõimalused enda kujunemiseks. Aga peale selle on veel palju teisi tegureid sõltuvalt nii õpetajast kui ka klassi koosseisust, õpioskuste kujundamisest ja metoodikast rääkimata. Uurimistöid tõesti selles vallas ei ole täheldanud.Klassides ulatus õpilaste arv ~12-42ni.