Õpetajad, kes õpetavad mitut ainet

16. sept. 2016 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

 

Et õpetajal tuleb õpetada mitu ainet, on paljude väikeste maakoolide argipäev. Kuna ühe ainega tunnikoormus enamasti täis ei tule, tulebki olla mitmekülgne ning minna juurde või ümber õppima.

 

Kogemus tuleb kasuks

Virve Zimmermannil algas Käru põhikoolis sel sügisel 44. õppeaasta. Ta on kooli üks kahest staažikamast õpetajast ja õpetab nelja ainet: kehalist kasvatust, eesti keelt ja kirjandust ning ühiskonnaõpetust.

Kehalist kasvatust annan kõigile klassidele esimesest kuni üheksandani, eesti keelt ja kirjandust neljanda-viiendani liitklassis. Kirjandus on tunniplaanis ainult küll viiendal, aga õpime seda kõik koos. Üheksandale klassile annan ühiskonnaõpetust ja olen ka nende klassijuhataja. Aastate jooksul on mul olnud koolis rohkem ameteid, olen töötanud ka huvijuhina. Sel aastal on nädalas 20 tundi, mida on parasjagu. Olen õppinud Tartu pedagoogikakooli Pärnu filiaalis kehalise kasvatuse õpetajaks ja hiljem Tallinna pedagoogilises instituudis eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Ühiskonnaõpetust õppisin kõrvalainena ja seda ainet olen nüüdseks juba üle paarikümne aasta andnud. Kõige paremini tunnen end siiski kehalise kasvatuse õpetajana, mulle meeldib sportida, liikuda, võistlusi korraldada. Juhendan koolis ka kaht spordiringi.

Eesti keele ja kirjanduse tunde saan anda tänu sellele, et õpetaja käib meil tunde andmas naaberkoolist ja kuna ta kõiki klasse võtta ei saanud, jäidki neljandikud-viiendikud mulle. See on tore vaheldus ja hoiab vaimu värske. Tunniplaan on nii hästi seatud, et eesti keele tunnid on hommikul, siis on väike auk, mis jätab aega ümber häälestuda. Olen kõik need aastad ühes ja samas koolis olnud, mitut ainet õpetanud ja sellega harjunud. Tunnen, et saan hakkama.”

Kümme uut õpetajat

Käru põhikooli tuli sel õppeaastal kümme uut õpetajat, vanast koosseisust jäi alles viis. Kooli uus direktor Lilian Voog kinnitab, et uue juhi tulekul ja õpetajate vahetumisel omavahelist seost ei ole. „Igaühel oli äraminekuks oma põhjus – kes jäi pensionile, kes sai kodule lähemale täiskoha. Üks õpetaja oli tööle võetud aastase lepinguga ja läks oma erialale tagasi.

Koolis on sel aastal 57 õpilast ja praegu on kõik õpetajad olemas, täiskoormust ei ole enamikul. Kaua aega oli keeruline seis füüsikaga, kool on füüsikaõpetajat otsinud mitu aastat, lõpuks leidsime kutsega inimese, kes elab siinsamas Kärus, on varem füüsikaõpetajana töötanud ja oli nõus tulema. Informaatikatunde käib andmas Tallinna tehnikaülikooli lektor, kes on samuti kohalik ja tundis, et tahab kogukonda panustada. Kevadel otsisime kolme klassiõpetajat. Üks on kogemusega klassiõpetaja, kes võttiski esimese klassi. Sel aastal tuli esimesse klassi kaksteist õpilast, mis on viimaste aastate rekord. Teised kaks, üks inglise keele õpetaja ja teine lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooniga, läksid klassiõpetajaks ümber õppima.

Väikeste maakoolide võimalus ongi leida õpetajad, kes ei ole liiga ainekesksed ja raamides kinni, vaid õpetavad üldisi pädevusi ja seoste loomise oskust, mida noor inimene peaks põhikoolist saama. Jätkuvalt on õhus küsimus, kuidas teha nii, et mitmekülgsed noored õpetajakoolitusse jõuaksid.”

Igav ei hakka kunagi

Maaja Glaser on Orava kooli muusikaõpetuse, vene keele ja võru keele õpetaja, kooli folklooriansambli Käopojad eestvedaja ning noorkotkaste ja kodutütarde juhendaja. „Kõigis õppeainetes, mida ma õpetan, on mul diplom,” räägib 30-aastase staažiga õpetaja. „Muusikaõpetaja eriala lõpetasin Tartu pedagoogilises koolis 1986. aastal, hiljem õppisin kaugõppes vene keelt ning 1990. aastate lõpus Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Võru instituut oli abiks ja saatis meie koolist kolm õpetajat täiendkoolitusele, et saaksime hakata võru keelt õpetama. Mina tegin võru keele õpetamisega algust juba 20 aastat tagasi folklooriansamblit luues, aga eelmisest õppeaastast on meil esimesest üheksanda klassini üks võru keele ja kultuuri tund nädalas kõigil tunniplaanis.

Et tuleb õpetada mitut ainet, on väikese kooli eripära. Ainekavade kirjutamine nõuab aega, aga muidu on see hea energiasüst – õpetajal ei hakka kunagi igav ja ta ei vanane. Väikeses koolis ei saagi ühe ainega oma tunnikoormust kätte, eriti kui koolis on liitklassid ja tunde selle võrra vähem.

Ühe aasta olen käinud ka teises koolis tunde andmas. Tagantjärele mõeldes oli see üks suur seiklus. Talvel olid teed täis tuisanud, tükk tegemist oli, et varahommikul autoga koduõuelt minema saada, ja eks autosõit läks ka üpris kulukaks. Olen aru saanud, et mina õpetaja-tunniandja olla ei taha. Mulle meeldib töötada ühes koolis, kus ma saan kolleegidega suhelda ja õpilasi tundma õppida. Õpilasi võiks rohkem olla, aga muidu on meil võrratu elu. Tulime siia kooli noorte õpetajatena, oleme kaua aega koos töötanud ja toetame üksteist.”

Kokkuhoidev kollektiiv

Orava kooli direktor Ele Raha kinnitab ka omalt poolt, et kollektiiv on väga stabiilne. „Ümbruskonnas teist sellist polegi. Asume 39 kilomeetrit Põlvast, väikeses kauges nurgakeses. Tean, kuidas naaberkoolid on õpetajaid otsinud, lihtne see pole. Meil on kõik kogenud ja staažikad õpetajad, mitte ükski pole aastase töölepinguga. Ainult kaks õpetajat – poiste tööõpetuse ja inglise keele õpetaja – käivad mujalt. Koolis on 52 õpilast ja lasteaias 15 last. Esimesse klassi tuli sügisel viis õpilast, järgmisel aastal peaks tulema seitse. Seda ette ei tea, milline olukord järgmisel aastal on, kes peredest jäävad, kes ära kolivad, tulebki võtta aasta korraga. Varasematel aastatel pole meil õpetajatel täiskoormust olnud, nüüd on kõik soovijad täiskoormuse saanud. Just tänu sellele, et nad õpetavad mitut ainet ja eelmisest sügisest alustasime võru keele tundidega, mida rahastab Võru instituut. Väikese maakooli ellujäämise võti ongi mitmekülgsus. Mitte ainult õpetaja, vaid iga töötaja peab oskama mitut ametit.”

Elu väikesel saarel

Ruhnu põhikooli direktor Kristel Lauk õppis ülikoolis geograafiaõpetajaks ja omandas lisaks klassiõpetaja hariduse. Juhiameti kõrvalt õpetab ta geograafiat, bioloogiat, loodusõpetust, ajalugu, eesti keelt ja kirjandust ning on varasematel aastatel andnud ka muusika- ja kehalise kasvatuse tunde. „Väikesel saarel on paratamatu, et õpetaja õpetab mitut ainet. Sel sügisel loobusin ajalootundidest ja eesti keelt õpetan ainult teisele ja kolmandale klassile, kuna saime endale õpetaja, kes mu tunnid üle võttis ja annab lisaks kehalist kasvatust ja inglise keelt. Et inimest saarel hoida, peab tema palk võimaldama tal ära elada. Hea, et leidsime siia laia silmaringiga õpetaja.

Õpilasi on Ruhnu koolis sel õppeaastal kümme. Esimesse klassi ei tulnud sügisel ühtki last. Kõik õpetajad on olemas, mõned küll ilma nõutava kvalifikatsioonita. Meil on seitse õpetajat, neljal on täiskoormus, üks töötab poole koormusega, kaks on tunniandjad – poiste tööõpetust annab saare kõige parem puutööoskaja ja vene keelt inimene, kes seda hästi valdab. Kompromisse tuleb paratamatult teha. Kui saarel kooli enam pole, kaob siit ka elu.”

Soov uusi asju õppida

Noarootsi koolis esimest aastat õpetajana alustanud Annika Tiko õppeainete loetelu on muljetavaldav: eesti keel, kirjandus, inimeseõpetus, füüsika, ajalugu ja Hiina kultuurilugu, mida ta annab valikainena Noarootsi gümnaasiumis. „Hiina kultuuriloo grupid said kohe täis, tahtjaid oli rohkem kui kohti. Kui huvilisi on, plaanin hakata ka hiina keelt õpetama. Mul on bakalau­reusekraad Hiina kultuuriloo ja magistrikraad ajaloo erialal, mõlemaid õppisin Tallinna ülikoolis. Kuna kolisin hiljuti siiakanti, läksin koolidirektori jutule ja uurisin, kas on uusi õpetajaid vaja. Selgus, et on. Varem töötasin logistika vallas, aga tundsin, et ei taha seda terve elu teha, õpetajaamet on tähendusega, mitte niisama töölkäimine. Mulle meeldib, et saan õpetada mitut ainet, see sunnib pingutama ja juurde õppima. Ainult üht ainet õpetada oleks igav.

Lõpetasin Tallinna reaalkooli, kus mul olid väga head õpetajad, kõik oma alal tugevad metoodikud. Gümnaasiumi ajal käisin rahvusvahelistel astronoomiaolümpiaadidel, tunnen end füüsikas üsna kodus. Humanitaarainetega mul samuti probleemi pole. Kirjandust on kõige raskem õpetada, sest ma pole tänapäeva noortekirjandusega nii hästi kursis, kui võiks. Eks püüan need lüngad tasa teha, ühtlasi kavatsen minna täiendkoolitusele, et saada ka pedagoogiline haridus. Olen veendunud, et kui on huvi ja tahtmist, suudab õpetaja põhikoolis anda mitut ainet.”

Millist kooli me vajame?

Noarootsi kooli direktor Veikko Kõrv ütleb, et Noarootsi õnneks on siin kaks kooli: Noarootsi riigigümnaasium ja Noa­rootsi kool jagavad omavahel nii maja kui ka õpetajaid. „Tänu sellele saavad õpetajad oma koormuse täis, mis ei tähenda, et neil poleks vaja end täiendada ja mõnd lisaeriala juurde õppida. Kuna meil on õpilaskodu ja kooli kolmandasse astmesse tuleb eri põhjustel palju lapsi ka väljastpoolt valda, otsime lisaks õpetajaid, kes suudaksid lapsi mitmes aines suunata ja õpetada. See ei tähenda, et aine sügavuti tundmine poleks tähtis. Kahtlemata on. Alles mõni päev tagasi küsisin üheksanda klassi õpilastelt, mis on hea õpetaja tunnus, ja nad nimetasid oma aine head tundmist. Sellest ei piisa, kui matemaatikaõpetaja on tore inimene, aga matemaatikast suurt ei taipa. Õpilased hindavad seda, et õpetaja on mitte ainult hea ainetundja, vaid ka oma ala fänn. Samas leidub õpetajaid, kes huvituvadki eri valdkondadest ja end pidevalt täiendavad. Minu arvates suudab iga arukas ja intelligentne inimene omandada põhikooliained sellisel tasemel, et neid teadmisi õpilastele edasi anda. Küsimus on huvis. Keda ennast asi ei huvita, see hea õpetaja olla ei saa, ükskõik kui palju tal teadmisi ka poleks.

Oleme oma meeskonnaga mõelnud ja arutanud, et praegusel ajal tuleks koolile kasuks kaasata õpetamisse inimesi väljastpoolt kooli. Võib kõlada imelikult, aga alati ei pruugi pikk pedagoogikogemus kasuks tulla. Mulle tundub, et see mõnikord koguni segab mingite asjade tegemist, mida õpilastele vaja on. Seepärast oleme oma koolis teinud julgeid otsuseid.”

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Miks te läksite põhikooli matemaatikaõpetajaks õppima?

Eelmisel õppeaastal said Tallinna ülikoolist põhikooli matemaatikaõpetaja lisaeriala diplomi 24 õpetajat, kes läbisid aastase ümberõppeprogrammi. Programm loodi põhjusel, et sageli õpetavad täiskoormuse saamiseks põhikoolides matemaatikat teiste ainete õpetajad, kellel puudub erialane ettevalmistus. Septembris hakkas sama programmi järgi lisaeriala omandama teine grupp õpetajaid. Õppetöö toimub igal teisel nädalavahetusel. Õpetajate Leht uuris kolmelt programmis osalejalt, miks nad sellega liitusid.

Ene Oisalu, Valgu põhikooli sotsiaalpedagoog, vene keele ja inimeseõpetuse õpetaja:

Kuna meie kooli matemaatikaõpetaja tervis eelmisel talvel halvenes ja ta oli sunnitud koormust vähendama, hakkasin ise 6. ja 7. klassile tunde andma. Tegin kodus meeletult tööd, et end teemadega kurssi viia, aga kuna mulle on matemaatika alati meeldinud, oli see põnev. Kool otsis õpetajat, kuid konkursile ei tulnud ühtki avaldust. Paningi end kursustele kirja seepärast, et saaksin kolleegi aidata. Meil on väike liitklassidega kool, tunde ei ole palju, õpetangi vaid mõnes klassis. Lõpuklassides annab tunde praegune õpetaja.

Piret Voivod, Türi põhikooli geograafiaõpetaja:

Olen lõpetanud magistriõppes geograafiaõpetaja eriala. Tunnikoormuse sain täis tänu sellele, et andsin lisaks loodusõpetuse tunde. Kursustele tulin seepärast, et saaksin õpetada ka matemaatikat, kui geograafiatundidest puudu jääb. Olen praegu lapsehoolduspuhkusel ja tahtsin seda aega ära kasutada. Geograafiaõpetajal pole enam lihtne tööd saada. Suures koolis, kus on ka gümnaasiumiaste, saaks geograafiatundidega koormuse täis. Aga riik läheb hoopis selles suunas, et gümnaasiumid ja põhikoolid lahutatakse, ning paljud õpetajad ei hakkagi enam saama täiskoormust. Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika ongi need ained, kus on tunde vähem.

Indrek Stern, Kajamaa kooli inglise keele ja ­tehnoloogiaõpetaja:

Esimene ja kõige tähtsam põhjus oli soov ennast täiendada. Ülikoolis õppisin inglise filoloogiat ja lisaerialana psühholoogiat, järgmisel aastal tahaksin lisaks õpetada matemaatikat. Teine põhjus, miks mul on vaja matemaatilist mõtlemist paremini mõista, on see, et olen ühe autistliku lapse tugiisik. Kajamaa kool ongi hariduslike erivajadustega laste kool, kus käivad õpiraskustega lapsed. Erivajadustega lastel on raske infot vastu võtta, aga neile saab õpetada, kuidas loogiliselt mõelda ja mingit probleemi lahendada. Neil saab aidata panna paika raamistiku, mille sisse nad enda jaoks vajalikku infot koguvad.

 


Ülikoolides saab õppida põhikooli mitme aine õpetajaks

 

Marvi Remmik, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi asejuhataja õppealal:

Tartu ülikoolis avati põhikooli mitme aine õpetaja õppekava 2002/2003. õppeaastal.

Vastuvõtt toimus statsionaarsesse õppesse, kuid kahjuks ei olnud huvi õppekaval õppimise vastu suur. Näiteks 2014/2015. õppeaastal täideti 18 õppekohast vaid kuus.

Viimasel kahel aastal oleme üliõpilasi vastu võtnud avatud ülikooli õppesse (20 õppekohta).

Eelmisel õppeaastal esitati 40 avaldust ning õppima asus 26 üliõpilast. Sel õppeaastal esitati 32 avaldust, õppima asus 27.

Õppekavas eristub kolm suuremat plokki: erialaõpingud, õpetaja kutseõpingud (sh praktika) ja magistritöö. Kutseõpingud on võimalik täielikult läbida avatud ülikooli vormis. Praegu saab avatud ülikooli vormis omandada inimeseõpetuse ja sotsiaalpedagoogi eriala, mis eelmisel aastal olidki kõige populaarsemad. Kui üliõpilane soovib õppida mõnd muud eriala, peab ta arvestama õppega statsionaarses õppes.

Sellest õppeaastast on avatud ka uued mitme aine õpetaja bakalaureuseõppekavad: humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis (kuhu avaldusi esitati 43, õppima asus 19 üliõpilast) ning loodus-ja reaalainete õpetamine põhikoolis (avaldusi esitati 31, õppima asus 17). Neilt erialadelt ootame tulevikus lisa põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppekavale.

 

Marit Sukk, Tallinna ülikooli turundus- ja ­kommunikatsiooni­spetsialist:

Tallinna ülikoolis registreeriti mitme aine õpetaja õppekava 2002. aasta augustis.

Vastuvõtt on lävendipõhine: kõik kandidaadid, kes sisseastumiskatsetel ületavad 70 palli lävendi, on vastu võetud. Eelmisel aastal oli õppekohti kümme, vastu võeti kaheksa üliõpilast.

2016. aastast on mitme aine õpetaja MA-õppekaval lisaks varasematele peaerialadele (mitme aine õpetaja kahe kõrvalerialaga ja mitme aine õpetaja kolme kõrvalerialaga) lisandunud kolmas võimalus – mitme aine õpetaja kahe kõrvaleriala ning lisapädevusega. Õppekavade muutmise vajadus tulenes koolisituatsioonist: koolides on suur puudus õpetajatest, kellel oleks õigus õpetada kaht või kolme õppeainet või kes omaksid lisapädevust haridustehnoloogia, õpiabi, hariduse juhtimise vms olulistes valdkondades. Eriti aktuaalne on see väikeste ja maakoolide puhul. Muudatusi õppekavas on mõjutanud ka õpetajakoolituse alusmooduli ning õpetajakoolituse praktika kesksed arendustegevused. Uus mitme aine õpetaja MA-õppekava on oluliselt paindlikum ning annab võimaluse omandada õpetajakutse ka neil, kellel seda võimalust pole varem olnud.

Õppenõustaja sõnul on sagedased kombinatsioonid, mida valitakse, inimeseõpetus ja keeled (eesti keel, inglise keel) ning bioloogia-keemia.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!