120 protsenti keskmisest

28. okt. 2016 Karl Kello toimetaja - 120 protsenti keskmisest kommenteerimine on välja lülitatud
Karl Kello

Karl Kello

Mispärast tundub, et üksjagu tänaseid realiteete tuleb justkui tuttav ette? Sellepärast, et nii ongi. Elame otsekui mingis retrotegelikkuses. Jälle räägitakse poliitilisest ja majanduslikust stagnatsioonist. Altkäemaksuafääride uurimises valitseb suhteliselt suvaline suhtumine. Suursaarte vahet sõidab taas Harilaid, mida ei ole neil liinidel nähtud vähemalt paarkümmend aastat. Käsuliin toimib ülevalt alla – ja ka poliitiline vastutus delegeerub sujuvalt ülevalt alla.

Hämamine hakkab külge nagu haigutamine. Häma valdkonda peaks kuuluma ka teatud manipuleerimine statistiliste andmetega. Riigikogulased võtavad palka vastu statistilise keskmise alusel, mis on tunduvalt suurem maksu- ja tolliameti arvutatud Eesti inimeste keskmisest sissetulekust. Riigi keskmise palga väljaarvutamiseks on mitmeid metoodikaid. Kas statistikaamet kasutab andmete kogumisel ja töötlemisel ning analüüsil ja järelduste tegemisel mingil põhjusel kallutatud metoodikat? Kui nii, siis ei ole see just väga riigimehelik käitumine (statistika it statista ‘riigimees’).

Kui iga teine palgasaaja teenib MTA arvestuste kohaselt näiteks alla 858 euro kuus ja SA järgi on keskmine palk ligi 1200 eurot, peab riiklikus andmetöötluses olema midagi kardinaalselt paigast ära. Metoodikad on erinevad ja ka tulemused erinevad oluliselt. Kui need ei ole juba kohapeal võrreldavad, miks peaksid nad siis seda olema rahvusvaheliselt? Naljakas iseenesest, et isegi 25 aastat pärast iseseisvuse taastamist on põhjust kahtlustada statistiliste andmetega manipuleerimist.

Sellest pole kuigi kaua aega möödas, kui eesmärk oli maksta õpetajatele Eesti keskmist palka. Viimastel aastatel räägitakse 120%-st (vrd haridusminister 2014: „Õpetaja peab saama hiljemalt kahe aasta pärast 120 protsenti Eesti keskmisest palgast” (ÕpL, 19.12.2014); haridusminister 2016: „Valitsuse lähieesmärk on viia lähiaastatel õpetajate keskmine palk 120 protsendini riigi keskmisest” (ÕpL, 21.10.2016)).

Kui keskmine palk liigub järelejõudmatult kiiresti eest ära, ega siis palju muud üle jää, kui kontrollida metoodikat. Või kasutada näiteks maksu-tolliameti arvepidamist. Nii saabuks lahendus ka õpetajate palgaprobleemile. Kui keegi tunneb end solvatuna, palun vabandust, ei midagi isiklikku – aga igatahes, kui Eesti keskmise palga arvestus käiks MTA metoodika järgi, oleks problemaatiline 120% ammu lahendunud. Ja ka kõrgharidusega kultuuritöötajad hakkaksid saama äärepealt keskmist palka. Sest kes siis veel, kui mitte nemad. Ja saaks ehk hakata protsentide asemel rääkima palgapoliitika sisust.