Peipsi-äärsetes koolides peetakse maailmanädalat
Eestlased puutuvad pagulastega vähe kokku, eriti maapiirkonna inimesed, teatavasti võib infopuudus aga põhjustada negatiivseid hoiakuid ja valearusaamu. Et tõsta Eesti äärealade õpetajate ja õpilaste teadlikkust globaalteemadel, peetakse koolivaheajaeelsel ja -järgsel nädalal Mustvee, Räpina, Alatskivi ja Maarja Magdaleena koolis maailmanädalat, kus korraldatakse õiglase kaubanduse kohvikut, maailmaviktoriini, vabatahtliku töö ja pagulaste teemalist õpituba jms.
Selle Peipsi koosöö keskuse teavitusprojektis käsitletakse eelkõige keskkonnapagulasi, et selgitada rände põhjusi, sealhulgas kliimamuutustest tingituid, kuna mitte kõik pagulased ei tule Euroopasse lihtsalt parema elu peale.
Rikutud looduslik tasakaal mõjutab piirkondi erinevalt – ühel pool on probleemiks üleujutused, teisel kõrbestumine, kolmandal kahjurputukate levialade laienemine. Miljonitele inimestele tähendab kliimamuutus nende elukoha, elatist tagavate põllumajandusmaade kõlbmatuks muutumist, mis sunnib neid liikuma mujale. Hinnangute kohaselt on 10–25% kõigist pagulastest lahkunud kodust keskkonnamuutuste tõttu. Kui sõjapõgenikud (näiteks Ukrainast ja Iraagist) saavad loodetavasti pärast konflikti lõppu kodukohta naasta, siis kliimapagulased peavad enamasti uue elukoha ja sissetulekuallika hankima.
Kõige tuntumad kliimamuutuse all kannatajad on saareriigid Maldiivid, Kiribati ja Tuvalu, mis hinnanguliselt on juba paarikümne aasta pärast suures osas mere all. Ka Süüria konflikti üheks põhjuseks peetakse tõsist põuda 2006.–2011. aastal ja halbu veemajandus- ja regionaalpoliitilisi otsuseid, mille tagajärjel lõpetas ligi 75% sealsetest põllumajandustootjatest tegevuse. Sellega kaasnes massiline põlluharijate ränne linnadesse, kus neil polnud tööd ega elukohta. Kolimisele järgnesid aga konfliktid.
Et keskkonnarände ja keskkonnaõigluse teema muutuks õpilastele mõistetavamaks, oleme välisministeeriumi rahastatava teavitusprojekti raames koostanud õppeprogrammi koos abimaterjalidega. Materjal annab lühiülevaate keskkonnaõiglusest ja -rändest. Samm-sammult on kirja pandud õppeprogramm-töötuba, mis aitab teemasid õpilasteni viia. Töötoa peamine eesmärk on empaatia arendamine, ebavõrdsuse põhjuste mõistmine ja maailma mitmekesisusest arusaamine.
Maailmanädalal katsetatakse koolides ka õppeprogrammi. Pärast programmi lõppversiooni valmimist saavad õppematerjali koos töötoa läbiviimise juhendiga kasutada kõik soovijad. Õppematerjal on Peipsi koostöö keskuse kodulehel www.ctc.ee.
26. oktoobril tehakse Tartus maailmahariduskonverentsil teatavaks Peipsi piirkonna koolide õpilaste kliimamuutuste ja keskkonnarände teemalise plakatikonkursi tulemused ning premeeritakse parimaid.
Peipsi koostöö keskuse teavitusprojekti „Maailmaharidus Peipsi piirkonna koolides – keskkonnaõiglus ja kliimapagulased” rahastab välisministeerium arengukoostöö rahast. Projekti kohta lähemalt: http://www.ctc.ee/kaimasolevad-projektid/teavitus.
Artikli kirjutamisel on kasutatud EL-i projekti SAME World raames välja töötatud Educational Kiti õppematerjale (www.sameworld.eu).
Silmapaistvad tööd Peipsi piirkonna koolide kliimamuutuste ja keskkonnarände teemalisel plakatikonkursil
Autor: Aljona Jeršova Kallaste kooli 8. klassist. Juhendajad: Ljudmilla Sapronkina ja Aili Kivisaar.
Autorid: Keilit Adson ja Liina Konsap Räpina ühisgümnaasiumi
9. klassist. Juhendaja: Jane Raud.