Tunne Eesti disaini

9. sept. 2016 Tartu kunstimuuseum - Kommenteeri artiklit

1-43

 

Kilepiima voldikkann. 2009. Disainer Veiko Liis. Tootja Foldplast.

Kilepiima voldikkann. 2009. Disainer Veiko Liis. Tootja Foldplast.

Kuigi iga päev ümbritsevad meid kõikvõimalikud esemed, ei mõtle me tavaliselt ometi, et iga eseme taga on mõni looja, kes on disaininud eset nii, et see oleks ilus ja seda oleks mugav kasutada. Disain on enamasti märkamatu ja tundub iseenesestmõistetav. Kuid disain ei tähenda ainult ilusaid ja moodsaid tarbeesemeid ega kirevaid reklaamplakateid või peent firmagraafikat. Disaineri ülesanne on luua uusi keskkondi, lahendusi ja teenuseid või muuta juba olemasolevaid lihtsamaks, huvitavamaks, ilusamaks, tasuvamaks, turvalisemaks, paremaks. Seega on tänapäeval disaini mõiste oluliselt avardunud, tähistades kogu kaasaegse elukeskkonna kujundamist.

Seda, kuidas Eesti disainerid on siinset elukeskkonda eri aegadel kujundanud, saab alates 29. septembrist avastada näitusel „Tunne Eesti disaini” Tartu kunstimuuseumis. Näitus saabub Lõuna-Eesti publikuni Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumist ja selle on kokku pannud Kai Lobjakas, kes kuraatorina on seadnud ekspositsiooni eesmärgiks anda ülevaade Eesti disaini eripärast ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku tugevaid ja toimivaid näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud.

Nii kohtub näitusekülastaja siin 20. sajandi alguse legendaarsete Lutheri vabriku toolide ja J. Lorupi klaasivabriku eriilmelise toodanguga, aga ka nõukogude perioodi tööstusliku masstoodangu jaoks disainitud esemetega. Samuti ei puudu näituselt 21. sajandi moodsat tehnoloogiat kaasavad ja taaskasutust pakkuvad disainilahendused.

Näitusega kaasnev haridusprogramm püüab olla teejuhiks Eesti disaini tundmaõppimise teel. Disaini eri tahke puudutavates muuseumitundides otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele. Mis on disain? Kes on disainer? Milleks on disaini vaja? Kuidas toimub disaini protsess? Töötubades avastatakse disaini loomise tööprotsessi ja otsitakse nutikaid lahendusi.

Näitus jääb avatuks kuni 1. jaanuarini 2017. Tule ja tutvu Eesti disaini tähtteostega!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!