Mõisa kooli!

16. sept. 2016 Riin Alatalu kultuuriministeeriumi EMP mõisakoolide programmijuht - Mõisa kooli! kommenteerimine on välja lülitatud
Puurmani Mõisakool. Foto: Wikipedia

Puurmani Mõisakool. Foto: Wikipedia

Mõisakoolid on nautinud viimastel aastatel nii avalikkuse tähelepanu kui ka rahatoetust. Muinsuskaitse on suunanud Euroopa majanduspiirkonna kultuuripärandi korrastamiseks mõeldud toetused haridusvaldkonda, sest 1919. aasta maaseadusest alates on mõisas tegutsevad koolid aidanud säilitada üht olulist osa meie pärandist. Eestis on palju mõisaid, ometi on see vähem kui pool sellest, mis oli saja aasta eest. Väga suur osa säilinud mõisahoonetest on lühemat või pikemat aega olnud koolid.

Muinsuskaitse jaoks on oluline teadmine, et aja- ja kultuuriloolises keskkonnas on lihtsam kasvatada lastes austust eelkäijate pärandi vastu. Praeguses vastuolulises maailmas ongi võib-olla just mõis sobilik keskkond mõtestamaks maailma mitmetahulisust ja inimsuhete ning ühiskonna keerukust. Eesti mõisatega seonduvad nii hiilgus kui viletsus, maailmaajaloolise tähtsusega saavutused ja trööstitu ebaõiglus. Mõisa on vihatud ja jumaldatud sõltuvalt sellest, mida inimesed on parasjagu oluliseks pidanud. Mõisakoolide õpilased on juba aastaid pannud end proovile rollimängudes ja eri ametites.

Seda, et mõis ei paku ainest vaid kunsti- või baltisaksa ajaloo tundmaõppimiseks, kinnitavad EMP mõisakoolide programmi raames koostatud nelja ainevaldkonna õppematerjalid. Et pakkuda ka teiste koolide lastele võimalust saada osa niivõrd väärikast keskkonnast, panid esialgu tosina mõisakooli õpetajad kokku riikliku õppekavaga seotud õppepäevade programmid. Terviktekstid ja kontaktid leiab nii koolielu.ee mõisakoolide kogukonnast kui ka kodulehelt moisakoolid.ee. Programmide koostamisel arvestasid õpetajad oma klassidega ringi rändamise kogemusi, aga kaasasime ka turismieksperdi. Igal pool on võimalik korraldada toitlustamist, mõeldud on liikumiskiiruste ja kõikvõimalike vajaduste peale. Siinkohal põgus sissejuhatus, mida oma klassiga koolipäeval mõisakoolis kogeda.

Vodja. VAU! Koolipäev koos hobustega! Õuesõppepäeva programm Vodja mõisakoolis viib hobukooli, kunstiklassi, puutöökotta ja jalgpalliväljakule. Hobukool on kool, kus õpetajateks on hobused, ja uskuge, neil on meile, inimestele, paljutki õpetada – vaatama sügavamale enese sisse ja samuti enese ümber, nägema inimesi meie ümber teistsuguse, selgema pilguga.

Vana-Kuuste. Mõis ajaloo keerdkäikudes.Eesti vabadussõja väejuht Julius Kuperjanov oli Vana-Kuuste koolis õpetaja ja kool ootabki kuulsa väejuhiga seotud mõisapiirkonda harivalt seiklema, meeskonnatöö- ja juhioskuseid arendama.

Vääna. Olevik ja minevik Vääna mõisas ja pargis. Õppekäik I ja II kooliastmele pakub kultuuriloolist ajas rändamist nüüdisaegsete lahendustega. Ajarännak viib gooti kirjas suhtlemise ajastusse, on võimalik ajaloolises kirjastiilis lugeda, kirjutada ja musitseerida. Mõisakooli pargis avastatakse kaasahaaravalt nii loodust kui ka mõisa lugu. Puhkeaeg ehk vahetunnid on õues (vajadusel koolis) sisustatud mõisaaja tegevuste ja mängudega.

Palupera. Kaks pärlit Eesti 100 pärlikeest: Palupera mõis ja Hellenurme mõisa vesiveski Valgamaal. Palupera parun palub palukakarva parukat parunessile.” Kui saite eelneva lause ladusalt loetud, olete oodatud Palupera mõisakooli tunnuslause lugemise võistlusele. Teadust populariseeriva mõisakooli kompleksis jagub lisaks sõna-, näpu- ja tantsuosavust proovile panevat tegevustki. Palupera mõisa läheduses ootab külastamist Hellenurme mõisa töökorras ja teie enda silme all tööle pandav väärikas eas vesiveski. Seal näeb kõike viljaterast valmivat.

Lasila mõis, Kiltsi kaardiloss, Võivere tuuleveski ja Muuga mõis: nelja teadlase teekond. Mõisakoolide õppeprogramm läbib Lääne-Virumaal kolme eri ilme ja looga mõisa ning ühte mõisa tuulikut. Kohad on seotud maailmas tuntud teadlaste Karl Ernst v Baeri, Adam Johan v Krusensterni, Friedrich Georg Wilhelm Struve ja Carl Timoleon v Neffi tegevusega. Teekonnal saab nii teadmisi ajaloost, teadlastest kui ka teha keemia- ja füüsikakatseid ning sooritada õppeülesandeid tavalisest erinevas ajaloolises keskkonnas.

Ajaloo õppepäev Puurmani mõisas. Puurmani mõisa härrastemaja on Eesti üks uhkemaid losse, kus tegutseb mõisakool varsti juba sada aastat. Pakume huvitavat jalutuskäiku härrastemajas ja pargis. Räägime lugu mõisnikest, arhitektuurist ja põnevatest tegemistest mõisa ajal. Otsime üles krahvi varakambri ja ronime lossitorni. Puurmani mõisas moodustas Julius Kuperjanov oma partisanide pataljoni, millele on pühendatud kooli muuseumituba.

Aaretejahile Rogosi mõisa ja lähikonda. Suure-Munamäe taga on Eesti ainus kastelltüüpi mõis Rogosi, kuhu saab teha nii ühe- kui ka kahepäevaseid õppekäike. Rogosi mõisast pole kaugel Setomaa, Venemaa ja Läti piir. Ärge siis kohkuge, kui teiega eesti kirjakeele asemel võru keeles rääkima hakatakse või mõisas salapärast Sinist Daami kohtate.

Suure-Kõpu mõisas on Eesti ühed uhkeimad Pompei stiilis maalingud. Tänu Pompei linna väljakaevamistele läks 19. sajandil hoogu antiikkunsti avastamine ja põhjaliku õppematerjali abil saab sellega tegelda ka Kõpus.

Pikavere on üsna Tallinna külje all asuv väike mõisakool, mille loodusrada sobib eriti hästi lasteaedadele ja algklassidele.

Raikküla mõis – suur ajalugu väikesel Eestimaal. Õppekäik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, käsitöö meistriklass. Raikküla ei ole küll kool, kuid just siin on võimalik kätt suruda tänasel mõisnikul. Raikküla väärikas mõisakompleksis on peidus maailma ajaloo suurkujudega seotud lood keiser Paul I-st, Charles Darwinist, J. S. Bachist ja Otto von Bismarckist. Ise saab proovida näiteks antiikmööblit restaureerida, ajaloolist kiviaeda ehitada, monotüüpia tehnikas pilte valmistada, kaisukaru meisterdada, raamatut parandada ja köita ning mängida tsaariaegseid seltskonnamänge.