Muuseum kui suur roosiaed
Karl Kello
Kahe nädala pärast, 01.10 kl 10 seiskub sekundilugeja Eesti rahva muuseumi kodulehel, mis loeb sekundeid uue maja avamiseni. Loodetavasti ei käivitu ta siiski kohe taas, et hakata mõõtma aega eesti rahva päris muuseumirahvaks saamiseni.
ERM-i kodulehelt on lugeda Eesti rahva muuseumi roosilisest tulevikust, õigemini – Roosi tänava roosilisest tulevikust: Tartu kesklinnast viib Raadile kõige otsemalt jalakäijate promenaad ja kohalerühkinu pilgule avaneb suur roosiväli muuseumi ees, nagu tänava nimi lahkesti lubabki. Siiski, üsna ilmselt saaks sel roosiväljal olema raske võistelda Kuramaa hertsogi roosiaiaga Lätimaal Rundāles, kus kasvab 2500 roosisorti ja mõnigi roosipõõsas õitseb lume tulekuni.
Muuseum on haridusressurss. Seda eelkõige kohaliku rahva jaoks – aga kaugeltki mitte ainult. Haridus ei ole meelelahutus ja muuseum kui haridusasutus (kr museion ‘muusade tempel’) pole seega ka mitte päriselt meelelahutusasutus. Aga millegagi peab inimesi selle haridusressursi juurde meelitama, eriti praeguses virtuaalmuuseumimaailmas (vt näiteks „MuIS kui õppevahend”, lk 14) – sest kes see enam ikka viitsib ainuüksi tunnetuslikel eesmärkidel muuseumisse sisse astuda. Mõni paik on muidugi muuseum iseenesest ja tõmbab ka rahvast ligi, näiteks Saaremaa, otsekui tohutu õuesõppeklass, või tema ülemerenaaber Kuramaa.
ERM-il on õrn lootus, et rahvarada Raadile ei rohtu; et juba esimesel hooajal hakkab käima kohal keskeltläbi tuhat inimest tööpäevas. Kui külastajate arv läheneks tõepoolest sellele inimhulgale, mis ummistab Kuramaa hertsogi suveresidentsi Prantsuse roosiaeda Rundāles, poleks probleemi. Seitse-kaheksakümmend kilomeetrit Riiast, ja ometi leitakse ta üles. Kuramaa hertsogiriiki (1562–1795), pealinn Jelgava (Miitavi), kuulus algusaegadel ka Ruhnu saar. Kuramaa hertsogid olid väga kõvad tegijad. Hertsog Jēkabsil (Jakob) oli väidetavalt suurem laevastik kui Prantsuse Päikesekuningal ja kaks asumaad (Aafrikas Gambia ja Ameerikas Tobago). Ventspilsi laevatehasest tuli siis kümnete kaupa sõja- ja kaubalaevu, neid läks ka müügiks Inglismaale, Prantsusmaale, Veneetsiasse.
ERM-i aukohus on leida üles oma roosiaed, uhke ja õisi täis. Tõsi, Kuramaa hertsogi roosiaiale on raske midagi võrdväärset välja pakkuda. Lisaväärtuse leidmisega tuleb aga vaeva näha, et ei rohtuks rajad uue majani. Tipprestoran? Selle koht on siiski pigem kesklinnas. Vene sõjalennuväli? Taastamatu. Põrandaalune kasiino? Aga see nõuab vastavat infrastruktuuri ja pealegi on meie kasiinod põranda alt ammu väljas ning turg neid tihkelt täis.