Muuseum puudutab

9. sept. 2016 Jane Meresmaa-Roos Kadrioru kunstimuuseumi haridustöö kuraator - Kommenteeri artiklit
Kumu näituse „Meie modernism” (2014) üldvaade, kus oli spetsiaalne programm vaegnägijatele. Kadrioru kunstimuuseumis oli 2015 analoogne näitus „Käegakatsutavad kangelased”. Foto: Stanislav Stepashko

Kumu näituse „Meie modernism” (2014) üldvaade, kus oli spetsiaalne programm vaegnägijatele. Kadrioru kunstimuuseumis oli 2015 analoogne näitus „Käegakatsutavad kangelased”. Foto: Stanislav Stepashko

 

Eesti kunstimuuseum on igal aastal viinud läbi projekte, milles saavad osaleda kas liitpuudega, intellekti-, liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega lapsed, noored ja täiskasvanud. Positiivsete projektitaotluste tulemusel on grupid saanud muuseumiprogrammides osaleda tasuta. Nii mõnelgi korral on suureks abiks hasartmängumaksu nõukogult saadud toetus invatranspordile – nii jõuavad kohale ka need grupid, kellele muidu jääks muuseum kättesaamatuks.

Eesti kunstimuuseumi viies filiaalis toimuvad vastavalt ekspositsiooni väljapanekule ja muuseumi füüsilisele ligipääsetavusele eri puudegruppidele suunatud programmid. Olenevalt näitustest on enamik muuseumitunde kohandatavad vastavalt grupi erivajadustele. Alates 2012. aastast on muuseumiharidus muutunud samm-sammult ligipääsetavamaks nii sisulises kui ka füüsilises mõttes. Kui algusaastail oli tegu lihtsalt entusiasmi ja kiindumusega, siis nüüd on töö muutunud eesmärgipärasemaks ja fookusesse on tõusnud ka üksik­külastaja. Nii on Kadrioru kunstimuuseumis praegu loomisel üheksa teose (sh ruumide) kirjeldustõlked ja punktkirjas etiketid pimedatele ja nägemispuudega kunstisõpradele.

Kultuurikiht

Kunstimuuseumi ekspositsioon on rikkalik ja väärikas. Kogude vanim varasalv on 16.–17. saj kirikukunst Niguliste kunstimuuseumis, millele järgneb 16.–20. saj väliskunst Kadrioru ja Mikkeli kunstimuuseumis. Järgnevad 18.–20. saj kunstiklassika Kumu varamust ja Adamson-Ericu muuseumist. Ja püramiidi tipus on kaasaegne kunst Kumu viiendal korrusel. Aga kuidas see rikkus ja kultuurikiht, mille osad me kõik kaudselt oleme, muuta ligipääsetavaks lapsele, kes ei näe või kelle maailmataju liigub hoopis läbi teistsuguse tundeprisma? Kogemus, mille projektides osalenud lapsed on saanud, on sarnane. Sellest on tekkinud väga ühene ja selge arusaam, mis kehtib ka tavagruppide puhul. Kontakti saamiseks on vaja isiklikku, vahetut lähenemist, oskust tajuda valitsevat meeleolu ja seega häälestada grupp muuseumitunni lainele. Väga oluline on kasutada tunnis eri meeli, mis ergastavad uute teadmiste vastuvõtmist ja kinnistavad saadud informatsiooni. Sama kehtib ka tavalastele, kes kasutavad muuseumitundides lisaks nägemismeelele ka heli, puudutuste ja lõhnaaistingute kaudu jagatud informatsiooni. Mõnes muuseumitunnis oleme katsetanud, mis juhtub, kui kaob ära nägemismeel. See aitab mõista pimedate maailmapilti ja tajuda ümbrust teiste kirjelduse, heliallikate ja kompamise kaudu. Selline kogemus avardab lastes inimlikkust ja empaatiavõimet.

Kujuta ette

Maalide puhul loob pildi kirjeldustõlge, hakkad ette kujutama seda, mida kunstnik on lõuendile loonud. Formaat, meeleolu, värvid, kompositsioon … aga päriselt värvikihti puudutada ei saa. Sügishooajal on kunstimuuseumil plaanis luua neljast teosest reljeefsed 3D-prinditud maalid. Lisaks on Kadrioru lossist valminud 3D-makett, mis on eelkõige mõeldud nägemispuudega inimestele, aga põnev uurimisobjekt ka teistele. Nii puudutab muuseum juba otseselt oma publikut. 2015. aasta skulptuurinäitus „Käegakatsutavad kangelased” tõi teosed kunstimuuseumi külastajaga vahetusse kontakti. Kaheksa marmorist ja pronksist jumalust lasid vaatajal oma ideaalset keha ka puudutada. Selleks olid muuseumikülastajatele valged õhukesed kindad. Kahjuks julgesid vaid vähesed külastajad loodud võimalust ära kasutada. Täiskasvanutele vastupidiselt olid lapsed õnnelikud, et said oma käega tunda marmorkujude viimistlust ja paitada pronksist valatud pööraseid kentaure. Näitusest inspireeritult on Kadrioru kunstimuuseumis avatud skulptuurifond, mis tähendab, et nägijad saavad läbi klaasukse piiluda, milline elu on fondis, ja pimedatele korraldatakse soovi korral tutvustav lühiekskursioon kangelastest ja jumalatest.

Võrdne ligipääs

Füüsilise ligipääsetavuse teema on lai, haarates ka kunstiloomise ja -hariduse enda. Paar aastat tagasi tegime Kumus ajalugu, kui sügishooaeg avati psüühikahäirega kunstnike autoportreenäitusega. Rahvusvaheline projekt keskendus võrdsele ligipääsule kunstihariduses. Näituse eesvedaja oli intellektipuudega inimestega tegelev ühing Tugiliisu. Sel aastal avatakse novembrikuus intellektipuudega laste kunstinäitus Niguliste kunstimuuseumis – näitusel on Eesti, Vene ja Soome laste installatsioonid ja teosed.

Projektis osalevad 10–12-aastased intellektipuudega lapsed, kes teevad kunstitööd kolme maa müütiliste lugude teemadel. Töid juhendavad kunstnikud ja disainerid. Eesti laste juhendaja ja projekti eestvedaja on Kadriann Soosaar. Näitus avatakse Peterburis (etnograafia­muuseumis), sealt rändab see Tallinnasse (Niguliste kunstimuuseum) ning viimasena on näitus Turu muuseumis.

 


MURRAB MÜÜTE

Eesti kunstimuuseum murrab müüte ja püüab olla julgustav eeskuju ka teistele kunsti- ja kultuuriasutustele. Vanu mustreid saab uueks luua, juurdunud eelarvamusi ümber lükata ja teha samme, mis näitavad, et väikestest asjadest saavad alguse suured muutused.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!