Hõimupäeval mari mustritest

13. okt. 2016 Monika Undo Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja - Hõimupäeval mari mustritest kommenteerimine on välja lülitatud

Soome-ugri maailm on kirju nagu vanaema lapitekk, kuid ometi moodustavad sellesse pikitud mustrid lähemalt vaadates ühtse terviku. Ajakirjanik Rein Sikk on raamatus „Minu Ugrimugri” kirjutanud: „Ugrimugrid on oma vaimus jäänud loodusrahvaks, tundratallajateks, metsamõõtjateks, puu hinge uskujateks, kivide nime teadjateks, lillega jutu vestjateks, mere kaldal mõtlejateks.” Oktoobrikuu kolmandal nädalal on eriline põhjus rääkida soomeugrilaseks olemisest, sest just oktoobri 3. laupäeval on hõimupäev.

Läänemaa ühisgümnaasiumis on saanud traditsiooniks oma sugulasi meeles pidada hõimunädalaga. Varem on räägitud vadjalastest ja õpitud vadja keelt, pööratud tähelepanu meie oma murdealadele. Tänavusel hõimunädal uurisime aga mari mustreid ja pühendasime hõimunädala maridele. Sai teha maride kohta e-viktoriini,  proovida toite maride köögist, vaadata fotonäitust maridest ning külas käis Eestis elav mari Aleksei Aleksejev, kes tutvustas õpilastele oma maa keelt ja kultuuri. Avanes võimalus vaadata ka Aleksejevi dokumentaalfilmi „Lõikuspüha” ning õppida tema juhendamisel mari rahvatantse.

Kes on marid?

  • Marid elavad Volga jõe keskjooksul maride vabariigis Mari Elis.
  • Maride pealinn on Joškar-Ola, mis tõlkes tähendab ilus linn.
  • Marimaa pindala on 23 372 km².
  • Maride seas eristatakse kolme rahvusrühma: mäe-, niidu- ja idamarid.
  • Maridel on kaks kirjakeelt: mäemari ja niidumari kirjakeel. Niidumari tähestikus on lisaks vene tähestiku tähtedele näiteks ö-täht, mäemari tähestikus aga ä– ja ö-täht.
  • aastal toimunud rahvaloenduse andmetel on marisid 547 605.
  • Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud.
  • Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna Volga rühma.
  • Marid on loodususku rahvas, kel on üle saja jumala.
  • Maride nagu eestlastegi üheks traditsiooniks on laulupidu, mis ühendab kõiki marisid. Laulupeoga tähistatakse kevade lõppu ja suve algust.

Läänemaa ühisgümnaasiumi 10. majandusklassi õpilased maridest:

Marid on laulu- ja tantsurahvas. Nad elavad loodusega ühes rütmis. Allikad ja hiied on rahva seas austatud paigad. Marimaal hoitakse vanu traditsioone au sees.

Carmen

Minu arvates on marid väga omanäolised ja mitmekülgsed – nad armastavad värve ja lihtsust. Iseloomult tunduvad nad kui lillelapsed – teevad küll palju tööd, kuid jätavad muretu ja sõbraliku mulje.

Eliisbeth

Nad on loodususku nagu ka kunagised eestlased, lihtsalt neil on õnnestunud oma usku rohkem säilitada.

Brita

Ma arvan, et mari rahvas on väga sõbralik, kuid natuke ka tagasihoidlik. Aleksei Aleksejev on väga tubli ja töökas mari rahva ja keele tutvustaja. Mulle väga meeldis mari rahvatants.

Mari El tundub tsivilisatsioonist kaugel.

Viktoria

Maridele on tähtis loodususk ning nad on väga looduslähedased. Nende rahvusköök on samuti rikkalik. Maridest peegeldub siirust ja heatahtlikkust ning rõõmsameelsust. Nad tunduvad olevat väga õnnelikud inimesed.

Liisa T

Marid ei lähe tänapäeva uute asjadega kaasa, vaid jäävad oma tavade juurde.

Roger

 

 

MARI KEELE NÄITED

Mäemari keele näited

Mäemari keel Кырык марлa
Tere! Шäлä!
Nägemist! Цеверӹн!
Aitäh! Tay!
Vabandage! Caмын! Нелеш идä нäл!
Mis su nimi on? Кыце Тäмдäн лӹмдä?
Minu nimi on … Мӹньӹн лӹмем …

 

Niidumari keele näited

Niidumari keel Oлык марлa
Tere! Caлaм лийжe!
Nägemist! Чеверын!
Aitäh! Tay!
Vabandage! Byeш идa нaл!
Mis su nimi on? Кузе лӱмет?
Minu nimi on … Мыйын лӱмем …

Allikas: „Uurali keelte sõnastik”