OECD: Õpetajate palk kasvab, kuid kõrgharidusega elanikkonna osakaal võib hakata vähenema
OECD haridusstatistika kogumiku „Education at a Glance“ andmetel moodustas 2014. aastal õpetaja palk 88% kõrgharidusega töötaja keskmisest, mis on 4% enam kui aasta varem ning ületab OECD keskmist. Kõrgharidusega elanikkonna osakaal võib aga hakata Eestis vähenema, kuna bakalaureuseõpingute katkestajaid oli Eestis rohkem kui teistes OECD riikides.
Haridus- ja teadusminister Maris Lauri sõnul on meil kiireim õpetajate palgatõus OECD-s, seega liigume õiges suunas, sest meie palgatase oli veel mõned aastad tagasi väga tagasihoidlik. „Eesmärk on viia õpetajate palk võrdseks kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga. Konkurentsivõimeline töötasu aitab tuua õpetajaametisse ka rohkem noori, kellest meil on samuti suur puudus,“ lausus minister.
Õpetaja palk on aastatel 2010‒2015 tõusnud 45%, 2016. aasta lõpu prognoosiks on 50%.
Minister Lauri sõnul tuleb meil rohkem tähelepanu pöörata õpingute katkestamise ennetamisele, et hoida kõrgharidusega elanikkonna osakaalu kõrgena.
„Katkestamise ennetamisel saab tõhusat abi nii karjäärinõustamisest, mida riik pakub Rajaleidjate keskuste kaudu, kui ka toetustest – näiteks vajaduspõhisest õppetoetusest ja stipendiumitest. Kõrgkoolid saavad samuti palju ära teha, pakkudes tudengitele rohkem tuge,“ selgitas Lauri.
Ajalooliselt on meil elanikkond olnud kõrgelt haritud, 55-64-aastastest oli Eestis 2015. aastal kõrgharidusega 35%, OECD keskmine 26%. Samas katkestab meil bakalaureuseõpingud 51% tudengitest, mis on suurim näitaja OECD riikide seas.
Minister Lauri rõhutas, et koolivõrgu korrastamise vajadust näitab õpetaja palga väike osakaal kogu haridusasutuste tegevuskuludest. „Meil moodustas õpetaja palk 2013. aastal 42% tegevuskuludest, OECD keskmine on aga 61%. Vajalik on suunata rohkem raha hariduse sisusse, mitte pooltühjade majakarpide kütmisesse,“ lisas Lauri.