95 aastat Võru õpetajate seminari asutamisest: Uuenduspedagoogika eile, täna, homme

14. okt. 2016 - Kommenteeri artiklit

Johannes Käisi juhitud Võru õpetajate seminarist (1921–1930) hakkasid 95 aastat tagasi levima Eesti koolidesse uued õppemeetodid.

Näiteks võib tuua töökooli põhimõtte, lugemisõpetuses vaikse lugemise, liikuv-lugemiku tarvitamise, vaateõpetuse üldõpetuse keskmesse asetamise, individuaalse tööviisi, õpilase psühholoogilise vaatluse jm. Töötati välja ka õppekavad õpetajaseminari enda tarbeks, vormistati pedagoogilise ettevalmistuse põhiprintsiibid, anti välja aastaraamatut „Teel töökoolile”, kus ilmus muuhulgas ka „Didaktika 10 käsku”. Johannes Käis rõhutas: „Meie aja pedagoogika peaks olema uuenduspedagoogika.”

Käis rõhutas juba siis, et õppimise alus on õppija huvi. Täna on meil algatus Huvitav Kool, mis just seda aspekti rõhutab. Käis pidas tähtsaks lapse individuaalsuse arvestamist ja see on saanud oluliseks märksõnaks ka tänases koolis ja lasteaias.

Võru seminari avamise 95. aastapäeva puhul heidame pilgu minevikku. Arthur Ruusmaa meenutab oma artiklis olulisemaid momente seminari tegutsemise ajast. Lisainfot tolle aja kohta leiab digitaalarhiivist aadressil ­arhmus.tlu.ee, kus on kättesaadavad Johannes Käisi „Õpetuse alused ja teed”, „Meie sihid ja ülesanded”, „Õpilase individuaalsuse vihik”, „Üldõpetuse metoodika”, „Vaatlus loodusõpetuse alusena” jpt.

Teisalt vaatame, kuidas uuendavad kooli tänapäeva lasteaiad, koolid ja ka ülikoolid.

Aina Alunurm, Johannes Käisi seltsi juhatuse esimees

 

 

Seminari loodusteaduse rühm gloobuse, pikksilma ja muude õppevahenditega 1927. aastal. Fotod: Johannes Käisi album

Seminari loodusteaduse rühm gloobuse, pikksilma ja muude õppevahenditega 1927. aastal. Fotod: Johannes Käisi album

 

Võru seminari helkiv kuma

Võru õpetajate seminar sai tegutseda napilt kümme aastat, kuid jättis Eesti koolile väärtusliku pedagoogilise päranduse.

Vabadussõja lõppedes oli tarvis teha parandusi ka Eesti haridussüsteemis, sest õpetajate põud oli suur. Palju pedagooge oli Vabadussõjas langenud ning koolides töötas rohkesti õpetajakutseta inimesi. Nii võttis valitsus 1. septembril 1920 vastu otsuse avada Võrus ja Haapsalus õpetajate seminar.

Võru õpetajate seminari ajutiseks juhatajaks määrati Võru gümnaasiumi juhataja Johan Koemets ja sama aasta jaanuaris võeti kooli 42 õpilast. Esimese sooviavalduse saatis Pärnumaalt Jaan Tori, kes ka vastu võeti. Seminari ruumideks sai endine Võru linnakooli hoone, kus praegu töötab Võru gümnaasium.

16. veebruaril 1921 hakkas seminari juhtima Johannes Käis. Seminari avamise pidulik aktus peeti 13. märtsil 1921. Käis oli direktor 1. augustini 1930 – seminari sulgemiseni.

Käis kutsus seminarihoonet valgeks majaks ja seda nii hoone valge värvi kui ka haridusvalguse tõttu. Oma avakõnes toonitas ta: „Lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. Õpilane ei või jääda passiivseks päältvaatajaks ja kuulajaks, vaid peab aktiivselt ise teadmisi otsima.”

Johannes Käisi põhimõte oli, et laps õpib tegemise kaudu ja selleks tuleb koolides korraldada õppekäike, matku, õuesõpet. Nüüd on see kõik õnneks jälle päevakorda tõusnud.

Seminaril oli kooliaed, kus viidi läbi tunde. Siit sai alguse Eesti kooliaedade liikumine. Kuid Johannes Käis korraldas riigi kartograafia ameti toel oma õpilastele ka Munamäe kõrguse ja Tamula järve sügavuse mõõtmisi ning kaardistamisi – omamoodi projektiõpet. Igal aastal käidi õpilastega Taevaskojas, millest on jäänud rohkesti fotosid.

a-18Õppekäike loodusse korraldati koduloos, maateaduses, loodusõpetuses, matemaatikas ja teistes ainetes. Õppeainete siduvuse eesmärgil täitsid õpilased väljasõitudel korraga mitme aine tööülesandeid. Siduvuse kohta andis seminar välja raamatud „Teel töökoolile” I–IV.

Seminari lõpetanud võtsid need põhimõtted endaga kaasa. Näiteks rajasid oma kooliaia Aale Ots Plaanil, August Haagivang ja Albert Üksip Võrusool. Õuesõppe klassi rajasid Albert Üksip Võrusool, Albert Ivask Adistes, Julius Ungru Krabil jne.

Aastaraamatut „Teel töökoolile” ilmus kuus tükki. Seitsmes oli Käisi teos „Isetegevus ja individuaalne tööviis”. Nikolai Kann kirjutas 1927. aasta Päevalehes kuuenda raamatu puhul: „Meil on siiamaani väga vähe ilmunud õppeainete metoodikaid ja isegi artikleid ajakohase õpetamise üle. Võru seminari õpetajad dir. J. Käisiga eesotsas teevad sel alal tänulikku tööd, /—/ et meie maha ei jääks teistest kultuurriikidest ka kasvatusteaduste alal ja ei sõtkuks vanu külavahelisi teid.”

Uute pedagoogiliste ideede selgitamiseks andsid seminari õpetajad välja ka õppevahendeid (töö- ja vaatlusvihikuid, aabitsaid jms).

Õpetajate liidu juhatus hindas Võru seminari tegevust kõrgelt: „Võru õpetajate seminar oli koldeks, kus küpsesid kooliuuenduslikud ideed, kus valmisid nende ideede edasikandjad, kust voolas uut ja jõulist verd Eesti õpetajaskonna elusoontesse. Selle kolde kuma helkis kaugemale kodumaa piiridest, see helgib tulevikkugi.”

Arthur Ruusmaa, Vana-Võromaa muuseumide ­peavarahoidja


Käisi ideed ja muutunud õpikäsitus

Johannes Käisi seltsi veebilehel on Võru õpetajate seminari 95. aastapäeva puhul pandud üles artikleid, kus analüüsitakse tänase õpetamise kokkupuuteid Johannes Käisi ideedega.

Anne Koppel Elva gümnaasiumist ja Kaja Lepik Valguta lasteaiast-algkoolist märgivad veebilehel ühises artiklis, et nad on valmistanud tunde ette üheskoos ning sobiva teema ja ruumi leidmisel klassidki kokku pannud. Kuna mõlemad on töötanud suurte klassidega, siis pole 46 õpilast klassis neile probleem. Aga nad on teinud ka nii, et üks neist on klassiõpetaja, teine abiõpetaja rollis. Kui on lisandunud muusika- ja rütmikaõpetajad, on antud tundi ka kolmekesi. Õppeaasta lõpuks valmis sellistes ühendatud tundides õpitu põhjal kahe klassi ühine laulu- ja tantsupidu, pealtvaatajateks lapsevanemad.

Ka õuesõppe päevi on need kaks õpetajat valmistanud ette koos, liites ühtlasi tervikuks loodus- ja inimeseõpetuse ning kunsti, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tunnid, andes eesti keele ja matemaatikatunnis ülesandeid, mille sisu puudutab loodust (lugemispalad loomadest ja taimedest, mõõtmisülesanded, tekstülesanded). Nad on ka talviti õues õppimas käinud.

Õpetaja Koppel ja Lepik on teinud ka palju väljasõite loodusse. Isegi kahe klassi ühise teatrisõidu ajal on peetud buss viljapõllu ääres kinni, et selgitada välja, mis vili seal kasvab. Linnalähedane matkarada on õpilaste hulgas nii populaarne, et nad on viinud sinna oma vanemaidki. Pärast kooliümbruse tundmaõppimist on käidud naabermaakondade looduslike vaatamisväärsustega tutvumas.

Katrin Helendi Tartu Terakese lasteaiast kirjutab, kuidas neil on arvestatud Johannes Käisi lastepärasuse nõudega. Neil algab iga õppeaasta laste mõtete ärakuulamisega. Nii kujunevad laste huvidele toetuvad teemaprojektid, mis võivad väldata paarist nädalast mitme kuuni – sõltuvalt laste huvist teema ja tegevuste vastu.

Terakese lasteaia mängu- ja õppimiskohad on sisustatud nii, et lapsed saaksid tunnetada looduslikke materjale: kivid, lehed, liiv, aga ka saepuru, värvitud riis jms. Sorteerimisplaadil on ka luubid, mis innustavad lapsi kõiki materjale tähelepanelikult uurima ja küsimusi esitama. Õues uuritakse, kuidas käitub vesi, kui teda valada, pumbata või kanda, kuidas sirgub peenras omakülvatud lilletaim jpm.

Anne Raam ja Märge Kimmel Tartu ülikooli haridusteaduste instituudist märgivad, et nende koolitusele tulnud õpetajatele meeldib kõige rohkem uuendusmeelsete õpetajate tunde külastada. See on üks võimalus uusi ideid õpetajateni viia.

Kristi Vinter Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudist märgib, et sõnapaar „muutunud õpikäsitus” seostub paljuski Johannes Käisi ideedega. Vorm ja kontekst on muutunud, sisu jäänud aga sarnaseks. Kristi Vinter märgib, et Tallinna ülikool tegeleb kooliuuenduse teemadega järjest põhjalikumalt. Nii käivitati tänavu kevadel haridusinnovatsiooni keskuses neli uuendusi loovate sihtidega arendusmeeskonda, kuhu kaasatakse nii tegevõpetajaid, haridusteaduste instituudi töötajaid kui ka didaktikaõppejõude teistest erialainstituutidest.

Nagu 1930. aastatel koondusid Võru õpetajate seminari ümber uuendusmeelsed õpetajad, nii on Tallinna ülikoolil soov koguda enda ümber tänased kooliuuenduslased.

Ülevaate artiklitest koostas Raivo Juurak


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!