Oma leib on magus – Nõlvaku lasteaia leivanädal

Mitmeviljakuklid kadusid laualt nagu „soojad saiad“.

Lasteaed on see tore koht, kus saab vabalt ja sundimatult kehastuda kelleks või milleks iganes.

Oktoobri teisel nädalal kehastusid liikumisõpetaja Meelis ja terviseõpetaja Maila hoopis Peremeheks ja Perenaiseks, et viia lapsed leiva võlumaailma. Leivanädala avalöögiks oli leivahommik, kus lapsed käisid läbi teekonna põllul kasvavast viljapeast kuni leiva labidaga ahju panemiseni. Vahepeal tuli ka viljakotid koostöös naabrimehe või -naisega veskivankrile visata ning teritada mõistust eri viljasortidest saadavate toiduainete ja toitude teadmisel. Kui terve tuba leivalõhna täis sai, oli aeg leivad ahjust võtta ja maitsma asuda.

Eelnevat teksti tuleks ilma võlumaailma astumata lugeda nõnda. Leivahommikul vaadati ja katsuti eri viljasorte (nisu, rukis, oder, kaer). Pallimere pallidega täidetud viljakott tuli kõigepealt naaberrühma lapsega kahe vahele võtta ja koos kolmeni lugedes see matirõnga auku heita. Edasi sai kokku panna laua peal olevad pusletükid, millel olid eri viljasortidest saadud toidud-joogid (küpsised, makaronid, kali, sai, leib, karask, tort). Vanemate rühmade lapsed said lisaülesandeks tähekaartidest ka toitude nimetused kokku panna.

Siis oli aeg leib ahju panna. Leivapäts (mitte küll toores) lükati ehtsa leivalabidaga matirõngapoolikust ehitatud ahju. Kui iga laps oli saanud tunnetada leivalabida ja leiva raskust ning ettevaatlikult leiva ahju saanud, tuli tantsuaeg. Väiksemad läksid rukist lõikama („Me lähme rukist lõikama”), suurematel tuli rikka mehe käest leiba küsimas käia („Rikas mees ja vaene mees”). Leivalõhna said Peremees ja Perenaine tuppa küll aeg-ajalt salamisi leivaviile rösterisse pistes, kuid eesmärgi see täitis ‒ üllatus leivalõhna tundes oli kõigi laste silmis ehtne. Lapsed said maitsta „ahjust võetud” saia ja nelja sorti leiba, mis kandikute peale kenasti rivvi sätitud ja mille lapsed rühma kaasa võtsid.

Et mitte ainult lapsed pole õpihimulised ega aja tarkust taga, said ka õpetajad oma teadmisi leivast ja leivateost täiendada, ikka ise proovides ja kätt külge pannes. Leivanädala tähtsündmuseks õpetajate seas sai sel sügisel kooliteele asunud rühma kingitus: leivategu Eveliniga. Õpetajad kogunesid neljapäeva õhtul uudishimulike nägudega loovustuppa ning põnev teekond leivaküpsetamisse algas juuretise jagamisest ning taigna kerkima panemisest koos õpetussõnadega Evelin Ilveselt. Tavalise leiva õnnestumisnippide jagamisele lisaks said õpetajad osa ühe väga magusa šokolaadileiva valmistamise võistlusest ning maitsemäärded värske leiva juurde kadusid laualt kiiremini, kui sinna ilmusid.

Mõnusat leivalõhna jagus lasteaias ka reede hommikusse, kui eelmisel õhtul õpetajate vormitud taignapätsid öö jooksul parajaks olid kerkinud ning lapsed need nüüd ahju pistsid. Loomulikult maitses see leib tunduvalt paremini kui see, mida ise pole küpsetada saanud.

Käed said jahuseks ja taignaseks ka mõnusaid mitmeviljakukleid valmistades, mis samuti kadusid laualt nagu „soojad saiad”.

Terve nädal oli põnevust ja leivalusti täis. Leiva võlumaailm ongi nii mõnusalt soe ja magusalt lõhnav, et haarab endasse nii suured kui ka väikesed. Need, kes kord sellesse on astunud, oskavad loodetavasti edaspidi leivast rohkem lugu pidada kui lihtsalt igapäevasest toidukõrvasest.