Koolilugu: Mängime mõnuga, õpime himuga, töötame tõhusalt

14. okt. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Melliste algkooli-lasteaia lapsed lehti riisumas. Fotod: Melliste lasteaed-algkool

Melliste algkooli-lasteaia lapsed lehti riisumas. Fotod: Melliste lasteaed-algkool

 

Igal esmaspäeval koguneb Melliste algkooli-lasteaia pere saali, et õnnitleda sünnipäevalapsi, kiita võistlustel osalenuid ja vajadusel muredestki rääkida. Väiksel maakoolil on teiste ees hulk muidki eeliseid.

Neljanda klassi tüdrukutel Liisbet Suigul ja Marian Pärnal jääb ühe käe sõrmedest puudu, et lugeda üles huviringid, millest nad osa võtavad. „Käime palli-, tantsu-, näite-, arvutiringis, mudilaskooris, iga päev mõnes,” sädistavad tüdrukud. Näiteringis on just selgeks saanud näidend õpetajate päevaks, mudilaskooris õpitakse laulupeoks laule.

Nii Liisbet kui ka Marian on samas majas ka lasteaias käinud ja väga rahul, et väikses koolis on vähe lapsi ja klassis kõik omavahel sõbrad.

Käisime hiljuti Tartus AHHAA-s ja varsti läheme Räpinasse paberivabrikusse,” toovad nad näiteid õppekäikudest.

Kahe aasta pärast, kui kuues klass saab läbi, tuleb aga minna teise kooli ja tüdrukutel on juba ette kahju.

Liisbet ja Marian on aktiivsed lapsed, kes käivad koolis pooltes ringides ja jõuavad veel Tartussegi ringidesse. Vald toetab linna huviringides käimist,” lausub direktori kt Aile Kilgi. Ringid on enamasti tasuta ja neid on seepärast palju, et lastel jaguks tegevust ka pärast tunde. Ei saa nad ju kohe kotti selga võtta ja kodu poole minna. Koolibuss tuleb pool neli.

Lasteaias tegutseb isegi iluvõimlemise ring. Ringe juhendavad oma õpetajad, tasuliste ringide juhendajad käivad linnast.

Looduse keskel

Loodus- ja sotsiaalainete õpetaja Sirje Jugaste juhendab loodussõprade ringi. Väikestel sõpradel pole vaja kaugele rännata, et loodusega kohtuda.

Loodusainete õpetamiseks on meie asukoht väga hea,” räägib Sirje Jugaste. „Siia on rajatud loodusrada, õpime seal taimi tundma. Kasutame tundideks ka spordiväljakut ja ümbritsevat erametsa.”

Kui kehalise kasvatuse tunnid on õues, siis samal ajal tulevad sinna ka teiste ainete õpetajad, kohtumegi looduses,” muheleb kehalise kasvatuse õpetaja Tiina Tolmoff. „Olen tähele pannud, et kui tund on õpetaja jaoks huvitav, siis on huvitav ka lastel.”

Huvi ülalhoidmiseks ja õppetöö mitmekesistamiseks on kool usinasti projekte kirjutanud. Lisarahastus võimaldab veelgi rohkem majast väljas käia. Loodusprogrammid on viinud Võrtsjärvele, Saadjärvele, Oandusse, Ilumetsa, Porkuni järvedele ja mujalegi.

Comeniuse projekti raames on õpetajad käinud välisriikides kogemusi hankimas ja võõrustanud ise teiste maade õpetajaid.

Õppeaasta algul on Melliste õpetajail kombeks omavahel läbi rääkida, millal ja kuidas käsitleda teatud suuremaid teemasid, et ainete lõiming ei jääks paberile, vaid oleks elu loomulik osa.

Ka väljasõitudel ja ülekoolilistel üritustel kasutatakse palju lõimimist, populaarsed on ainenädalad.

Igaüks saab särada

Meie lapsed käivad palju olümpiaadidel ja võistlustel, oleme jõudnud ka auhinnalistele kohtadele,” sõnab Aile Kilgi. Sirje Jugaste sõnul on väikse kooli eelis, et õpilasvõistlustele end proovile panema saab alati minna rohkem lapsi kui suurest linnakoolist. Tagasisides toovad koolilõpetanud esile, et õpetajal on lapse jaoks aega. Neil, kes siin hästi hakkama saavad, pole ka edasine koolitee keeruline, sõltumata sellest, kuhu nad edasi õppima lähevad.

Väikestes klassides saavad andekad lapsed palju esineda ja särada,” lausub Tiina Tolmoff. „Ja avastame kiiremini ka nõrgemad, kellele on vaja erilist tähelepanu.”

Aile Kilgi sõnul peaks laps esimesed kuus klassi käima kodu lähedal. „Siin on turvaline, buss viib ja toob, lapsed on hoitud, valvatud, õpetatud.”

Linna ja lauta

Kui lapsena siin majas ringi käisin, tundusid koridorid nii pikad,” õhkab lasteaiaõpetaja Egle Raudsepp, kes on algkooli vilistlane. Peagi jõuab Raudsepa teine laps lasteaiaikka ja saab emaga hommikul tööle kaasa tulla.

Astud lasteaiahoovist paar sammu välja ja juba olemegi metsas,” kiidab Raudsepp. „Jalutuskäigul saab tutvuda eri veekogudega: järve, oja, tiigiga. Viieminutilise bussisõidu kaugusel asub kolm allikat. Imelised kohad avastamiseks, uurimiseks, õppimiseks.”

Jalutades seletab õpetaja pisipõnnidele, kuidas taimi-puid ära tunda. Aeg-ajalt imestab, et mõni laps ei tunne üldse loodust, kuigi elab maal.

Lasteaia õppealajuhataja Marju Laanemäe sõnul käiakse õppeprogrammide raames ka muuseumides, teatris ja tehakse suuremate lastega pikemaidki sõite.

Lastele meeldib rutiinist välja saada, silmad säravad iga uue asja peale,” ütleb Laanemäe. „Käime vahel niisama Tartu linnas jalutamas. Õnneks on meil lähikonnas veel mõned inimesed, kes peavad loomi. Saame käia laudas neid vaatamas.”

Melliste lasteaias on neli rühma, kus käivad mudilased vanuses poolteist kuni seitse eluaastat. „Tänapäeval on paljud pedagoogikateadlased jõudnud järelduseni, et liitrühm pakub rikkalikult õppimisvõimalusi eri eas laste koosluse ja omavaheliste kontaktide tõttu,” sõnab Laanemäe. Vanusevahe võimaldab mitmekülgset suhtlemist ja kontakte. Nooremate ja vanemate koostegutsemine muudab lapsed sallivaks ning kasvatab abi- ja koostöövalmidust, mida läheb vaja toimetulekuks edaspidises elus.

Õnnelik laps on see, keda armastatakse, kellele pööratakse tähelepanu,” ütleb Egle Raudsepp. „Asjad polegi olulised, laps peab tundma, et temast hoolitakse.”

Marju Laanemäe on töötanud Melliste lasteaias selle loomisest saati kahekümne viie aasta eest. Ta on näinud, kuidas on mängud muutunud. Varem mängisid lapsed isekeskis ka seriaale läbi. Praegu armastavad ehitada nii õues kui ka toas. Suure huviga mängitakse lauamänge, samuti vana aja liikumismänge.

Melliste algkooli-lasteaia perel on mitu unistust. Nad ootavad maja remonti. Pool hoonest on ehitatud 2008. aastal ja annab uue maja mõõdu igati välja. Vastne on ka võimla. Küll aga vajab värskendust 25 aasta eest ehitatud majaosa, kus talvel on paras külmapoolus.

Õpetajad unistavad ka sellest, et ikka lapsi jätkuks ja kool haldusreformi tuultes alles jääks.

Näen tulevikku, et meil on jätkuvalt hea koostöö vallavalitsuse ja volikoguga, vanematega,” ütleb Aile Kilgi. „Paari aasta eest otsisime uusi õpetajaid. Üllatuseks oli kandidaate palju. Aeg on muutunud ja õpetajad ei pea Mellistet enam linnast liiga kaugeks kohaks. Ka noori õpetajaid on tööle tulnud.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!