Miks on kultuur ja haridus nii eraldi?
Juubelit tähistanud professor Viive-Riina Ruus loodab, et haridus- ja kultuurirahvas hakkab edaspidi teineteisele lähenema. Foto: Raivo Juurak
6. septembril arutas Eesti haridusfoorumi juhatus edasist tegevuskava.
Eelkõige soovib haridusfoorum jätkuvalt tutvustada avalikkusele meie koolides toimunud uuendusi, korraldades muuhulgas õpetaja vabalava, kus uuendusmeelsed pedagoogid saavad näidata oma meetodeid ka linnarahvale, mitte ainult kolleegidele.
TLÜ professor emeritus Viive-Riina Ruus märkis, et Eesti koolis on palju uut ja positiivset, kuid avalikkus seda tihti ei tea. Sellepärast ongi vaja tuua õpetajaid koolimajast välja n-ö linnarahva ette. Seni on huvitavaid tunde näidatud Tallinnas, Tartus ja Paides, aga kavas on jõuda teistessegi linnadesse.
Professor Ruus märkis, et Eesti kool on viimasel ajal üsna jõuliselt lähenenud tootmisele. Õpilased on hakanud käima ettevõtetes praktikal, kutsekoolid on avanud õpipoisiõppe jne. On saadud aru, et kool ja tootmine kuuluvad kokku. Niisama hoogsalt pole lähenetud kultuurivaldkonnale. Esile saab tuua vaid mõningaid samme, näiteks kirjanik Jan Kausi veetav elamusaasta programm, mis viib loovinimesi koolidesse.
Et haridust ja kultuuri kiputakse pidama kaheks täiesti erinevaks asjaks, näitab ka see, et haridusfoorumitele satub harva meie tuntud kultuuriinimesi. Neid osaleb vähe ka hariduse sisu kujundamisel. Näiteks viimase haridusseaduse tegemisel ei osalenud ühtki kultuuriinimest. Kui eelmisel kevadel analüüsiti Eesti kultuurilehtede sisu, siis Õpetajate Lehte ei analüüsitud, ehkki seegi ajaleht kuulub SA Kultuurileht alla. Inimeste alateadvuses on mõte, et haridus siiski ei ole kultuur. Hoolimata sellest, et just hariduse toel ja kaudu kultuurini üldse jõutakse.
Professor Ruus püüab ehitada hariduse ja kultuuri vahele silda, olles aktiivne tegutseja nii Eesti haridusfoorumis kui ka kultuurirahva kultuuri kojas. Ta märkis, et sügisel korraldab kultuurikoda hariduskonverentsi, kus osaleb palju haridusinimesi, ning loodetavasti lähendab see haridus- ja kultuurirahvast.
Olgu muuhulgas märgitud, et 3. septembril sai Viive-Riina Ruus 80-aastaseks, mispuhul haridusfoorumi juhatuse koosolekule järgnes väike ülevaade tema panusest haridusfoorumi tegevusse, sealhulgas elukestva õppe strateegia väljatöötamisse, ning juubilarile kingiti lilled.
Ma püüaksin esialagu piiritleda , millisest kultuuri ja hariduse mõistest me tegelikult ikka räägime, kui räägime kultuurist ning haridusest?
Siis püüaksin uurida, mida tähendab eraldi seismine. Sotsialistid on rääkinud ligi kakssada aastat kahest erinevast kultuurist: liht- ning härrasrahva (kõrg)kultuurist. Kultuur on alati olnud seotud haridusega. Ja seda juba kaljujoonistest saadik.
Nii et lahusolu ikkagi millest? Tänapäeva piirideta vabadusega harjunud kunstnike omailmast.. ? Pühadusega on neil harva pistmist. See tuleb, kui üldse tuleb, ikka enamusel alles küpses eas.
Noor inimene tahab saada kuulsaks. Ükskõik, mis moel. See on trend, millest pole selles eas pääsu. Kunstnikuks olemine on üks võimalus selleks.