Puuetega inimeste õigused on inimõigused ka kõrghariduses

Merle Haruoja

Põhjamaade heaolukeskus, üks Põhjamaade ministrite nõukogu allasutusi, korraldas suvel Ahvenamaal Mariehamnis Põhjamaade foorumi kõrgharidusest, inimõigustest ja puuetega inimeste õigustest (Nordic forum on higher education, human rights and disability).

Foorumil olid esindatud Põhjamaade ministrite nõukogu, Põhjamaade heaolukeskus ja kõik Põhjamaad, lisaks Iirimaa ja mina Eestist. Osalejad olid enamasti puuetega inimeste organisatsioonidest, ülikoolidest, inimõiguste organisatsioonidest ja ka riigi institutsioonidest, mis andis võimaluse käsitleda probleeme eri vaatepunktist, otsida parimaid koostöövorme ja kõrghariduse võimalusi puuetega inimestele Põhjamaades.

Puuetega inimeste õiguste konventsioon

Põhjamaades on jõustunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon (Eestis 29.06.2012) ja selle elluviimine kõigis riikides on praegu ja tulevikus oluline inimõiguste rahvusvaheline õigusakt, millest juhindutakse ka hariduse vallas. Konventsiooni artikkel 4 sätestab osalisriikidele, sh Eestile, kohustuse võtta kõiki asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke ja muid meetmeid konventsioonis tunnustatud õiguste teostamiseks ning arvestada puuetega inimeste inimõiguste kaitse ja edendamisega kõikides poliitikates ja programmides.

Kõik osalisriigid on kohustatud moodustama konventsiooni rakendamisküsimustega tegeleva koordineeriva ja järelevalve mehhanismi inimõiguste kaitse ja edendamise alal riigis (kahjuks pole Eestis seni sellist institutsiooni loodud).

Foorumil otsiti lisaväärtust puuetega inimeste teemade käsitlemisel, eeskätt kõrghariduse valdkonnas. See nõuab Põhjamaade koostööd ja rahvusvahelist mõõdet, mis looks lisaväärtuse kaudu puuetega inimeste õiguste ja inimõiguste väärtustamise kõrghariduses. Vastavateemalised uuringud ja õppeprogrammid võimaldavad koondada teaduse, kõrghariduse, kodanikuühiskonna, ekspertide ja puuetega inimeste kogemused puuetega inimeste kaasamiseks ning osalemiseks ühiskonnaelus. Foorumil toodi mitmeid rahvusvahelise koostöö näiteid. Üks selline teaduse ja kõrghariduse lisaväärtuse näide on magistriprogrammid Islandil, Norras ja Rootsis.

Teadlaste ja puuetega inimeste koostöö

Islandi ülikooli puudeõppe/uuringute (Disability Studies) programmi raames toimivad magistri- ja doktoriõppe õppekavad koostöös ülikooli eri õppesuundadega, näiteks avaliku halduse õppega. Magistri- ja doktoriõppe programm võimaldab läbi viia teaduslikke uuringuid ja seda koostöös teadlaste ja puuetega inimeste organisatsioonidega. Puuetega inimeste õppeprogrammid on väga nõudlikud ja sellega arvestatakse nii õppes kui ka uuringute tegemisel.

Foorumil käsitleti muutust paradigmas – puuetega inimeste uuringu objektist uuringute kaasosalisteks. Puuetega inimeste kaasamine ja osalus uuringu- ja õppeprogrammides on hädavajalik.

Väärtuslikud kogemused

Lisaväärtuste otsimisel ja leidmisel on Põhjamaade kogemused väga väärtuslikud, sest mulle on teema tõstatamisel väidetud, et Eesti on liiga väike loomaks ülikoolides puudeõppe suunda. Lisaks olevat teistes ainekavades puudeõpe ja puuetega inimeste õiguste kaitse osaliselt olemas. Inimõiguste põhimõtete rakendamisel on naiste ja lapse õiguste kõrval võrdväärselt esindatud puuetega inimeste õigused, seega peaksid olema ka vastav õpe ja uuringud.

Foorumil otsisime Põhjamaade koostöös ja akadeemilisel tasandil toimivate koostöövormide (sh rahvusvahelise koostöö võimalus) lisaväärtust

• üliõpilastele,
• uurijatele,
• puuetega inimeste organisatsioonidele,
• õppeainele ja teemale,
• inimõigustele.

Foorumil osalejad olid seisukohal, et lisaväärtuse tagab koostöö tõhustamine nii Põhjamaades kui ka rahvusvaheliselt, samuti Islandi, Norra ja Rootsi ülikoolide kogemuste põhjal puudeõppe/uuringute programmi elluviimine teistes riikides. Puudeõpe/uuringud annavad lisaväärtust nii ülikoolide õppekavadele kui ka puuetega inimestele.

Koostöövormid

Koostöövormidest Põhjamaades puude ja inimõiguste teemal kõrghariduses tõsteti esile eri teemade uuringuid, uuri­jate õpetamist, magistriõpet/programme, andmete ja statistika vahetamist ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate õpetamist (sh ­uuringutes osalemist partneritena). Teemad, mida käsitleti: juurdepääs õigusemõistmisele, kõrgharidusele, õppekavade arendamine, õpetajate õpetamine ja täienduskoolitus, samuti üliõpilasvahetus Põhjamaades, uuringute sihtrühma kaasamine uuringute läbiviimisse. Põhjamaade ministrite nõukogus nägid foorumil osalejad statistika kogujat ja analüüsijat. Põhjamaade ministrite nõukogul soovitatakse ka endal järgida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, näiteks projektide taotlustes ja esitatud projektides arvestada puuetega inimeste juurdepääsuvõimalustega üritustele, koolitustele ja rahastusele. Koostööst nii akadeemilisel, uuringute läbiviimisel kui ka poliitilisel tasandil saavad kasu puuetega inimeste organisatsioonid, ülikoolid, uurijad, üliõpilased, poliitikud (kohalikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil), praktikud ja teenuste osutajad (sh juristid, sotsiaaltöötajad, õpetajad jt), samuti rahastajad.

Praktilise vajadusena tõsteti esile, et puuetega inimeste osalusel projektide läbiviimiseks vajatakse tavalisest enam rahastamisvõimalusi ja arvestamist sellega, et projektide kulud on suuremad, kui kaasatud on ja osalevad puuetega inimesed, kuivõrd vajatakse tugiisikuid ning täiendavaid teenuseid.

Teadmised annavad jõudu

Teadmised mitmekesisusest on tõhusa koostöö alus. Suurendamaks rahvusvahelise koostöö tõhusust toodi esile akadeemiline koostöö (sh interdistsiplinaarne), puuetega inimeste esindusorganisatsioonide kaasamine õpetamisse, uuringute läbiviimisse ja nõustamisse ning teiste institutsioonide (inimõiguste organisatsioonid, vabaühendused ja poliitikud) kõrghariduse reformidesse kaasamine.

Põhjamaade koostöö põhineb ühistel väärtustel ja genereerib dünaamilist arengut, mis suurendab regiooni võimalusi ja konkurentsivõimet. Põhjamaade jaoks on oluline puuetega inimeste kaasatus ja seega puuetega inimeste isukavabaduste ning eneseteostuse väärtustamine. Selleks ongi oluline murda eelarvamusi ja barjääre ning võimaldada mobiilselt ja avalikke teavitusviise kasutades Põhjala koostööd. Põhjamaade koostöö tegevusprioriteedid puude teemavaldkonnas aastatel 2015–20120 on inimõigused, mitmekesisus ja liikumisvabadus.

Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis avati 1991, 25-aastane koostöö Põhjamaadega annab Eestile võimaluse teiste Põhjamaade kogemustest ja teadmistest osa saada. Vastastikuse lisaväärtuse otsimine ja leidmine ühiste väärtuste põhjal annab kõigile osalistele, ka Eestile, rahvusvahelises koostöös suurema võimaluse kaasa rääkida.

Eestis pole terminit, mis vastaks ingliskeelsele Disability Studies’ile. Kutsun üles arutlema teemal, kuidas õpetada ja sisustada puudeõpet/­uuringuid kõrghariduses nii, et oleksid kaasatud eri osapooled ning lisaväärtuseks kujuneks koostöö institutsioonide, ülikoolide, puuetega inimeste ja inimõiguste organisatsioonide ning ekspertidega.