Rahvusvahelisel konverentsil vaadeldakse Baltimaade haridus- ja arenemislugu

15. sept. 2016 - Kommenteeri artiklit

19.–22. septembrini kogunevad Tartu ülikoolis rahvusvahelisele konverentsile keele- ja kirjandusteadlased, ajaloolased, õigusajaloolased, teoloogid ja haridusteadlased, et käsitleda Baltimaade haridus- ja arenemislugusid väga erinevatest aspektidest. Konverentsil astub üles ligi 70 esinejat.

TÜ saksa filoloogia lektor Reet Bender ütles, et konverentsi pealkiri ja ühtlasi teema – Bildungsgeschichte(n) – on mitmetähenduslik ja seetõttu raskesti tõlgitav: „Seda võiks tõlkida nii hariduslooks kui ka arengu- või kujunemislooks, ta võib tähendada nii hariduse ja haridusasutuste ajalugu kui ka individuaalseid kujunemislugusid. Seetõttu ongi konverentsil väga mitmeid valdkonnaülese rõhuasetusega sektsioone.“

Konverentsi ühe korraldaja, Tartu ülikooli saksa kirjanduse dotsendi Silke Pasewalcki sõnul on Baltimaad teema „Bildung“ käsitlemisel omalaadne näitlik võtmepiirkond. Kauplemise, ristiusu leviku, (ordu)sõdade ja õigusruumi ülevõtmise tulemusena sattus Balti ruum eri kaaluga kultuuriliste, keeleliste ja poliitiliste mõjude alla, mille tulemuseks olid protsessid, mida on sageli võrreldud koloniaalsetega. Dominantsed kultuurid rajasid oma positsioonide kindlustamiseks majanduslikke, õiguslikke, religioosseid ja kultuurilisi institutsioone.

Reformatsiooniga seostatavast omakeelsuse vajadusest tulenevalt kasvas ajapikku ka kohalike keelte ja kultuuridega suhtlemise maht, mistõttu – käsikäes avaliku sfääri üldise arenguga – leidsid alates 18. sajandist kohalikud keeled, rahvad ning ühiskonnas valitsev etnilis-sotsiaalne asümmeetria ka enamat kajastust ajakirjanduses, publitsistikas, kirjanduses ja akadeemilises sfääris.

Ametlike õigusnormide ja kultuuritegevuse eesmärk oli tagada valitsevate vähemuste kultuuriline ja sotsiaalne ellujäämine. „Selline olukord tõi Baltimaades kaasa erakordselt suure hulga haridusettevõtmisi, mis ühelt poolt on arvu poolest silmapaistvad terve Euroopa kontekstis, teisalt aga jätsid mõjusaid jälgi ka Saksa mõttelukku. Kui kusagil on võimalik näha Saksa kultuuriajaloo sügavalt juurdunud koloniaalset külge, siis just siin,“ tõdes Pasewalck.

Konverentsi esinejate hulgas on mitmeid nimekaid kirjandusteadlasi ja ajaloolasi, nende hulgas TÜ audoktor, Baltimaade ajaloo grand old man Gert von Pistohlkors (Göttingen) ja 2012. aastal ilmunud monograafia „Bildungsrevolution 1770‒1830“ autor dr Heinrich Bosse (Freiburg).

Konverentsi korraldab Tartu ülikooli saksa filoloogia osakond koostöös Marburgi ülikooli ja Saksa-Balti germanistikavõrgustikuga. Toetab Saksamaa Liitvabariik.

Töökeeled on saksa ja inglise keel. Kõik huvilised on oodatud! Rohkem infot ürituse ja programmi kohta leiab siit.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!