RB kui haridusteema

21. okt. 2016 Raivo Juurak toimetaja - 1 Kommentaar
Raivo Juurak

Raivo Juurak

Hiljuti kirjutas üks haridusfoorumi listi liige: „Kui lõpetaks selle vaidluse Rail Balticu üle ja siirduks lõpuks ometi hariduse teemade juurde!”

Esimese hooga tundus üleskutse mõistlik, kuid siis tekkis küsimus: mis on siis puhtalt hariduse teemad? Kas grammatikaküsimused? Integraalid? Järgmisena hakkas aga punane tuli vilkuma: oot-oot, aga kooli elulähedus?

Tõepoolest, me oleme mures, et koolis antavad ülesanded on elukauged, aga teisalt tahame võimaluse elulähedust RB kaudu klassituppa tuua ruttu kõrvale heita.

Mida saaks RB-ga koolis teha? Väga palju!

Näiteks füüsika ja karjäärinõustamine. Kuidas liiguvad ülikiired raudteerongid? Mis põhimõttel liiguavad magnethõljukid ja hyperloop? Kus neid juba on? Kui kiired on rongid Hiinas, Jaapanis, Hispaania, Inglismaal, Venemaal, Aafrikas? Kui kiiresti sõidab rong üle Öresundi silla? Kus toodetakse ronge, mis ennast kurvides kallutavad, et mitte ümber minna. Kuidas nad end kallutavad? Küllap süveneks mõnelgi õpilasel pärast sellist arutelu huvi TTÜ-sse astumise vastu.

Aga võib võtta ka matemaatika, kus saab teha RB kohta kõikvõimalikke arvutusi. Näiteks tasuvusarvutusi. Rehkendage välja, mitme aastaga RB oma ehitamise kulud katab, kui kauba- ja reisijate vood on sellised ja sellised. Mis juhtuks pärast Helsingi-Tallinna tunneli avamist? Aga võib minna ka filosoofilisemaks ja küsida, kas otsene kulude katmine üldse ongi peamine. Perekonna sõiduauto toob ju kaasa ainult kulusid (bensiin, kindlustus, remont, automaks jm), ometi on autost kasu. Õpilased võiksid internetist uurida, mida on ülikiirete rongide kasutusel võtmine eri maades kaasa toonud. Kui palju lennuliine on kinni pandud põhjusel, et kiirrongiga saab lihtsamalt? Kas on maid, kus kiire raudtee on toonud kaasa majanduslanguse ja vaesuse?

Eriti põnevad oleksid ühiskonnaõpetuse tunnid. Siin saaks arutada, missugused huvigrupid on RB poolt ja missugused vastu. Kuidas suhtuvad RB-sse näiteks meremehed? Kuidas auto- ja bussifirmad? Kuidas suhtuvad need, kelle karjamaast uus raudtee üle läheks? Missugune on nende firmade suhtumine, kellel on partnerettevõtted Saksamaal?

Ja lõpuks, selle teema saab ju tuua ka kirjandustundi. Osale klassist võiks anda ülesande RB rajamist õigustada, teisel osale selle vastu olla. Saaks läbi viia reeglitele vastava väitluse. Seejärel kirjutada lühinäidendi, kus on nii RB pooldajate kui ka vastaste mahlakaid ütlemisi. Olen Facebookist leidnud süüdistusi, et RB pooldajad on bolševikud, usklikud, sinisilmsed, Reformierakonna teenrid jne. RB vastaseid on nimetatud talupoegadeks, Prostokvašino küla elanikeks, elupõlisteks opositsionäärideks jne. Igati värvikas materjal ilukirjanduslikuks loomeks.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “RB kui haridusteema”

  1. Luule ütleb:

    Vist nali naljaks?
    Tuleb vägagi tuttav ette, et nõukogude aja koolis tuli ka selline justkui metoodiline lähenemine. Ikka suurema tähtsustamise ehk propaganda mõttes soovitati soojalt just selliseid õppeainete eluga sidumise viise. Luuletustesse, etteütlustesse, matemaatika ülesannetesse, joonistamiseks jne, lõputult. Midagi uut justkui selles ei olegi, kahjuks. Aga õpetaja teeb ikka omad valikud ja otsustused.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!