Kunsti abil saab maailm puhtamaks

Triinu Soikmets Haus galeriist ning Sally stuudio õpetaja Jane Remm on mõlemad seotud näitusega „Puhastatud maailm”. Esimene korraldaja, teine osalejana. Foto: Raivo Juurak

Jane Remmi maal „Eesti mets. Jaanuar” näitus-oksjonil „Puhastatud maailm. Purified world”.
Foto: Haus galerii

Eesti tuntud maalikunstnikud panid oma teosed heategevuslikule näitus-oksjonile „Puhastatud maailm”, et aidata maailma sõna otseses mõttes puhtamaks muuta.

Galerist Triinu Soikmets Haus galeriist ning näitusel osalev kunstnik, Sally stuudio õpetaja Jane Remm arutlevad sel puhul, kuidas kunst ja kunstnik mõjutavad ilma ja inimesi ning aitavad lastel keskkonnateadlikumaks kasvada.

Triinu Soikmets selgitab, et kahe aasta pärast on Teeme Ära meeskonnal plaanis ülemaailmne koristusaktsioon: 2018. aasta 8. septembril kell kaheksa hommikul hakatakse korraga koristama 150 riigis. Kuigi inimesed koristavad vabatahtlikkuse alusel, vajab ettevõtmine ka finantseerimist. Nii tuli mõte teha kunstioksjon, mille tuluga ülemaailmset üritust toetada. „Näitus aga toetab mõtet puhtamast maailmast, aitab juhtida tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning luua visiooni, kuidas võiks elada ja millise ideaali poole püüelda,” kirjeldab Soikmets. Kuna Haus galeriil on kunstinäituste ja oksjonite korraldamisel pikaajaline kogemus, pöörduti näitus-oksjoni plaaniga nende poole.

Kas te ise olete Teeme Ära aktsioonis kaasa löönud?

Triinu Soikmets: Mina koristasin sõpradega kõige esimesel aastal Harjumaal Rae vallas. Suhteliselt lageda ala peale oli kõvasti ehitusprahti veetud. Mind hämmastas, et me muudkui korjame kive ja traate, aga praht ei saagi otsa, vaid justkui kasvaks maa seest peale, nagu oleks nõiutud. Korraks tekkis lausa lootusetuse tunne, et me ei saagi kõike rämpsu ära viidud.

Jane Remm: Mina tegin samal päeval oma suvila lähedal tee ääres üldkasutataval alal koristustööd.

Paistab, et eesti kunstnikud tulid puhtama maailma ideega õhinal kaasa, kui 35 autorilt laekus ligi 50 tööd.

TS: Nii oli. Enamasti valisid kunstnikud näitusele oma varasemate tööde seast teemaga haakuvaid. On ka maale, mis loodud spetsiaalselt selleks näituseks ning inspireeritud Teeme Ära üritusest. Paljud kunstnikud kirjutasid esitatava teose juurde isegi oma kontseptsiooni või seose teemaga, nii et kõik on neil hoolega läbi mõeldud.

Näiteks Jüri Arraku töö on, nagu ta ka ise ütles, väga programmiline. Maali keskel on kujutatud prügihunnik, sellest ühel pool tumedad tegelased, kes prügi tekitavad, ja teisel pool helged kujud, kes kutsuvad seda koristama ning mitte juurde tegema. Taies on muidugi Jüri Arraku äratuntavas käekirjas.

Tarmo Roosimöldri töö „Harjutus nr 6, hall meri” saabus näitusele värske värvi lõhna saatel ning kujutab paadi- või kajakisõitja silmapiiri kõrguselt avanevat vaadet vaiksele veepinnale. Ülimalt esteetiline ja graatsiline töö hakkab valguse käes mängima.

Ühiskonnateemadesse sekkuvate kunstnike kohta öeldakse vahel, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Millised on kunstniku liistud?

TS: Kuivõrd kunst ja kunstnikud on ühiskonna peegeldajad ja tõlgendajad, siis kunstniku liistud ongi tegeleda muu hulgas ka ühiskondlike, poliitiliste, keskkonna- ja kõigi selliste küsimustega, millega iga päev tegelevad teised asjatundjad ja ametnikud. Ma ei näe siin vastuolu. Pigem on vastuolu nende inimeste mõttemaailmas, kes arvavad, et kunstnik peaks maalima vaid natüürmorte ja kauneid lilleõisi. Ta võib loomulikult ka seda teha ja seegi saab kanda endas sõnumit.

Pigem võib selline kriitika tulla nende suust, kes tunnetavad ehk kunstnikes ohtu. Ka punavõimu ajal kardeti kirjaridade ja pintslitõmmete vahele peidetud sõnumeid.

JR: Praegu ei olegi ühtegi kunstnikku, kes agaralt ajakirjanduses sõna võtaks. Kirjutavaid kunstnikke võiks olla rohkem, aga kunstnikud väljendavadki ennast teistsuguse meediumi kaudu.

TS: Nagu ka näitusega kaasnevates tekstides ütleme, on kunst ja kunstnikud ka ühiskonna valupunktide väljatoojad, nende ennetajad ja lahendajad. Kõike alati korraga ei saa, teinekord tegeletakse tagajärgedega seal, kus oleks võinud tegeleda põhjustega, aga kunsti abil saab tõepoolest asjadele tähelepanu juhtida ja tulevikus nende halvenemist ära hoida.

Pakkusin kooli ajal tunnis kunsti ühe funktsioonina välja, et kunst muudab inimese paremaks. Õpetaja arvas, et sel teemal tuleks arutleda, aga tund sai enne läbi, kui me seda jõudsime. Mida teie vastaksite?

JR: Võib muuta küll. Kunst inspireerib ja suunab. Minul on tihtipeale pärast kunstiteose vaatamist või näitusel käimist meeleolu muutunud või hoopis uued mõtted peas.

Kuivõrd Sally stuudios tuleb õpilastega teemaks loodus ja loodushoid, tehakse selleteemalisi töid? Mil määral see teema lapsi inspireerib?

JR: Seda tuleb ette üsna tihti. Uurime loodust nii linnas kui ka suvepraktikal Pivarootsis, vaatleme taimi ja loomi ning maalime ja joonistame neid. Oleme tegelenud keskkonnateemadega ja lastele lähevad need vägagi korda. Nad valutavad loodushoiu pärast südant.

Keskkonnateemade puhul võetakse tihti esimesena üles just reostuse teema. See on asi, mida nad ise näevad. Oleme tegelenud ka linnaruumi teemaga. Paar aastat tagasi mõtlesid ja joonistasid 10–12-aastased lapsed teemal „Uus ja parem Tallinn”, mida nad tahaksid Tallinnas muuta.

Milline uus ja parem Tallinn laste arvates oleks?

JR: Ideaallinnas oleks laste meelest suured haljasalad lasteatraktsioonidega. Neile meeldiks, kui linnaruumis oleks rohkem kunsti – skulptuure ja installatsioone. Lastele läks korda ka kultuurikilomeetri kui inimsõbraliku paiga sulgemine, mis oli tollal aktuaalne. Mitu tööd käsitles selle ümberehitust autoteeks. Neid häiris ka autostumine.

Mida teie tahaksite ümbritsevas keskkonnas muuta?

JR: Mulle tundub, et veel rohkem võiks väärtustada, et Eestis on palju metsa ja puhast loodust. Tänapäeva maailmas, kus majandushuvid on hästi olulised, kipub see kaduma. Oleme Euroopas selle tõttu haruldane riik. Eriti veel, kuna meie mets kasvab tasasel maal, mis mujal Euroopas oleks põlluks tehtud. Seal kasvab mets mägedes, kus põldu pidada ei saa.

TS: Jane näitusetöö ongi inspireeritud Eesti metsast. See on väljas Riigimetsa Majandamise Keskuses, kuhu metsateemalised tööd koondasime.

Meie puhas loodus ei ole iseenesestmõistetav. Kindlasti tuleks rohelust ka linnas säilitada ja juurde tekitada. Võrreldes teiste Euroopa linnadega on meie linnade rohelus kui mitte ainuomane, siis eripärane küll.

JR: Väärtustamise puhul on hariduse aspekt oluline. Inimene väärtustab seda, mida ta on kogenud ja millest positiivse elamuse saanud. Enamik inimesi elab linnas, nii ka enamik lapsi. Neid tuleb viia metsa ja matkama, et nad saaksid selle kogemuse ning ka praktilisi oskusi, kuidas looduses toime tulla. Muidu võõrandutakse loodusest.

Eelmisel aastal tehti huvitav uuring, maaülikooli lõputöö sellest, et Eesti noored pelgavad metsa. Esiteks on seal igav, teiseks tüütud putukad – ühesõnaga ebamugav. (Jutt käib Triin Saare magistritööst „Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsiooni kogetud emotsioonid looduses” – M. P.)

Kas teil on looduses lemmikpaigad, kus jalutamas käia?

JR: Need on pigem kodulähedased paigad, kus rohkem käidud, näiteks Elva lähedal. Aga eelmisel aastal matkasin Nelijärve kandis. Olen ka oma bioloogidest sugulastega matkamas käinud. Palumetsas on mõnusam jalutada kui tihnikus, aga tihnikus on huvitavam.

TS: Mina tunnen ennast hästi veekogude läheduses, olgu tegu jõe, järve või mererannaga. Vee jälgimine ja lainete loksumine on nii silmale kui ka kõrvale hästi mõnus. Veeteemat on sellel näitusel ka paljud kunstnikud kujutanud. Meil on lausa meresein. Veekogud on lisaks metsale olnud eesti kunstnikele läbi aegade suur inspiratsiooniallikas.

Kuidas õpilasi kunsti abil keskkonnateema juurde suunata?

JR: Tuleb lihtsalt see teema üles võtta. Usun, et keskkonnateema puudutab kõiki lapsi. Midagi sellega seotut on nad kindlasti juba kohanud ja sellele mõelnud ning õpetaja võib pakkuda mitmesuguseid väljendusvahendeid.

TS: Meie soovitus õpetajatele on viia lapsi kunstinäitustele. Haus galerii missioon on tuua kunst eri põlvkondadest inimestele lähemale ja panna nad sellega suhestuma konkreetsete teemade kaudu, nagu praegusel näitusel. Kui loengut või juttu võib olla vahel igav või väsitav kuulata, siis pilt on väga hea vahend, millega lapses teemat või mõttearendust käivitada. Kui pilte on palju ja erinevaid, leiab igaüks midagi puudutavat.

JR: Näitus on hea alus, millelt arutelu algatada. Õpilaste aktiivne osalus tagab, et nad on teemast rohkem huvitatud kui loengut kuulates.

TS: Enne oli küsimus, kas kunst saab inimese paremaks muuta. Kui kunst saab inimesega midagi teha, siis enesepeegelduse ja teemaga suhestumise kaudu midagi muuta ja käivitada. Kunsti eesmärk ei ole lugeda moraali, vaid väärtusi kasvatada ja pidevalt arendada. Isiklik kogemus on teine komponent. Mõni teos või teema ei pruugi sind praegu kõnetada, aga kui sul tekib sellega isiklik kokkupuude, siis haagib mälu eelnenud kunstikogemuse ja sealtkaudu tulebki areng, sisemine kasvamine.

„PUHASTATUD MAAILM”

• Heategevuslikku näitus-oksjonit „Puhastatud maailm. Purified world” korraldavad Teeme Ära sihtasutus ja Haus galerii, kaaskorraldajad on Riigimetsa Majandamise Keskus, Äripäev ja Papyrus.
• Oksjoni tulu annetatakse Teeme Ära ülemaailmse koristuspäeva heaks, mis toimub 8. septembril 2018. Koristuspäeval osaleb 150 riiki ning sellest saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise üks rahvusvahelisi tähtsündmuseid.
• Näitusel kõnelevad kunstnikud kaasa keskkonnahoiu teemadel ning jagavad loomingu kaudu oma visiooni puhtast maailmast. Näha saab ligi 50 maali, millest mitu valmis Teeme Ära toetamiseks. Töödest kümmekonda eksponeeritakse RMK-s, suurem osa on välja pandud Haus galeriis.
• Osalevad näiteks Jüri Arrak, Toomas Vint, Laurentsisus, Mall Nukke, Jaan Elken, Tiina Tammetalu, Kamille Saabre jpt.
• Näitus on avatud 8. oktoobrini ning kõigile tasuta. Oksjon kestab samuti 8. oktoobrini www.haus.ee/oksjon.