Viie sambaga maja Pärnus paelub lapsi

9. sept. 2016 Meeli Parijõgi toimetaja - Viie sambaga maja Pärnus paelub lapsi kommenteerimine on välja lülitatud
Pärnu kunstide maja direktor Tiit Erm tunneb kõige suuremat rõõmu koostöö üle üldhariduskoolidega. Foto: Pärnu kunstide maja

Pärnu kunstide maja direktor Tiit Erm tunneb kõige suuremat rõõmu koostöö üle üldhariduskoolidega. Foto: Pärnu kunstide maja

 

Aasta huvikooliks valitud Pärnu kunstide majas ehk Kumas käib igal aastal ligi 30 ringis tuhatkond last. Kõige enam teevad lapsed Kumas muusikat – mängivad pille, laulavad kooris või ansamblis, söakamad õpivad solistiks. Aga mis teeb Pärnu kunstide majast nii hea kooli, et ta aasta huvikooliks pärjati?

Pärnu kunstide maja direktor Tiit Erm nimetab seda viie sambaga majaks: „Ülikool on kuuega, sellele ma ei pretendeeri.” Üks sammas on kunst, teine teater, kolmas tants ja liikumine, neljas muusika ja viies on stuudio 3–7-aastastele lastele, kes veel koolis ei käi, et nad näeksid, mida selles majas tehakse, ja kui aeg käes, oskaksid valida.

Kunstide maja õpilased osalevad edukalt üleriigilistel ning ka rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Ermi eesmärk on olnud näidata majas tehtavat tööd häbenemata ka kaugemal. Kõigis neis sammastes ollakse sinnamaale ka jõudnud, ja seda on lapsed isegi kinnitanud, et ei pea mujal oma tööd häbenema. Laste selline hinnang on direktori meelest kõige suurem tunnustus.

Koostöös põhikooliga parimaks

Kaadrit kirjeldab Erm kui püsivat ja suurte koormustega. „Ka see loeb tulemuse juures, et õpetaja ei pea kümnes kohas töötama,” leiab Erm. On tüüpiline, et huvikoolide õpetajatel on siin neli tundi, seal viis tundi. Kumas on enamik õpetajaid maksimumkoormusega ning direktori sõnul ihu ja hingega seal majas. Nad vaat et elavatki seal. See on koolile tunnustus õpetajatelt. Kevaditi käivad Kuma tublid konkursside ja festivalide lapsed oma õpetajatega linnapea vastuvõtul nagu kooliõed ja -vennad. Nad õpivad küll eri üldhariduskoolides, aga ühine kool on kõigile kunstide maja, kus käiakse enda valitud sammastest teadmisi ja oskusi ammutamas.

Väga raske on valida kuuesaja huvikooli hulgast parim. Erm peab oluliseks ja Kuma välja valimise võimalikuks põhjuseks just koostööd üldhariduskoolidega. Juba kuuendat aastat pakutakse Kumas Pärnu Kuninga tänava põhikooli esimeste klasside lastele pilliõpet. See on ühisprojekt linnaga, kes toetab õpetajate tasustamist. Erm kirjeldab, et tegu on põneva koostööga, mille pärast säravad nii õpilased kui ka õpetajad ning vanemad ja direktorid. Isegi kui mõni laps tahab muidu hommikuti kauem magada, siis pilliõppesse tuleb ta igal juhul. Koolivaheajalgi tuntakse huvi, kas pillitunde ei ole.

Kuidas lastele pillid välja jagatakse? Kõigepealt tutvustatakse lastele saalis pille ja nende õpetajaid. Erm muigab: „Noorte kenade õpetajate juurde tahavad lapsed hea meelega minna. Selle võrra on lihtsam neid jaotada. Paljud lapsevanemad teavad tahta ainult klaverit, akordioni või viiulit, aga meil on palju pille. Jagame nii, et pärast pole nuttu.”

Kui klassitäis lapsi tuleb hommikul Kumasse pillitundi, ootab neid 10 pilliõpetajat. 26 last 10 õpetaja kohta tähendab 2,6 last tunnis. Ehk näiteks kitarritunnis kolm, aga klaveritunnis kaks last. Lapsed õpivad pille terve aasta. Kevadkontserdil esinevad nad vanematele ühisorkestrina.

Laps saab teada, mida tähendab pilliõpe ja kas ta tahab sellega tegeleda. „Seda polegi vaja, et kõik tahaksid pilli õppida,” usub Erm, „Peab ju olema ka sportlasi, käsitöölisi ja nii edasi. Aga kasulik on pilliõpet proovida igal juhul. See arendab mõtlemist ja paneb aju natuke teisiti tööle. Pealegi, laps mõistab, mis on muusika ja muusikaga tegelemine.”

Teine koostöö Kuninga tänava põhikooliga on kunstitunnid alates viiendast klassist, mida tehakse juba kolmandat aastat. Nüüd ollakse sealmaal, et Kuma kunstitundi tulevad kõik paralleelklassid viiendast üheksandani. Õpetajad ise on omal ajal käinud klassides, kus oli 25–30 last. Kuma kunstitundi tulev klass jagatakse aga kolmeks. Nii saab laps kolm korda rohkem õpetaja tähelepanu, kuna tunnis on kolm korda vähem lapsi, näiteks kaheksa. Kolm korda aastas nende õpetajad vahetuvad ehk kolmandiku aastast on lapsed ühe õpetajaga. Järgmisel kolmandikul tehakse teise õpetaja juures hoopis teisi asju. Valdkonnad on väga erinevad: keraamika, joonistamine, joonestamine …

Direktorite silmad on ühel kõrgusel

2014. aastast osaleb kunstide maja Euroopa toetusprogrammi „Riskilapsed ja -noored” projektis. „Need lapsed, kes vanasti olid kusagile ära lükatud, keda polnud nähagi, on nüüd toodud tavakooli ja meie pakume neile võimalust tegeleda kaunite kunstidega,” räägib Erm. Erivajadustega lastele pakutakse Kumas kitarriõpet, käelist tegevust, teatrit, luulelugemist, hiljem kannelt … Selle võimaluse üle rõõmustasid nii lapsed kui ka nende vanemad. Erm kinnitab, et kuigi Kuma huvihariduse õpetajad ei ole eripedagoogika eriharidusega, saavad nad oma kogemuste pinnalt ka erivajadustega lastega hakkama. Projekti rahastamine Norra rahast sai otsa, linn aga otsustas seda jätkata. „Edu toovad ühisprojektid, mitte nurgas omaette nokitsemine,” resümeerib Erm.

Kõik see saab Ermi sõnul toimuda aga vaid siis, kui koolide direktorid vaatavad üksteisele otsa ühel tasapinnal, olgu huvikool või põhikool. „Kunagi oli ka meil probleemiks suhtumine, et mis kool see huvikool ikka on. Aga nüüd oleme nagu tuhast tõusnud,” hindab Erm. Tema meelest on väikelinnas eriti hea sellist koostööd teha, kui piltlikult öeldes on inimeste silmad ühel kõrgusel. Kui väikelinnas on põhikool või gümnaasium ning seal asub ka muusika- või kunstikool, soovitab Erm koostöövõimalusi kasutada: „Lapsed tahavad igal pool tegutseda, kui aga õpetajad on selleks valmis. Muidugi peavad ka linnavalitsused seda toetama. Meie alustasime nullist ja panime lihtsalt seljad kokku. Kes ikka avansiks raha annab.”

Koostöö üle koolidega tunneb Erm suurimat rõõmu: „See on meie eripära. Kõik Eesti huvikoolid teevad tasemel tööd. Need on aga nii erinevad, et kuidas sa mõõdad.”

Eesti noorsootöö keskuse direktor Edgar Schlümmer sõnas jaanuaris Tallinnas Kultuurikatlas peetud Eesti noorsootöö tunnustusüritusel, et Pärnu kunstide maja mõju on märksa laiem kui Pärnu linn või maakond: „Noorte muusika-, tantsu- ja teatrimaailmas teab Pärnu kunstide maja ilmselt igaüks. Seda mitte ainult Pärnus ja selle ümbruses, vaid üle Eesti.”

 


1-19

PÄRNU KUNSTIDE MAJA

  • Aasta huvikooli tiitli pälvinud Pärnu kunstide maja ehk Kuma on laste ja noorte huvikool, kus saab omandada huviharidust kaunite kunstide valdkonnas.
  • Kuma teeb koostööd Pärnu üldhariduskoolidega ning kaasab õppetegevusse ka haridusliku erivajadusega ja riskinoori. Alates 2015. aastast korraldab Kuma koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga õpilastele improvisatsioonipäevi.
  • Kumas on omad traditsioonid, mis ilmestavad ka Pärnu kultuuripilti – iga-aastased kunstiosakonna näitused, solistide ja ansamblite kontserdid ning tantsuetendused.
  • Kuma ajalugu algas juba rohkem kui neli sajandit tagasi, kuna kool asub 17. sajandil ehitatud hoones Pühavaimu tänaval. 1986. aastast on hoone aga laste päralt, sest sinna kolis kunstide maja eelkäija Pärnu pioneerimaja.
  • Kuma „viis sammast” on tants, kunst, muusika, teater ja lastestuudio.

KUMA ÕPILASTE SAAVUTUSI

  • Poistekoor võitis rahvusvahelisel koorikonkursil „Slovakia Cantat 2009” Bratislavas poistesegakooride kategoorias pronksdiplomi.
  • Rahvusvahelisel lastejoonistuste võistlusel Kreekas saavutasid Silvia Nõukase kunstistuudio õpilased Marian Vares I ja Käthi Niman III koha.
  • Rahvusvahelisel Penteli 40. laste kunstikonkursil Jaapanis võitsid Silvia Nõukase kunstistuudio õpilased Maarja Täht suure kuldmedali ja Helena Tääker pronksmedali.
  • Ülemaailmsel laste kunstikonkursil IE-NO_HIKARI Jaapanis võitis kuldmedali Karl Olaf Kolla Anu Ojamaa kunstistuudiost.
  • „Eesti otsib superstaari 2012” võitis Rasmus Rändvee Anne Uusna laulustuudiost.
  • „Laulukarussell 2012” vanemas vanuseastmes võitis Tamur Talviku Anne Uusna laulustuudiost.