Kvaliteetne digitaalne õppematerjal aitab Z-generatsioonil paremini õppida

4. okt. 2016 - Kommenteeri artiklit

Hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) eestvedamisel valmis 2016. aasta kevadel juhendmaterjal „Digitaalse õppematerjali loomise soovitused”, mis kujundab ühtset arusaama digitaalsest õppematerjalist ja jagab kasulikke soovitusi õppematerjalide loomiseks. Õpetaja kui õppematerjali autor õpib analüüsima juba loodud digitaalseid õppematerjale, looma uut või parendama olemasolevat ning jagama seda veebikeskkondade ja repositooriumite vahendusel, määrates sobivad kasutustingimused ja litsentsid.

Digitaalne õppevara ehk digiõppevara hõlmab õppeotstarbelist tarkvara (nt õpimängud, õpihaldussüsteemid, simulatsioonitarkvara jne) ja digitaalset õppematerjali (nt elektroonsed testid, juhendid jne). Tarkvara ja õppematerjali eristamine on mõne digiõppevara puhul lihtne (nt õpikeskkond Moodle on tarkvara ja Moodle’i keskkonnas olev test on õppematerjal, mida saab eksportida ja kasutada ka mõnes teises keskkonnas), samas võib see olla keeruline ja mittevajalik. Näiteks mobiilirakendusena loodud õpimängu puhul on tarkvara ja õppematerjal lahutamatult seotud.

Digitaalne õppematerjal on digitaalsel kujul levitatav õppeotstarbeline materjal (nt esitlus, video- või audioloeng, ülesanne, test jne), mis sisaldab teksti, graafilisi ja multimeediumi elemente ning võib olla suuremal või vähemal määral interaktiivne. Digitaalne õppematerjal võib olla loodud ühe kindla tegevuse toetamiseks (nt ülesanne) või tervikliku ja iseseisvana, st ta ei eelda mingi teise materjaliga koos kasutamist (nt õpiobjekt).

Soovitused kvaliteetse õppematerjali loomiseks

Kvaliteetse digitaalse õppematerjali loomisel soovitame silmas pidada õppimist toetavaid, vormistuslikke ja tehnilisi põhimõtteid. Hea õppematerjal on

  • õppimist toetav. Õppematerjal vastab sihtrühma vajadustele, on loodud kindla eesmärgiga, sobivas mahus ja selles on sõnastatud õpitulemused, mida õppijaid suunatakse tõhusalt omandama.
  • sisult kvaliteetne. Õppematerjal moodustab sisulise terviku, on ainealaselt ja keeleliselt korrektne.
  • Õppematerjal on õppija jaoks kaasav, nii raskusastmelt kui ka sisult eakohane, arvestab õppija eelteadmisi ja toetab õpioskuste arendamist.
  • Õppematerjal sobib kasutamiseks eri õpiolukordades ja eri taustaga õppijatega.
  • Õppematerjal võimaldab õppijal ise juhtida selle kasutamist ning saada õppimisele tagasisidet.
  • autoriõigusi järgiv. Õppematerjal järgib autoriõiguse seadust, sh sisaldab informatsiooni autori(te) kohta, teiste autorite materjalidele on korrektselt viidatud, soovitatavalt on lisatud kasutamistingimused (nt Creative Commons’i litsents).
  • kasutajasõbralik. Õppematerjal on liigendatud, visuaalselt köitev, intuitiivselt navigeeritav ja sobib ka erivajadustega õppijale.
  • tehniliselt korrektne ja ühilduv. Õppematerjal on tehniliselt universaalne, seda on võimalik kasutada levinumate operatsioonisüsteemide, tarkvarade ja seadmetega, sh nutiseadmetega.
  • Õppematerjal on avalikustatud ja varustatud metaandmetega.

Tehnilisemat teostust nõudvatele õppematerjalidele (nt video- ja audiomaterjal, graafika, testid jm) kehtivad lisaks vaid neile iseloomulikud nõuded. Seetõttu on kvaliteetse õppematerjali loomisel soovitav konsulteerida oma kooli haridustehnoloogi või multimeediaspetsialistiga.

Tänapäevased tehnilised lahendused võimaldavad digitaalset õppematerjali luua ka autorite koostöös. Muutunud õpikäsituse järgi võivad kaasautoriteks olla õppijad, kes panustavad õppematerjali jätkusuutlikku arengusse kas vahetu tagasiside andjatena, olemasoleva sisu täiendamise või uue õppesisu lisamisega (nt pildid, videod, enesekontrollitestid jne). Samuti saavad õppijad olla õpetajale abiks materjali väljatöötamise tehniliste probleemide lahendamisel. Üks digitaalse õppematerjali väljatöötamise levinumaid mudeleid on ADDIE (ingl analyse, design, development, implementation, evaluation), mis jaotab õppematerjali loomise viieks etapiks: analüüs, kavandamine, väljatöötamine, kasutamine ja hinnangu andmine.

Kvaliteedipõhimõtete järgimine digitaalsete õppematerjalide loomisel annab võimaluse tõsta õppetöö kvaliteeti ja avardada selle läbiviimise võimalusi. Õppimine liigub klassiruumist väljapoole, kaasates õppijaid ka väljaspool oma kooli. Õppijakeskne materjal aitab luua ja hoida õpimotivatsiooni. Olgu see teadmiste edasiandmine või kinnistamine, nende avastamine või konstrueerimine õppija enda poolt, kõikjal pakuvad digivõimalused tuge. Neid võimalusi tuleb teada ja teadmisi pidevalt uuendada. Digivõimalusi tuleb osata näha, et leida õppeprotsessi toetamiseks kõige sobivamad meetodid ja vahendid. Võimalik, et õpetaja valib need digitaalse õppevara hulgast, võib-olla otsustab ta aga seekord hoopis kaugemas ajaloos läbiproovitud võtete kasuks.

Loodame, et HITSA välja antud juhendmaterjal „Digitaalse õppematerjali loomise soovitused” innustab looma kvaliteetseid digitaalseid õppematerjale nii individuaalselt kui ka kolleegidega ning loodud materjale teistega jagama.

Joonis. Digitaalse õppevara mõiste ja sellega seonduvad mõisted (autor: Maris Lindoja M. Laanpere järgi, 2015) Digitaalne õppematerjal on digitaalse õppevara osa, millel on esitatud mõistete seosed. Kuna tehnoloogia rakendamisel õppetöös kasutatakse erinevat sõnavara, on oluline seda täpsustada.

Joonis. Digitaalse õppevara mõiste ja sellega seonduvad mõisted (autor: Maris Lindoja M. Laanpere järgi, 2015) Digitaalne õppematerjal on digitaalse õppevara osa, millel on esitatud mõistete seosed. Kuna tehnoloogia rakendamisel õppetöös kasutatakse erinevat sõnavara, on oluline seda täpsustada.

Digitaalse õppematerjali loomise soovitused leiab siit.

 

Artikli on kirjutanud ANNE VILLEMS (Tartu ülikool), LAINE ALUOJA (Türi põhikool), LEHTI PILT (Tartu ülikool), MADLI-MARIA NAULAINEN (Kuressaare gümnaasium), MARGE KUSMIN (Tallinna ülikooli doktorant), VERONIKA ROGALEVIŠ (Tallinna ülikool), URMAS TOKKO (Tartu Tamme gümnaasium) ja INGA KÕUE (HITSA)


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!