Karjääriõpetus: Uutmoodi õpe laseb nii särada kui ka põruda
Jüri Käosaar
Sel õppeaastal saavad 12 kooli õpilased enda huvidest lähtuvalt luua karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursuse sisu.
Riiklik õppekava annab õpetajale raamid, milles peame tegutsema, kuid jätab päris laia otsustusvabaduse, mida ja kuidas noortele edasi anda. Tegu on suure vabaduse, ent ka usaldusega õpetajale kui professionaalile. Selline usaldus ei tohi jääda õpetaja tasandile, vaid peab liikuma edasi õpilasteni. Tahame ju kõik, et inimesed valiksid elus võimalikult teadlikult, ka hariduses. Kuidas saab noor teha talle sobivaid valikuid, kui on koolis õppinud vaid ühe malli järgi, mis peaks sobima kõigile, kuid tegelikkuses ei sobi mitte kellelegi? Just seda pidevat ühest malli proovingi oma õpetajatöös võimalikult palju vältida ning hoida päevi eripalgelistena.
Õpetajana olen ainesisu perfektselt valdav professionaal, keda õpilased ja vanemad klassi ette usaldavad, teades, et võivad iga hetk esitada küsimusi ning teha ettepanekuid olukorra muutmiseks – olgu selleks siis õppe korraldus või sisu, viimast muidugi teatud raamides. Kuid kui õpilane soovib näiteks teemat omandada grupitöö asemel iseseisvalt, proovin sõltuvalt hetke-eesmärgist talle vastu tulla. Enese tugevustest teadlik ning motiveeritud õppija on oluliselt efektiivsem kui õpetaja poolt raami surutu. See on kahesuunaline olukord, sest üha rohkem on noortel õpetada ka mulle. Olgu uudseteks aspektideks siis Teise maailmasõja tipplendurite teod või uusimad sotsiaalmeedia trendid. Naudin seda protsessi täiel rinnal ning julgustan õpilasi üha rohkem ise uurima, ja mitte ainult oma aine piires.
Tunnen üha rohkem, et olen muutumas klassis mentoriks ja suunajaks, mitte absoluutse tõe edasiandjaks. See võimaldab mul järjest rohkem panustada õpilaste individuaalsetele vajadustele. Töömeeleolu saavutame tunnis mitu korda kiiremini kui olukorras, kus arvasin end teadvat õpilaste vajadusi. Muidugi pole olemas ideaalset retsepti ning tihtilugu ei tea noor ka ise, kuidas ja mida ta teha tahab. Eileõhtune telesaade on oluliselt põnevam kui minu pakutu, kuid ühiselt ning võrdsete osapooltena paika pandud eesmärgid ning kokkulepped võimaldavad selliseid olukordi lahendada kiiremini.
Protsess pole kaugelt valutu ning tihtilugu on klassi tagapingis olev Mart väga õnnelik, et talle antakse vabadus teha, mida ise soovib, kuid vabadusega kaasneb ka vastutus. Oma tegevusetuse eest nõelata saanud Mart naljalt teist korda seda kogeda ei soovi ning tihtilugu on põrumine oluliselt efektiivsem õppetund kui see, mida ma ideaaliski anda suudan. Selle n-ö feilimise kogemuse andmine on võimas vahend. Pole ju ükski tippu jõudnu teinud seda esimesel katsel. Viimase idee kõige suurem proovikivi seisab aga veel ees, sest käesolevast sügisest anname karjääriõpetuse ainet, kus õpetajatena esitame vaid raami ning ainesisu loovad õpilased enda huvidest lähtuvalt ise. Noorte planeerida ja läbi viia jääb kõik: külaliste kutsumisest kuni huvipakkuvate koolide ja ettevõtete külastamiseni. Loodame, et selline töökorraldus võimaldab õpilastele eduelamusi, ent ka vajalikke põrumisi. Ühes viimastega tuleb ehk ka teadmine, millised on tulevikurajad päriselt.
Unistan, et kooli lõputunnistuse saavad noored ei säraks oma kleitides ja ülikondades pelgalt ühel juunikuu päeval. Õpetajana on mul selle ideaali elluviimiseks väga palju võimalusi, kuid eelkõige peavad noored ise ennast tundma õppima ning aduma, millised on nende tugevused, nõrkused ja huvid. Seda tulemust kellelegi selgeks õpetada on võimatu, kuid pedagoogina on just minu käes tööriistakomplekt, milles leidub õige toorik igaühele. Ideaalse tulemuse jaoks peame koos kogema ning uurima-puurima mitmesuguseid võimalusi.
Artikkel on esimene osa lugude sarjast, milles õpetajad, külalisõpetajad, õpilased ja ettevõtjad arutlevad õpilaste huvidest lähtuva õppimise rolli üle praeguses hariduselus. Arutlustega paralleelselt piloteeritakse õppeaasta vältel MTÜ Tagasi Kooli eestvedamisel 12 koolis õpilaste huvidest lähtuvat karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursust. Õppeaines toimuva planeerivad ja viivad läbi peamiselt õpilased ise, kaasates külalisõpetajaid ja tehes teisi tegevusi, mis aitavad noortel töömaailma tundma õppida ning arendada oma organiseerimisoskuseid.
Lisainfo: https://tagasikooli.ee/teoksil/karjaariopetus/.