Lasteaiaga tuleb last harjutada tasa ja targu

9. sept. 2016 Meeli Parijõgi toimetaja - Lasteaiaga tuleb last harjutada tasa ja targu kommenteerimine on välja lülitatud
Elu on näidanud, et väga hästi harjuvad lasteaiaga lapsed, kelle vanemad peavad tööle minema. Laps mõistab seda küll. Foto: Raivo Juurak

Elu on näidanud, et väga hästi harjuvad lasteaiaga lapsed, kelle vanemad peavad tööle minema. Laps mõistab seda küll. Foto: Raivo Juurak

 

Kui lapsevanem tahab oma last lasteaeda tulekul toetada ja julgustada, peab ta kõigepealt ise suhtuma lasteaeda hästi. Vanemal ei tohi olla lasteaia ees kartust, sest laps tunneb tema suhtumise ära, teab Pärnu Mai lasteaia direktor Anne Virula.

Pärnu Mai lasteaias alustatakse sõimelaste lasteaiaks ettevalmistamist nii, et tehakse esimene uute laste vanemate koosolek juba mais või juuni alguses. Seal räägitakse, mida lasteaias lapselt eeldatakse, mida laps võiks teada ja millest võiks suve jooksul lapse ära harjutada. Seega teab vanem juba kevadel, mida lasteaias sügisel oodatakse. Kolm kuud on aega harjuda mõttega, et laps läheb lasteaeda ja mida see kaasa toob.

Augustis peetakse järgmine koosolek, mil selgitatakse lapsevanematele eesootavat juba konkreetsemalt, nagu lapse rühm, õpetajad ja päevakava. 1. septembril tähistab lasteaed tarkusepäeva, kuhu tulevad ka uued lapsed koos vanematega, nende seas sõimelapsed, ning kus kõigil on võimalik saada omavahel tuttavaks. Ka see aitab sisse elada.

Esialgu piisab kahest tunnist

Mai lasteaias on oma kauaaegne ja sissejuurdunud lasteaiaga harjutamise tava, mida uutele lapsevanematele tutvustatakse. Sõimelaps hakkab lasteaiaga kohanema esialgu kahe tunni haaval. Esimesel kahel päeval on lapsevanem lapse juures, edasi jääb laps paariks tunniks üksi. Lasteaias oleku aega pikendatakse vähehaaval. Septembrikuu kulubki harjutamisele.

„Õpetajad panevad mängu kõik oma oskused, et lastel oleks lasteaias hea olla,” kinnitab Virula. Tööl on korraga kogu rühma personal: õpetajad ja õpetaja abi. Nii jagub lastele rohkem sülesid. Pool rühma lastest on kohal näiteks kaheksast kümneni, teine pool kümnest kaheteistkümneni. Muidugi on laste päralt palju huvitavaid mänguasju, mida kodus nii ohtralt pole. Laps tabab ära, et lasteaias valitseb rahulik ja positiivne meeleolu.

Mida teha, kui lasteaeda tulev laps hoiab nuttes vanemast kinni? „See on nii individuaalne, et kõigile ühtmoodi sobivat nõu anda ei saa,” selgitab Virula, et iga laps on erinev. Ta soovitab püüda selgitada koos lapsevanemaga põhjusi, miks laps temast lahti ei lase. Võib-olla on lapsel olnud kunagi lahkumisega seotud hirm? Paljudel juhtudel on nii, et hoopis ema ei taha lapsest lahti lasta. Laps tajub seda ja käitub vastavalt ema ootustele. Ta nutab ja klammerdub. Kui ema on läinud ja laps rühma uksest sisse astub, on nutt möödas. „Aga see pole reegel,” rõhutab Virula. „Parim, mida vanem teha saab, on säilitada rahulik ja kindel meel.”

Pole haruldane, et uus laps käib kaks päeva lasteaias, seejärel on nädala haigena kodus. „Üks haigestumise põhjusi on neil stress – immuunsus nõrgeneb,” nendib Virula. Selle vältimiseks kutsutaksegi uued lapsevanemad kokku kevadel ning räägitakse, mida sügisel eeldatakse. Kui lasteaias käima hakkamisega kaasneb lapsele palju muudatusi, lapsevanemal on kiire ja ta on rahutu, lasteaia keskkond on lapsele võõras, ja ta hakkab seal kohe olema pool päeva või isegi pika päeva, on see kõik talle liig. Lapse immuunsus nõrgeneb ning ta jääb haigeks. Sellepärast tulebki Virula sõnul harjutada lapsi lasteaias olekuga kahe tunni haaval ja alustada ettevalmistust varakult. „Kuna laps hakkab lasteaeda tulema hommikuti, siis tuleks vanemal hakata suvel lapsega õues käima samuti hommikuti, mitte kell 12 päeval,” jagab Virula näpunäiteid. „Kui sõimerühma tuleb pooleteiseaastane, siis suvel kolme kuu jooksul on tal väga hea mähkmest ära harjutamise aeg. Siis ei külmeta.”

Mitu muutujat on liig

Kui laps tuleb lasteaeda, on juba hilja hakata teda mähkmest ja lutipudelist võõrutama. Kui seda pole suvel jõutud teha, siis lasteaiaga kohanemise aeg pole selleks enam hea. „Lapsele jäägu ainult lasteaia, uute kaaslaste ja õpetajatega harjumine. Mitut asja korraga harjutada ei tohi,” rõhutab Virula. „Ainuke asi, mida me lasteaias lubada ei saa, on lutipudel. Lutiga tohib lasteaeda tulla küll, see kaob vanusega niikuinii ära.”

Et kõik sügisel hästi laabuks, tuleb tööd teha juba kevadel. Lasteaiaga tuleb harjutada rahulikult ja pisitasa ning last mitte kurnata. Virula soovitab lapsevanematel mitte unustada, et kui meie, täiskasvanud, läheme võõrasse keskkonda, siis pole meilgi hea ja mugav olla. „Ei maksa unustada ka seda, et lapsed on väga tundlikud ja targad ning tahavad vastata lapsevanema ootustele,” lisab ta. „Elu on näidanud, et väga hästi harjuvad lasteaiaga lapsed, kelle vanemad peavad tööle minema. Laps mõistab seda küll.”