Parim lapsehoidja töötab Tartu Kullakalli lastehoius
Ele Palumägi jaoks oli parima lapsehoidja tiitel suur üllatus. Piltidel on ta pärast preemia kättesaamist. Fotod: Irina Kalso
Eelmise aasta lõpus täitus kümme aastat kutselise lapsehoiuteenuse loomisest Eestis. Lapsehoidjate kutseliit kuulutas sel puhul välja konkursi parima lapsehoidja leidmiseks. Konkursile „Kiida lapsehoidjat” saadeti aprilli algusest juuni lõpuni 176 ankeeti Tallinnast, Harjumaalt, Raplamaalt, Viljandimaalt ja Tartumaalt, milles tõsteti esile 68 lapsehoidjat, neist mõnda korduvalt. Parimaks lapsehoidjaks valiti ülekaalukalt Tartu Kullakalli lastehoiu lapsehoidja Ele Palumägi, keda kiideti 35 korda. Vanemad iseloomustasid teda kui äärmiselt pühendunud, südamlikku, siirast, lõpmatult kannatlikku ja päikselist inimest, kelle hoolde nad tahavad oma lapse jätta. Tiitliga kaasnes preemia, Fra Mare spaahotelli 300-eurone kinkekaart.
Ele Palumägi, mis oli tiitlist kuuldes teie esimene emotsioon?
See oli minu jaoks väga suur üllatus, ma ei teadnudki, et sellisel konkursil kandideerin. Lastehoiu juhataja Kairit Austa hoidis seda minu eest saladuses, kuni ühel päeval tulid kutseliidu juhatuse liikmed, lilled käes, mind lasteaeda õnnitlema ja preemiat üle andma.
Olete preemiaks saadud kinkekaardiga juba spaas käinud?
Veel mitte. Kavatseme sinna minna kogu perega novembris.
Kas sedalaadi konkursse on teie arvates vaja?
Arvan, et on. Tunnustust vajab igaüks, see motiveerib. Minu jaoks on eriti tähtis, et sain oma tööle tagasisidet. Vanemad ei kipu eriti silmast silma kiitma ega ütlema, mida nad hoidja puhul hindavad.
Kui kaua te olete lapsehoidjana töötanud?
Läksin Kullakalli lastehoidu tööle neli aastat tagasi. Olen õppinud hoopis õmblejaks-disaineriks. Lapsehoidja sai minust tänu pojale. Tütrel polnud lasteaeda minekuga mingit probleemi, aga pojal, kes on kaks aastat noorem, läks kohanemine väga raskelt. Kui panime ta teise lasteaeda, laabus kõik nagu imeväel. Seal olid õpetajad, kes oskasid kõige pisematega suurepäraselt toime tulla ja ühise keele leida ning tegid oma tööd hingega. Lapsed tunnetasid selle kohe ära, et nad on lasteaeda oodatud, ja ka vanemad tundsid end turvaliselt. Siis hakkasingi mõtlema, kui palju sõltub õpetajast. Alguses läksin perekasvatuse instituuti lapsehoidja koolitusele ennast täiendama, aga õige pea sain aru, et see ongi eriala, mis mulle meeldib ja sobib.
Millised on teie enda mälestused lasteaiast?
Olin ise samuti lapsena väga häbelik ja tagasihoidlik, hoidsin omaette ega julgenud võõrastele isegi tere öelda. Mu nutikas vanaema lahendas probleemi nii, et kudus mulle talveks käpikud, mille peal oli kirjas „tere”. Kui keegi vastu tuli, pistsin ema selja tagant käe välja ja näitasin käpikut. Lasteaeda minekuga mul vedas, läksin sinna koos emaga, kes oligi esimestel aastatel mu kasvataja. Ta oli õppinud küll õpetajaks, aga läks lasteaeda tööle seepärast, et mulle seal koht saada. Tänu emale on mul lasteaiast ainult head mälestused.
Kas ema ongi olnud kasvatajana teie suurim eeskuju?
Ema oli kindlasti üks, aga kõige suurem eeskuju oli mu poja sõimerühma õpetaja. Tänu talle mõistsin, et sõimerühma kasvatajad peavad olema veidi teistmoodi inimesed.
Teie hoole all on praegu samuti sõimeealised.
Jah, kahe-kolmeaastased, kõige noorem on aasta ja kaheksa kuud. Mulle meeldibki töötada kõige väiksematega, arvan, et suurematega ma nii hästi hakkama ei saaks. Rühmas on kolm hoidjat, käime tööl vahetustega, kaks on alati kohal. Alguses, kui lapsed alles hoidu tulevad, leiab igaüks endale ühe tädi, kes on kõige rohkem ema moodi. Nii et igal tädil on oma „tibupojad”, kes alguses kogunevad tema ümber ja pärast harjuvad ka teistega.
Miks läksite tööle lastehoidu, mitte lasteaeda?
Nägin oma laste pealt, et lasteaiarühmad on liiga suured. Lastehoius on rühmad poole väiksemad, leian, et kaksteist mudilast rühmas ongi maksimum.
Kui kaua lastel hoidu tulles harjumine aega võtab?
See on iga lapse puhul erinev. Praegu tulevadki meile järjest uued lapsed, vanadest olijatest jäi rühma ainult paar last. On neid, kes on nõus kohe esimesel päeval võõras kohas magama, ja neid, kes vajavad harjumiseks aega kuu-kaks. Esimestel nädalatel käiakse harjutamas koos ema või isaga. Juhtub ka seda, et lapsel on juba kõik hästi, aga vanem tahab veel juures olla ja veenduda, et kõik on korras. Minu ametiaja jooksul on olnud kaks sellist last, kelle puhul me vanematega viimaks otsustasime, et parem on võtta lapsele eraldi hoidja.
Kui pikad on laste päevad?
Lastehoid on avatud kolmveerand kaheksast poole kuueni, aga enamasti keegi siin nii kaua ei ole. Kindlasti on väikesel lapsel ka nädala sees vaja mõnd puhkepäeva. See, et laps hommikuti rõõmuga hoidu tuleb, ei tähenda, et ta poleks väsinud. Tema jaoks on päev üsna pingeline. Olen kuulnud lapsevanemaid õhtul lastele järele tulles neid tagant kiirustamas, et tee nüüd ruttu, mul oli raske päev, tahaks kiiresti koju. Olen siis tasakesi kõrvalt öelnud, et lapsel oli ka toimetusi täis ja raske päev. Vanemad peaksid võtma rohkem aega, et lapsi kuulata ja nende tegemiste vastu huvi tunda. Arvan, et kui lapsel on võimalik kuni kolmanda eluaastani olla ema, vanaema või kellegi teise lähedasega kodus, võiks seda võimalust kasutada. On ka palju toredaid huviringe, kus saab teiste lastega suhelda.
Mis on need kolm iseloomuomadust, mis peaksid lapsehoidjal kindlasti olema?
Kannatlikkus, järjepidevus ja empaatiavõime nii laste kui ka lapsevanemate suhtes. Mõistan vanemaid hästi, sest olen ise olnud samasugune muretsev ja pabistav ema ja tean, mida nad tunnevad. Ja muidugi peaks eelkõige olema huvi ja tahtmine seda tööd teha.
Kust te oma rahuliku meele ja hea tuju võtate?
See on ilmselt sündides kaasa antud. Mulle endale ka ei meeldi suhelda mossis inimestega, eks lastega on samamoodi.
Kui palju teil oma laste jaoks aega jääb?
Esimesel aastal väsisin küll tööl nii ära, et koju jõudes olid kõik jõuvarud otsas. Sellest hoolimata püüdsin end kokku võtta ja nendega koos mõnd vahvat mängu mängida. Muidu oleksid nad kurvastanud, et emme mängib päeval võõraste lastega, aga nendega õhtul kodus enam ei viitsi. Just seepärast, et mind jätkuks pere jaoks rohkem, käin tööl kolm-neli päeva nädalas, mitte täiskohaga. Lapsed aitavad alati, kui mul on järgmiseks päevaks vaja mingeid materjale ette valmistada või tammetõrusid, kastaneid, värvilisi lehti korjata. Neile väga meeldib, kui ma nad vahel hoidu kaasa võtan. Tütar on juba otsustanud, et temast saab samuti kasvataja.
Kas õmblejaametist loobumisest pole kahju olnud?
Ei ole. Pigem on kahju, et minust varem kasvatajat ei saanud. Mulle väga meeldib see, mida ma teen.
Mis on olnud kõige armsam lastelt saadud kiitus?
See, kui nad tulevad mind õhtul enne kojuminekut kallistama, nagu läheksid ära tädi või vanaema juurest. Paar last on öelnud, et armastavad mind. See on tulnud südamest ja minu jaoks on sellel väga suur väärtus. Sellistel hetkedel tunnen, et olen õiges kohas ja teen õiget asja.
Kas teil rühmas nalja ka saab?
Väga palju. Oleme kolleegidega mõelnud, et peaks laste jutud üles kirjutama. Kord küsisid nad, et tädid, teie muudkui mängite, aga millal te tööle lähete? Vastasime, et meil ongi selline tore töö, kus saame mängida.
KÜSIMUS JA VASTUS
Irina Kalso
Eesti lapsehoidjate kutseliidu juhatuse liige Irina Kalso, kuidas parima lapsehoidjakonkurss korda läks?
Arvan, et esimese korra kohta väga hästi. Konkursi peamine eesmärk oligi lapsehoidjaid tunnustada ja motiveerida. Lasteaiaõpetajaid märgatakse rohkem, hoidjate töö on jäänud natuke tagaplaanile. Meil on väga palju tublisid lapsehoidjaid, keda tunnustada. Saatsime ankeedi ja konkursi plakati lastehoidude juhatajatele, kes levitasid seda omakorda lapsevanemate seas. Info oli üleval ka kutseliidu kodulehel ja Facebookis, nii et see jõudis üsna paljudeni. Hinnanguid oli aega saata aprillist juuni lõpuni. Saime tagasi 176 täidetud ankeeti ja oleme tulemusega rahul. Kandidaate esitati küll ainult Tartumaalt, Viljandimaalt, Tallinnast, Harjumaalt ja Raplamaalt, kuid täiendame ja korrastame oma andmebaasi ning loodame, et järgmisel aastal on osalejaid rohkem. Tahame, et konkurss „Kiida lapsehoidjat” muutuks traditsiooniks.
Oleme arutanud, et järgmisel aastal võiks välja anda kaks preemiat. Ühe lapsehoidudes töötavatele hoidjatele ja teise neile, kes hoiavad üht-kaht last. Praegu konkureerisid kõik ühes kategoorias, aga nii on lapsehoidudes töötavad hoidjad eelisolukorras, sest peresid, kes neid esile tõstavad, ongi rohkem.
Millega lapsehoidjate kutseliit veel tegeleb?
Korraldame lapsehoidjatele kutse andmist, osaleme uute määruste väljatöötamises. Haridus- ja teadusministeeriumis on praegu käsil uue lapsehoidja kutsestandardi väljatöötamine, mis kooskõlastatakse ka kutseliiduga. Korraldame ka lapsehoidjatele koolitusi, mida tahame hakata tegema veel rohkem. Väikestel lastehoidudel, kus töötab neli-viis inimest, on keeruline tellida koolitust oma majja, see läheb väga kalliks. Seepärast olen kutsunud lastehoidusid üles koos koolitusi läbi viima. Lapsehoidja peab iga viie aasta tagant oma kvalifikatsiooni tõestama, mis eeldab aastas 24 tundi koolituste läbimist. Plaanis on hakata kutseliidu suvepäevadele koolitajaid kutsuma, et hoidjad saaksid seal vähemalt ühe koolituse läbida.
Kui palju on Eestis lapsehoidjaid?
Selle kohta kutseliidul infot pole. Andmete kogumise teeb keeruliseks see, et paljud kutsetunnistusega hoidjad ei töötagi hoidjana ning selles valdkonnas on palju musta turgu ehk kutsetunnistuseta töötavaid lapsehoidjaid.