110 aastat Tallinna majanduskooli: Nurgakivi sinu tulevikule

Majanduskooli tänane koolimaja. Fotod: Ene Pajula

Mustamäel Tallinna majanduskooli ees seistes ei tule pähegi, et tegemist on ühega Eesti vanimatest ametikoolidest, või isegi kõige vanemaga.

Selle üle võib tõenäoliselt vaielda. Olustvere teenindus- ja maamajanduskool, mis peab oma eelkäijaks 1888.–1906. aastani Kaarlimõisas tegutsenud Aleksandrikooli, on peaaegu kakskümmend aastat vanem, aga Olustvere kooli ning tema mõtteliste õigusjärglaste side on katkestustega. Tallinna polütehnikum pidas aasta tagasi 100. aastapäeva, Tartu esimene kutsekool ehk Tartu linna puu- ja rauatöökool alustas juba mõnevõrra hiljem: 1922. aastal. Tallinna majanduskoolil on, mille üle uhke olla.

Pikk rännak kaubanduskoolist majanduskoolini

Majanduskooli 1986. aastal valminud uus õppehoone viitab palju lühemale ajaloole, sest maja on värvirõõmus ja kenasti korda tehtud. Tegemist on 1906. aastal Gustav Narusbeki asutatud erakaubanduskooli järglasega, kuhu võeti vastu nii poisse kui ka tüdrukuid. Tõsi, kuna tüdrukud just uste taga ei tungelnud, sai sellest mõne aasta pärast täiemõõduline poistekool.

Samas hakkas 1911. aasta sügisest tegutsema ka teine kutseõppeasutus – Tallinna linna tütarlaste kommertskool. Nende ja õige mitme teise kooli ühinemisel ning lugematul ümbernimetamisel – nii on seda kooli tuntud arve- ja plaanindustehnikumi, rahandus- ja krediidi- ning lõpuks ka majandustehnikumina – saigi kool 1993. aastal lõpuks tänase näo ja nime.

Majanduskooli erialad on nn valgekraede omad, mis tähendab peaasjalikult kontoritööd. Vastavalt Gustav Narusbeki algsele mõttele olid siia õppima oodatud nii nais- kui ka meessoost õppurid. Kui alguses kadusid tütarlapsed sealt varsti, siis praegu on majanduskooli õpilased valdavalt naissoost.

Nagu kooli nimigi ütleb, õpetatakse siin majandusega seotud erialasid, mida on kokku neliteist. Kaheksa õppekava põhineb kutsestandardil, teised on koostatud koostöös sotsiaalpartneritega. Muide, selle kooli lõpetajad, kelle õppekava koostamise alus on olnud kutsestandard, saavad valida, kas lõpetada kool lõpueksamite või kutse­eksamiga. Kutseeksami korraldab kutseandja, kelleks võib olla näiteks erialaliit. Kui õppijal selline valikuvõimalus on, eelistab ta tavaliselt kutseeksamit. Praegu ei ole kutsetunnistus tööle kandideerimisel veel vältimatult nõutav, aga järjest rohkem on tööandjaid, kes oskavad kutsetunnistust hinnata, sest kutseandja on koolist sõltumatu. Kui nendelt saadakse hea hinne, ütleb see nii mõndagi.

Tallinna majanduskooli populaarseim eriala on, uskuge või mitte, raamatupidaja. See amet toidab iga ilmakorra ajal, ja isegi praegu, mil töö on suures osas arvutisse kolinud. Tulevasi raamatupidajaid on kooli 1600 õppurist neljandik ehk umbes 400. Õppida saab seda nii eesti kui ka vene keeles, nii päevases, õhtu- kui ka sessioonõppes. Päevases osakonnas saab vene keeles õppida veel ärikorraldust, sessioon­õppes ka väikeettevõtlust, turundust ja sotsiaalmeediat, kusjuures vene õpperühmade töö käib 60% ulatuses eesti keeles. See eeldab kõigilt õpilastelt eesti keele oskust, mida sisseastumisel kontrollitakse testiga.

Kõige ebapopulaarsemaks on paaril viimasel aastal osutunud sekretäri eriala. Kirjatoimetajaks soovijaid on jäänud nii väheks, et viimati päevast õpperühma komplekteerida ei õnnestunudki. Sessioonõppesse tahtjaid siiski veel jätkub.

Kooli arendusdirektor Elen Raudsepp ei oska öelda, kas nende kooli vilistlased on üldiselt hinnatumad kui mõne teise kooli omad, aga teab, et nende kooli lõpetanud sekretäre hinnatakse kõrgelt, ja hea sekretär ongi kullakaaluline. Sekretäridele pakutakse ka mitmeid jätkuerialasid, näiteks raamatupidaja, personalitöö või infohalduse spetsialist. Veel üks jätkueriala on maksuspetsialisti oma, kuhu oodatakse neid, kes on raamatupidamise eriala juba lõpetanud ning huvituvad maksudest süvitsi.

Üsna populaarne eriala on turundusspetsialisti oma, sest häid turundusspetsialiste pole kunagi liiga palju. Sellesse ritta kuulub ka majanduskooli kõige uuem eriala – sotsiaalmeedia spetsialist –, mille esimene lend võeti vastu 2014. aastal. See eriala teeb esmapilgul nõutuks. Vägagi tundub, et sotsiaalmeedias saadakse hakkama täiesti ise, ilma eriliste spetsialistideta. Ent lähemal uurimisel selgub, et tegu on põhimõtteliselt veebiturundusega ehk inimestega, kes turustavad tooteid või teenuseid sotsiaalmeedias. Tulevastest sotsiaalmeediaspetsialistidest on komplekteeritud neli (kaks eesti- ja kaks venekeelset) sessioonõpperühma kokku 94 õpilasega. Enamasti on tegu mitmesugustes erafirmades töötavate inimestega, kes selle valdkonnaga juba tegelevad või tahavad tegelema hakata. Aga õppijate hulgas on näiteks ka politseinikke, kelle ülesanne on tutvustada sotsiaalmeedia kaudu politseitööd ja -teenuseid, ning kolmanda sektori ning MTÜ-de esindajaid.

Kõik sotsiaalmeedia eriala õpilased kinnitavad ühest suust, et tegu on põneva tööga, milles on nii loominguline kui ka tehniline pool. Tuleb kirjutada köitvaid tekste, teha pilkupüüdvaid fotosid ning kaasakiskuvaid videoid ning neid veebis jagada.

Koostöö tööandjatega

Viimasel ajal on tööandjatega koostöös välja töötatud mitmeid uusi õppekavasid erialadele, mida seni pole üheski koolis õpetatud. Näiteks kvaliteedi- ja kindlustusspetsialiste. Kvaliteedispetsialist ei tähenda seda, et ta kontrollib, kas vorsti maitse on õige, vaid kvaliteedispetsialist jälgib, et tootmisprotsess vastaks standarditele, ja otsustab, kas operatsioone on võimalik optimeerida. Kvaliteedijuhid ei tööta üksnes tööstuslikus tootmises, neid on ka suurtes kaubamajades (näit Stockmannis), kus kvaliteedijuht jälgib muuhulgas, mismoodi osakonnad on paigutatud ja kuidas kulgeb ostjate liikumine.

Kindlustusspetsialistid on seni olnud iseõppijad või õpetasid firmad nad ise kiirkorras välja. Sama lugu on olnud pankade klienditeenindajate ja projektijuhi assistentidega – meie projekti­põhises elus peavad ka neil olema teatud spetsiifilised teadmised. Samuti on uue õppekava saanud õigusassistendid. Õigusassistentidena peetakse silmas inimesi, kes teevad kohtutäiturite büroodes abistavat tehnilist tööd, kuigi sellelt erialalt sirgub täiendust ka advokaadi- ja notaribüroode abidele. Kohtutäituri amet on emotsionaalselt raske, aga keegi peab ka seda tööd tegema ning selleks tuleb personali valida erilise hoolega.

„Kool areneb kogu aeg. Me lihtsalt peame ajaga kaasas käima,” kinnitab Elen Raudsepp. „Peame arvestama tõsiasjaga, et õpilasi jääb vähemaks, sest madala sündimusega aastakäigud on jõudnud gümnaasiumi lõpetamiseni. Peame arvestama ka seda, et tööandjate vajadused muutuvad kogu aeg – mõne eriala aeg saab ümber, mõni õppekava tuleb juurde. Elen tunnistab, et unistab vaikselt aastast, kus kõik oleks rahulik ja midagi ei muutuks. Aga sellist aega vist ei tulegi. Järjekordne uus eriala, mille õppekava praegu Pindi Kinnisvara ettepanekul ja kinnisvaramaaklerite kojaga koostöös koostatakse, on kinnisvaramaakleri oma. Seni pole neidki süstemaatiliselt välja koolitatud, iga firma korraldas ise hädapäraseid koolitusi. Vastuvõttu loodetakse alustada järgmisel sügisel.

Kooli selgroog on õpetajad

Õpilaste hulgas noormehi väga sageli ei kohta, õpetajate hulgas aga küll.

Jaan Olti just noormeheks enam ei nimetaks, sest tema on selle kooli tõeline ilmasammas. Ja maailma kõige igavama CV omanik – tal pole nii õppimise kui ka töötamise lahtrisse kirjutada muud kui Tallinna majanduskool. Tõsi küll, õpetamise kõrvalt lõpetas ta 1980. aastal Tallinna polütehnilise instituudi. Aga nagu ta 1971. aastal sellesse kooli arvutiprogrammeerimist õppima tuli, nii ta juba 1972. aastal nooremaid juhendama hakkas ja teeb seda tänaseni, nüüd juba vanemõpetajana, seega kokku 44 aastat.

„Mul pole kogu selle aja jooksul olnud kordagi tahtmist midagi muud tegema hakata või kuskile mujale tööle minna. Valdkond areneb nii kiiresti, kogu aeg pead sellega kursis olema ja ennast täiendama. Igal aastal vaatavad klassis vastu uued näod, ükski päev pole teisega sarnane. Kavatsen jätkata, kuni ma veel rõõmuga tööle tulen.”

Sama igav on Svetlana Trofimova CV. Tema staaž selle kooli õpetajana on 36 aastat. Nagu Jaan Olt, nii astus temagi 1977. aastal Tallinna majandustehnikumi programmeerimise erialale ning jäi õpetama kohe pärast lõpetamist. Ka tema lõpetas töö kõrvalt Tallinna polütehnilise instituudi. Õpetamine pole kordagi igavaks ega rutiinseks muutunud, kinnitab ta. Valdkonna arenguga sammu pidamiseks tuleb kogu aeg pingutada ja uued õpilased aitavad õpetajal vormi hoida.

Tallinna majanduskoolis on 22 põhikohaga õpetajat ja ligi 150 tunniandjat. Töötajaid on kokku 66. Direktor Triin Laasil on siin koolis selja taga alles esimene töökuu, aga tal on ette näidata märkimisväärne töökogemus. Ta on olnud Haapsalu kutsehariduskeskuse ja Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži direktor. Tema juhtimisel kujundati Taebla kutsekeskkool ümber Haapsalu moodsaks kutsehariduskeskuseks. Ka Haapsalu kolledži arendusjuht Heli Kaldas kinnitab, et Triin Laasi on visionäär, kelle uuendusmeelsus, suure pildi nägemine ning särasilmne tegutsemine tõi kolledži suhteliselt väikeste kaotustega läbi majanduslikult rasketest aegadest.

Tallinna majanduskoolis ei kavatse Triin Laasi algatada mingeid suuri muutusi. „Tallinna majanduskooli on juhitud väga professionaalselt ja koolis on olnud suurepärased õppejõud,” ütleb ta. Siiski tundub talle, et õpilastel tekib kooliga vähe emotsionaalset sidet, koolivälist suhtlemist ja seltsielu pole kuigi palju. Nii on ta asunud koos õpilas­esindusega otsima võimalusi kujundada välja kooli ainuomased traditsioonid, milleta koolielu jääb ühekülgseks.

Arendusdirektor Elen Raudsepp on saksa filoloog, lõpetanud Tallinna saksa gümnaasiumi (tollal Tallinna 54. keskkool) ja Tartu ülikooli saksa filoloogina. Õpetajatööd alustas ta oma vanas koolis, kuid meelitati aasta pärast üle Tallinna kommertskooli, mis varem kandis riikliku kooperatiivkaubandustehnikumi nime. Seal töötas ta õpetajana, õppedirektorina ja vahetult enne ühendamist majanduskooliga ka lühikest aega direktorina. Pärast koolide ühendamist 2000. aastal jäi ta tööle Tallinna majanduskooli. Kuna ta oli tegelenud õppekavade arendamisega ja osalenud Eesti-Taani ärikoolitusprogrammis, siis pakuti talle majanduskoolis arendusdirektori kohta. Praeguseks on tema eestvedamisel uuendatud kõik kooli õppekavad ja töö jätkub. Eesmärk on olnud õppekavade integratsioon ja multifunktsionaalsus, milleta tänapäeval enam läbi ei saa.

Õpetajate keskmise vanuse üldise tõusu ning meesõpetajate puuduse taustal on lohutav näha, et kaks kooli kolmest õppetooli juhatajast on noored mehed. Jaanus Konsa vedada on administratiivtöö ja Indrek Jänesel ärikorralduse õppetool. Jaanus Konsa on nagu Jaan Oltki sama kooli vilistlane, aga lõpetanud ka Tallinna tehnikaülikoolis magistriõpingud õigusteaduses ning juba jõudnud pidada ameteid politseiametnikust õiguskantsleri nõunikuni. Õppejõuristsed sai ta sisekaitse­akadeemias, kuid sealne paratamatu kasarmukord polnud päris see, mis talle sobis. Nii kandideeris ta majanduskooli, kus õpilaste ja õpetajate suhted on kolle­giaalsemad, mitte niivõrd ülemuse ja alluva omad.

Indrek Jänes tuli majanduskooli otse eraettevõtlusest, kus sissetulekud oleksid olnud märksa suuremad. Mis teda kooli meelitas?

„Ega raha olegi inimese ainus motivaator, kuigi ega siin nüüd ainult missioonitundest ka töötata. Mulle meeldib anda edasi neid teadmisi, mida ise elu jooksul õppinud olen, ja õppekavade koostamisel sõna sekka öelda. Minu meelest on õpetaja selline amet, mis annab palju tagasi.”

Kas Tallinna majanduskool on ka populaarne kool?

„Nii võib vist öelda küll,” arvab Elen Raudsepp. „Enamikule meie erialadele konkursita sisse ei saa ja päris paljud lõpetanud tulevad õppima ka teist või isegi kolmandat eriala või naasevad jätkuõppesse.”

Elen Raudsepp toob näiteks mõne aasta taguse seiga otse elust. Üks firma andis teada, et ootab majanduskoolist praktikante. Kool pani teate oma kodulehele üles ja sai firmalt pahandada, sest peeti tõepoolest silmas nimelt majanduskooli õpilasi, aga kodulehelt lugesid seda teisedki ning saatsid ka oma sooviavaldused kohale. Pärast seda jagatakse praktikakutseid ainult kooli seinte vahel.

Väga lihtne sellesse kooli sisse saada ei ole ega ole kunagi olnudki. Raamatupidajate päevasesse õppesse konkureeris viimati kaks, kaugõppesse kogunisti 4,2 õpilast kohale. Kooli juhtkonnale ja õpetajatele teeb rõõmu, et väljalangust on õnnestunud vähendada kolmandikult viiendikule. See on nõudnud kõvasti tööd nii õppijatelt kui ka õpetajatelt. Kuna õpilaste keskmine vanus on kogu aeg tõusnud: praegugi on õpilasi vanuses 19–60, siis tuleb arvesse võtta tõsiasja, et pere ja töö kõrvalt koolis käia pole kuigi lihtne. Sessioonõppes tuleb kohal käia igas kuus esmaspäevast laupäevani või kolmapäevast laupäevani nelja nädala tagant. Need, kes elavad kaugemal, peavad selle aja kodust eemal olema. Õhtuses õppes tuleb koolipingis olla esmaspäevast neljapäevani kella 17.15–20.30. Seegi tähendab, et pere jaoks ei pruugi kuigi palju aega jääda. Kõigiga, kes tunnevad, et nad ei saa koolis enam hakkama, arutatakse olukord põhjalikult läbi ning vajadusel ajatatakse võlgnevusi või koostatakse individuaalne õppekava.

Kool korraldab ka mitmesuguseid täienduskursusi. Kõige populaarsemad on ettevõtlus ja äriplaani koostamine ning finantsjuhtimine ja majandusarvestus väikeettevõtjatele.

MAJANDUSTEHNIKUMI/MAJANDUSKOOLI DIREKTORID

• Harri Volman (1961–1963)
• Aleksander Rattik (1963–1972)
• Paul Aarne (1972–1973)
• Luule Vilms (1973–1978)
• Elmar Pääslane (1978–1987)
• Henn Latt (1987)
• Elle Parik (1987–1991)
• Jaan Napa (1991–1992)
• Raivo Täht (1992–2016)
• Triin Laasi (2016–… )

Majanduskooli raudvara Priit Männik

Priit Männik

Priit Männik on Tallinna majanduskoolis karistus- ja menetlusõigust õpetanud üle 30 aasta. Ta ei pidanud paljuks õpetada seda ka siis, kui oli ise sisekaitseakadeemia rektor.

„Eks see pisut harjumusest ole,” ütleb ta, „ja ilmselt geneetiline ka. Mu vanaisa oli nimelt külakoolmeister. Mulle meeldib õpetada.”

Ta möönab, et on pidanud enda vormis hoidmisega palju tööd tegema. Nii üks kui ka teine valdkond on vahepealsel ajal kardinaalselt muutunud, rääkimata sellest, et ka kehtivatesse seadustesse tehakse kogu aeg parandusi. Vähe sellest, et viid ennast õppeaasta algul kõigi muutustega kurssi, riigikogu päevakorda tuleb jälgida kogu aeg. Samuti tuleb kursis olla riigikohtu otsustega.

Aga ta ei kurda, vastupidi, see hoiab meeled erksad.

Kas Tallinna majanduskooli õpilasi on kerge õpetada? Kas nad on kõik huvilised?

„Eks see sõltub rühmast, on väga huvilisi rühmi ja vähem huvilisi. Kõige suurem muutus, mis õpilastega toimunud, on see, et nende üldine kirja- ja väljendusoskus on vähenenud. Kui ikka suhtled põhiliselt sõnumite teel, siis on põhjalikum suuline arutelugi keeruline, rääkimata väitlusest ja kirjalikust tööst.”

Ka õpetamine on palju muutunud. Kunagisest loenguvormis koolitamisest on loobutud ja õpilane peab tegema rohkem iseseisvat tööd.

„Kunagi oli mul semestris 130 tundi, nüüd sessioonõppe puhul vaid 18,” kinnitab Priit Männik. Ta lisab, et tema oma allkirja kergel käel ei anna – see kahjustaks nii tema kui ka majanduskooli mainet.

KOMMENTAARID

Janet Kukk

Janet Kukk, Õpilasesinduse esimees, turunduseriala 3. kursus:

Valisin selle kooli, sest mul oli siin ees tuttavaid, kes kooli kiitsid. Mul on kursusekaaslasi, kellel on terve suguvõsa selles koolis käinud. Kooli lõpetan kevadel ja tahan minna edasi õppima mingit muud eriala, aga kuna turundus on asi, milleta tänapäeval ei saa läbi üheski valdkonnas, siis alustasin sellest. Mul on olnud väga head õpetajad ja see on hea kool, kuigi seltsielu võiks olla rohkem. Selles suunas õpilasesindus ka tegutseb. Ei saa siiski öelda, et õpilased omavahel üldse ei suhtle – ja see, et koolis on nii palju erinevaid erialasid, ainult rikastab meid kõiki. Näiteks saame kokku turunduseriala venekeelse õpperühmaga, kuulame koos muusikat, harjutame keelt ja räägime turundusnippidest.

Hanno Pevkur

Hanno Pevkur, siseminister, vilistlane aastast 1998:

Minu hinnangul on Tallinna majanduskooli suurim väärtus lisaks headele õppejõududele just see, et õpe on praktiline. Nii kohtuistungitel käimine kui ka näiteks silmad kinni kümne sõrmega trükkima õppimine on olnud midagi sellist, mida minu eluteel on edaspidi vältimatult vaja olnud. Aga need on vaid üksikud näited. Usun, et igal vilistlasel on oma mälestus, oma meenutus, oma tunnetus TMK-st. Igal juhul olen tänulik, et olen TMK vilistlane, ega häbene seda kusagil öelda. Tegemist on hea kooliga!

Anu Välba

Anu Välba, ETV saatejuht, vilistlane aastast 1994:

Tallinna majanduskool on mulle väga armas ja pean seal veedetud aega oma elus väga oluliseks. Et ma väga raskete sisseastumis­eksamite kiuste sinna sisse sain, oli erakordselt suur õnnestumine.