Lapsed nutiküürust vabaks

7. okt. 2016 Reet Eesmaa, Piret Vinogradov Kilingi-Nõmme Krõlli lasteaia pedagoogid-metoodikud - Kommenteeri artiklit

 

Kevadel kuulutas Pärnumaa tervisenõukogu laste rühiprobleemide ennetamiseks välja liikumisürituste konkursi „Nutiküürust priiks!”. Kuna oleme kindlad, et liikumisharjumused on rühiprobleemide ennetamisel kõige tähtsamal kohal, võtsime meiegi sellest projektist osa ning planeerisime septembrisse liikumisürituse tervist edendavate lasteaedade (TEL) võrgustikku kuuluvatele lasteaedadele.

Meie üritus – orienteerumismäng „Otsi loomi!” – oli mõeldud laste liikumisharjumuste kujundamiseks ning õpetajatele hea praktika näitena, kuidas oleme korraldanud laste orienteerumismänge looduses. Soovisime pöörata tähelepanu nii laste kui ka täiskasvanute liikumisvajadusele, mille rahuldamine aitab ennetada ja ravida nutiküüru ning tugevdada vastupanuvõimet haigustele; muuta laste tervislikud harjumused ja hoiakud püsivaks ning tugevdada TEL-võrgustiku tervisemeeskondade koostööd. Sihtrühmaks valisime eelkooliealised lapsed ja lasteaia personali (neli last ja kaks tervisemeeskonna liiget TEL-lasteaedadest).

Suve alguses saatsime TEL-võrgustiku lasteaedadele kutse üritusest osavõtmiseks. Lasteaedade huvi oli suur. Lisaks saime juuli alguses Pärnumaa tervisenõukogult meeldiva teate, et meie üritus sai projekti „Nutiküürust priiks!” kaudu rahastuse. Nii jäimegi põnevusega septembrit ootama.

9. september oli mõnusalt soe ja päikesepaisteline. Kilingi-Nõmme suveaeda kogunes lapsi ja nende õpetajaid üle kogu Eesti. Külalisi tuli Otepäält, Keilast, Viljandist, Abjast, Ramsist, Pärnust, Karksi-Nuiast ja Kilingi-Nõmmelt. Neid võtsid vastu Krõll (Piret Vinogradov) ja Triinu (Reet Eesmaa). Külalistele pakuti tervituseks õunu ja kutsuti lavale ühistantse tantsima. Külla tulnud lasteaedu tervitasid Saarde vallavanem Andres Annast ja Krõlli lasteaia direktor Evi Lapp.

Pärast tervitust tegid kõik Triinu ja Krõlli eestvedamisel matkaeelseks soojenduseks Suure Sõbra võimlemist. Seejärel moodustati kibekähku rongkäik ja alustati Krõlli juhtimisel matka RMK metsamajakese juurde. Et teekond lõbusamalt kulgeks, lauldi Krõlli õpetatud matkalaulu „Sõber, anna käsi!”.

Liikumisrõõm ja uued teadmised

Metsamajakese juures lõkkeplatsil jaguneti varem jagatud värvide järgi gruppidesse. Iga grupp valis enda värvile vastava tegelase (näiteks roheline – konn, pruun – karu), sai orienteerumiskaardi ja liikus esimesse kontrollpunkti seda looma otsima. Leitud looma juures saadi tema kohta uusi teadmisi ja mängiti lõbusaid mänge. Kontrollpunktis tegutsesid lapsed kümme minutit. Seejärel kõlas märguanne ja lapsed saadeti vihje abil järgmist looma otsima. Lisaks vihjele ja orienteerumiskaardile olid loomade asukoha määramisel abiks puudele ja põõsastele kinnitatud otsitava looma värvi märgistused. Igas läbitud punktis said lapsed oma rühma kaardile kleepsukese tõendamaks, et otsitav loom on metsast üles leitud. Lapsi saatnud täiskasvanu ei mõelnud laste eest, vaid vajadusel suunas.

Mida loomad lastele õpetasid? Orav Helle palus lastel jutustada, mida nad oravast rääkida oskavad, ja täiendas vesteldes laste teadmisi. Seejärel täitsid lapsed töölehe, kus tuli leida oravaga sobivad ja mittesobivad asjad. Orav õpetas lastele, kuidas oravalapsed kahekesi käbide ja käterätikutega osavusmängu mängivad, nii et käbi rätikult maha ei kukuks. Trükitähtedega kirjutatud mõistatuse „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus” lugemise järel saatis orav lapsed järgmisse kontrollpunkti.

Karu Ene kirjeldas oma elukohta ja eluviisi (millises metsas elutseb, mida sööb, kui vanaks elab, kui vanalt pojad iseseisvuvad jne). Seejärel õpetas karuema poegadele looduslikul purdel (maha kukkunud puutüvel) tasakaalu harjutamist, vägikaikavedu, karupoegade maadlust omavahel ja emaga. Kui poegadel oli kõik selge, saatis karuema lapsed teele mõistatusega „See väike armas mutukas, kes usin on ja nutikas. Ta nobedasti võrku koob ja sulle ikka õnne toob”.

Ämblik Sirli jagas lastele teadmisi oma eluviisidest, nagu elukohast ja toitumisest, ning ämblikuliikidest. Seejärel said lapsed nöörist punutud ämblikuvõrgust läbi pugeda nii, et kelluke helisema ei hakkaks. Ämblik saatis lapsed edasi mõistatusega „Kargab kuival, ujub vees, ta on mõlemal pool mees”.

Konn Annika tutvustas lastele oma kahepaikset elulaadi ning Eestis elavaid konnaliike. Pärast tutvumist said lapsed koostada sektoriteks lõigatud detailidest konna eluringi. Veel kuulati konnade häälitsusi ja nuputati, milline konn sellist häält tegi. Lõpuks õpetas konn lastele üle mätta ja oja hüppamist nii, et konna asend püsiks hüppamise lõpuni. Kui kõik selge, esitas konn järgmisesse kontrollpunkti jõudmiseks mõistatuse „Jookseb mööda metsarada, endal kohev saba taga”.

Mõista-mõista: hall kera, hambaid täis?

Rebane Aliis ja Saksamaalt tulnud vabatahtlik Christina ootasid lapsi rebaseuru ees, mis oli korratu ja räpane. Kõigepealt vesteldi rebase eluviisist, välimusest, uruavade hulgast jne. Vaadeldi uru ümbrust ning jõuti ühiselt järeldusele, et see näeb väga inetu välja. Võistlusmänguna asuti metsaalust koristama – kiiresti tuli kokku korjata loodusesse mittekuuluvad esemed. Kui kõik puhas, palus rebane Aliis lastel üles otsida kaks väga tähtsat purki. Seejuures oli abiks suunav sõnapaar „külm-soe”. Purgist leitud tähtedest tuli laduda rebast iseloomustav väljend – „KAVAL REBANE”. Lõpuks said lapsed edasiliikumiseks mõistatuse „Makk-makk maad mööda, tikk-tikk teed mööda”.

Sipelgas Heili esitas sissejuhatuseks mõistatusi sipelgast. Seejärel räägiti, kuhu ja millest ehitab sipelgas pesa. Sipelgas kutsus lapsi „sipelgarajale” kõndima. Käia tuli mõõtsammudega mööda maha asetatud nööri, oakotike pealael. Rada mööda jõuti sipelgapesani ning uudistati seda. Lastel oli võimalus ka sipelgapuslesid kokku panna. Lõpetuseks esitas sipelgas mõistatuse „Hall kera, hambaid täis”.

Siil Anu selgitas lastele, millises metsas ta meelsasti elab, mida sööb, kus magab, mitu poega tal on jne. Siil palus lastel kolme minuti jooksul kuulata hääli enda ümber ja määratleda nende suunad ning seejärel koostada joonistades või kirjutades ühine CD-plaat. Siil kutsus lapsi, kepp turjal, ühe lehehunniku juurest teiseni kõndima. Teel olevaid takistusi pidi ületama põlvetõstekõnniga. Iga põlvetõste ajal tõsteti turjal olev kepp korraks üles. Järgmise looma juurde jõudmiseks esitas siil mõistatuse: „Jookseb kiirelt nagu tuul, koort ta närib haavapuult, talvel muudab oma karva, tema nimi ära arva!”

Jänes Tiiu soovis kõigepealt teada, milliseid Eestis elavaid jäneseliike lapsed teavad, kus on nende elukohad, millest nad toituvad, miks on jänesel kaitsevärvi vaja ning kes on tema suuremad vaenlased. Lapsed lahendasid ristsõna, mille vastusest selgus jäneste lemmiktoit. Veel jäljendasid lapsed jänese liikumist, tehes rõngast rõngasse hüpates jänesehaake. Kui need selged, esitas jänes küsimuse: „Kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi?”

Rästik Helina tundis huvi, kas lapsed teavad, kus ta elab, mida sööb ja kes on ta vaenlased. Rästik õpetas lastele tähelepanumängu „Arva ära, mis suunast rästik läheneb!”. Lõpetuseks mängiti liikumismängu „Rästik püüab oma saba”. Uut looma aitas leida rästiku mõistatus: „Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa?” (Orav.)

Kui kõik loomad leitud ja orienteerumiskaart seda kinnitavaid märke täis, koguneti taas lõkkeplatsile, et Krõlli juhtimisel ja matkalaulu saatel tagasi suveaeda minna. Seal ootasid lapsi juba Aire ja Heli, kes matkasellidele lõunasööki serveerisid. Pärast supi ja kringli söömist tänasid Evi, Triinu ja Krõll osalejaid. Iga osalenud lasteaed sai päeva meenutuseks tänukirja, koti meenetega ja väikese Krõlli.

Suur tänu orienteerumismängus osalejatele ja selle läbiviijatele, Silvi Meile, RMK puhkekeskusele, Gerli Grünbergile, maanteeametile, Siim Kollale ning Kilingi-Nõmme klubile ja toitlustusasutusele Vilensa. Ilma teieta poleks see päev olnud pooltki nii lõbus.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!