Andekas laps vajab märkamist ja toetamist
Terje Hallik
Kuidas teha nii, et koolis pakutavad õpiülesanded arvestaksid õpilase individuaalsusega ja võimaldaksid igaühel talle sobiva pingutustasemega õppida? Miina Härma gümnaasiumi kogemustest selles vallas võib teistelgi abi olla.
Meie kool on ainus eestikeelne munitsipaalkool Tartus, kus õpivad lapsed 1.−12. klassini ning mille teeninduspiirkond on kogu Tartu linn. Sellest tulenevalt komplekteerime 1. klassid õppepäevade tulemusel ja konkurents 1. klassi on suur (eelmisel aastal 5,4 õpilast kohale).
Üks põhjus, miks Härma kool on jätkuvalt lapsevanemate hulgas populaarne, on koolis läbiviidav võõrkeelte süvaõpe (inglise keele õpe algab 1. klassis, 4. klassis lisandub ringitunnina vene keel ning 6. klassis on lastel võimalik ringitunnis kolmanda keelena õppida saksa või prantsuse keelt).
Andekuse diagnoos
Kas tulenevalt tihedast valikusõelast õpivad meie koolis teistest andekamad lapsed? Ühest vastust sellele küsimusele pole. Kuid 2012. aasta PISA testi põhjal teame, et Miina Härma gümnaasiumi õpilastest, kes testi sooritasid, oli viiendal ja kuuendal tasemel (sisuliselt maailma tipp) matemaatikas 63,1%, lugemises 56,9% ja loodusteadustes 65% õpilastest. Võrreldes Eesti ja OECD keskmisega (matemaatikas vastavalt 14,6 ja 12,6%, lugemises 8,4 ja 8,4% ning loodusteadustes 12,9 ja 8,4%) on MHG-s viienda ja kuuenda taseme õpilasi silmapaistvalt palju.
PISA 2009 kokkuvõte rõhutas ühiskonna vajadust toetada nende õpilaste arengut, kes sooritavad testi viiendal ja kuuendal tasemel, sest need inimesed toodavad tulevikus ühiskonnale edu ja rikkust. PISA 2012 soovitas töötada välja põhimõtted andekate õpilastega tegelemiseks ja nende väljaselgitamiseks.
Andekust defineerida pole lihtne. Üks võimalus on käsitleda andekana last, kellel on kõrged erivõimed, loovus ja motivatsioon ning lisaks pere, kooli ja kaaslaste toetus (Renzulli-Mönksi mudel).
Teame, et andekus on diagnoos, mida saab panna vaid vajaliku ettevalmistusega erialaspetsialist. Meie andekad pole küll ametlikult diagnoositud, kuid oleme endale võtnud julguse sellist terminit siiski kasutada.
Kooli roll
Milline on siis ikkagi kooli roll andekate märkamisel ja nende arengupotentsiaali toetamisel? Kool arengumootorina pole kindlasti ainuvõimas tegur, kuid arvestavat rolli ta mängib.
Paljud andekad saavad oma arengut toetada väljaspool kooli õppides, kuid on ka selliseid, kelle kohta võiks öelda: „Sa ei teakski, et sa andekas oled, kui me poleks seda sulle öelnud!” Igal juhul mõistame me kooli rolli ja vastutust.
Just sellest tulenevalt ja paljuski toetudes PISA testile on MHG arengukavas aastateks 2014−2019 õppe- ja kasvatusprotsessi fookuses just töö andekate õpilastega. Õppeaasta 2015/2016 üks eesmärke oli andekate õpilaste märkamine ja toetamine. Ka sellel õppeaastal on fookuses iga õpilase individuaalse arengu toetamine.
Kuidas kool andekaid õpilasi tähele paneb? Andekate märkamisel oleme saanud olulist infot lapsevanematelt, aineõpetajatelt, klassijuhatajatelt, mõnikord ka lapselt endalt. Loomulikult on hea indikaator aineolümpiaadid jm võistlused. Vähesel määral oleme kasutanud testimist (mälu ja mõtlemise test, IQ-test, TÜ akadeemiline test).
Eelmisel õppeaastal testisime lapsevanemate nõusolekul 2.−7. klassi õpilasi mõtlemise ja mälu testi abil. Testitulemuste põhjal andis testi läbiviimiseks litsentseeritud koolipsühholoog soovitusi individuaalsete õppekavade koostamiseks. Soovi korral on lapsevanemad saanud arenguvestlustel individuaalset tagasisidet testi tulemuste kohta.
Individuaalsed õppekavad
Andekate õpilaste toetamisel oleme kasutanud mitmeid võimalusi, ka klassikursusest üle hüppamist. Ühel või teisel viisil diferentseeritud õpet viiakse jõudumööda läbi väga paljudes koolides, ja seda on tehtud kogu aeg. Pigem on küsimus selles, kuidas diferentseeritud õpet eesmärgistatakse, tulemusi analüüsitakse ja tagasisidet antakse.
Meie oleme paaril viimasel aastal läinud andekuse alusel individuaalsete õppekavade koostamise teed. Käsitame andekana last, kelle õppimine mingis aines on järjepidevalt diferentseeritud, kellele on seatud konkreetsed aine-eesmärgid ning kelle arengust tehakse õppeaasta lõpul kokkuvõte. Niisiis on kriteeriumiks, et õpilane õpib mingis aines teistest selle klassi õpilastest erineva (edasijõudnute) programmi alusel või on terve klassikursuse vahele jätnud.
Õppeaastal 2015/2016 oli EHIS-es 18 Miina Härma gümnaasiumi õpilasel individuaalne õppekava andekuse alusel: 5. klassis kahel, 6. klassis ühel, 7. klassis kahel, 8. klassis neljal ja 9. klassis üheksal õpilasel. Aineti: matemaatika (7), füüsika (7), keemia (7), bioloogia (4), ajalugu (4), vene keel (1), inglise keel (1), kirjandus (1). Mõnel õpilasel oli niisiis andeka lapse IÕK mitmes aines. Teatavasti nõuab EHIS andekuse märkimisel ainet (aineid). Tegelikkuses pole see alati lihtne ega võimalik, sest andekus ei pruugi olla seotud konkreetse õppeainega.
Mõne erivõime (Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria määratleb üheksa erivõimet: ruumiline, matemaatilis-loogiline, intrapersonaalne, interpersonaalne, keeleline, naturalistlik, kehalis-kinesteetiline, muusikaline ja eksistentsialistlik) märkamisel ja toetamisel on ainekesksel koolil rohkem kogemust, mõne puhul jääme aga tõsiselt hätta. Kuidas toetab kool näiteks last, kellel on erakordne võime mõista teiste inimeste käitumist või oskus ennast analüüsida?
Aine- ja õppekavakeskse koolisüsteemi mängureegleid arvestades koostasime eespool mainitud õpilastele individuaalsed õppekavad ja avasime individuaalse arengu jälgimise kaardid (Stuudiumis). Viimased sisaldavad klassijuhataja tähelepanekuid ja arenguvestlustest tulenevaid märkmeid; individuaalse õppekava koordineerija kokkuvõtet pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemustest; aineõpetajate analüüsi, kus tuuakse välja õpilase tugevused ja arendamist vajavad küljed, ainealased õpieesmärgid, tegevused ja järeldused ning kokkuvõtet ümarlauavestluse alusel, kuhu kantakse ka lapsevanema ja õpilase arvamus oma õppimisest ja toetavatest meetmetest.
Individuaalsete õppekavade koostamist koordineerib meie koolis koolipsühholoog. Käesoleval õppeaastal koostame andeka õpilase individuaalsed õppekavad juba 40 õpilasele. Ühtlasi oleme andekate individuaalsete õppekavade koostamisega liikunud põhikoolist edasi gümnaasiumiastmesse.
Vastavalt tasemele
Iga individuaalse õppekava sisu võib olla väga erinev. Mõnel õpilasel on eriprogrammiga individuaal- või rühmatunnid, paljudel diferentseeritud õppeülesanded tavatunni raames, mõni õpilane on mõnest ainetunnist üldse vabastatud või on tema individuaalse õppekava sisuks teistele õpilastele õppematerjalide koostamine ja teiste õpetamine.
Soosime andekate õpilaste osalemist TÜ teaduskooli kursustel (kool tasub edukalt läbitud kursuste eest). Võimaldame andekatel õpilastel ka klassi vahele jätmist (õa 2015/2016 jättis üks õpilane 7. klassi vahele). Viimase juhtumi kasulik õppetund meie jaoks seisneb selles, et ei tasu karta klassikursuse vahelejätmist.
Oleme seisnud selle eest, et andekad õpilased saaksid õpilasvõistlustel osaleda vastavalt oma tasemele (mitte vastavalt vanusele!). Kahjuks ei ole sellesse küsimusse alati mõistvalt suhtutud. Meid on süüdistatud ka „laste etteõpetamises” ja piinlikkuse valmistamises teiste koolide vanematele õpilastele. Ometigi usume, et pikemas perspektiivis oleme õigel teel, ka meie laste saavutused viimastel aastatel näivad seda kinnitavat. Näiteks rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadi kuueliikmelisse Eesti võistkonda kuulus 2014. aastal kolm härmakat ja 2015. aastal neli meie kooli õpilast.
Meie kooli suur tugevus on tegutsemine täistsüklikoolina, sest meie põhikooliõpilaste juhendajad on õpetajad, kes samal ajal õpetavad ka gümnaasiumiastmes. Teisiti poleks ka mõeldav, sest mitmed 8.−9. klassi õpilased on mõnes aines oma individuaalse õppekavaga jõudnud juba 10.−12. klassi.
Muidugi pole andekate õpilaste juhendamine probleemi- ja küsimustevaba. Kuidas teha nii, et kõige tähtsam ei oleks individuaalne sooritus, vaid osataks nautida ka protsessi ja koostööd teistega? Et meie kooli vilistlased ei oleks mitte ainult elus hästi toime tulevad inimesed, vaid isiksused, kes kohanemise asemel suudaksid luua uue ja parema maailma, kus kõigil inimestel oleks hea elada. Uuringud kinnitavad, et laste edaspidist edukust, rahulolu ja elus hakkamasaamist ennustavad kõige paremini enesekontrolli- ja koostööoskused. Nende oskuste arendamisel saame toetuda maailma parimatele praktikatele. Oleme IB World School. Praeguseks on 6. klassi jõudnud õpilased, kes alustasid õppimist IB PYP (International Baccalaureate Primary Years Programme) metoodika järgi.
Kokkuvõtlikult tähendab PYP teemapõhist ja uurimisõpet, kus peamine õppevorm on rühmatöö. Sellest aastast rakendame keskastmele mõeldud programmi (IB Middle Years Programme ehk MYP). MYP julgustab õpilasi nautima intellektuaalset pingutust ning seostama koolis õpitavat päriseluga. 11.−12. klassidele mõeldud IB Diploma on suunatud õpilastele, kes tahavad ja suudavad õppida süvitsi endale huvipakkuvaid aineid. Usume, et just kaasaegsed ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikad Eesti õppekava õpetamisel ning motiveeritud õpetajaskond võimaldavad toetada iga õpilase individuaalset arengut.
Suurepärane näide, kuidas teooria leiab tee praktikasse (ja ridade vahelt ka märguannet, kui väga on vaja andekuse-alast koolitus nii õpetajatele, lapsevanematele, direktoritele, haridusjuhtidele, psühholoogidele, kasvatajatele jpt). Edu ja julgust jätkamiseks! Ja muidugi õnnitlused Härma kooli perele 110.sünnipäeva puhul!
Kolleegid!
Tänapäeval tahetakse kõik tavalised asjad ajada keeruliseks… Andekuse sõnastamine pole tõesti lihtne, kuid andekuse märkamisega tuleb iga professionaalne õpetaja toime. NB! – Motivatsioon (kuulub emotsioonide valda) ei pruugi omada üldse seost andekusega.
Kindlasti on vaja hoiatada igasuguste testimiste eest, näiteks IQ-test annab usaldusväärset (teaduslikku!) infot mingi grupi kohta, kuid üksikisiku kohta ei pruugi see üldse nii olla…
Konfutsius ütles juba ca 2500 aastat tagasi (targalt!) – ainult kõige targemaid ja kõige rumalamaid pole võimalik õpetada… Küsimus on didaktikas – kasutatavates ÕPPEMEETODITES ja ÕPPETÖÖ VÕTETES (mitte niivõrd õpetatava sisus). Õpilasele IQga üle 120 ei sobi tavalised meetodid-võtted… Nagu ka õpilasele IQga alla 80…
Samas ei sobi andekaid üle poputada-kiita – sellest on rohkem kahju kui kasu. Koolis võiks alati ja kõiges jääda NORMAALSEKS – valmistame inimest ette ju tulevaseks ELUKS!